initial commit of ebook 44217HEADmain

8 files changed, 6190 insertions, 0 deletions

diff --git a/.gitattributes b/.gitattributes
new file mode 100644
index 0000000..6833f05
--- /dev/null
+++ b/.gitattributes
@@ -0,0 +1,3 @@
+* text=auto
+*.txt text
+*.md text
diff --git a/44217-8.txt b/44217-8.txt
new file mode 100644
index 0000000..813ded9
--- /dev/null
+++ b/44217-8.txt
@@ -0,0 +1,2692 @@
+The Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg
+
+This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with
+almost no restrictions whatsoever.  You may copy it, give it away or
+re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included
+with this eBook or online at www.gutenberg.org
+
+
+Title: Libahunt
+       Draama wiies vaatuses
+
+Author: August Kitzberg
+
+Release Date: November 18, 2013 [EBook #44217]
+
+Language: Estonian
+
+Character set encoding: ISO-8859-1
+
+*** START OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT ***
+
+
+Produced by Ülo Treikelder and Annika Aas
+
+
+
+
+
+
+Libahunt.
+
+A. Kitzberg
+
+"Noor-Eesti" wäljaanne
+
+
+
+A. Kitzberg
+
+Libahunt.
+
+DRAAMA WIIES WAATUSES
+
+NOOR-EESTI WÄLJAANNE, TARTUS 1912
+
+
+
+OSALISED:
+
+TAMMARU PEREMEES
+
+TAMMARU PERENAENE
+
+MARGUS, nende poeg
+
+MARI, TIINA - kasutütred
+
+WANAEMA
+
+JAANUS, sulane
+
+MÄRT, sulane
+
+
+
+Külarahwas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed
+
+
+
+Aeg XIX aastasaja algul, orjapõlwe ajal.
+
+Esimese ja teise waatuse wahel on kümme, neljanda ja wiienda wahel wiis
+aastat.
+
+
+
+ESIMENE WAATUS.
+
+
+
+Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab säält seinte
+pääle. Ahju ees sawik (müüritud iste), kolde kohal ahela otsas pada.
+Ahju kõrwal pink, kartsas ja wanaema woodi. Teisel pool wastu nurgas
+uhmripakk, leiwalabidas, ahjuluud ja muud koli, seinas soone pääl kinni
+ja lahti lükataw uks, pulk sees ja all nurga sees kassiauk. Ukse pääl
+lahtine laud, mille kaudu walgust sisse ja suitsu wälja lasta wõib;
+ukse kõrwal sulase woodi. Tagaseinas wäike, sagarate pääl käiw uks,
+lingi asemel köie ots. Ahju suu ees iste, selle ees wokk, sawiku
+lähedal pihijalg põlewa peeruga. Hiline talweõhtu, õues torm ja
+aegajalt huntide hulumine.
+
+
+
+PERENAENE, 40 aastane, waewatud näoga, lühikeseks lõigatud juukste pääl
+walge (Halliste) päärätt, mille kolm nurka selja pääle alla ripuwad,
+kasuka pihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata
+nahast pastlad - istub sawiku lähedal ja ketrab. MANN (MARI)
+kaheksaaastane, walgetwerd tüdrukukene, linalakk lühike juuks,
+wärwiline willane lõng juuste pääl, takune hame, rindade alt kirju
+wööga mässitud, kaela all wäikene wask prees - kükitab, paljad jalad
+hamme all, sawikul ja weerib suurest wanast lauluraamatust. MARGUS,
+neljateistkümneaastane walgetwerd poiss, paklane hame, kaela alt wask
+preesiga koos, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad - kepleb
+niisama. Temal on ametiks alati peergu kohendada ja waadata, et see
+hästi põleb.
+
+
+
+MANN (weerib): Mi-e me, i-e je, meie, ri-si ris, ti-i ti, risti, u-si
+us, si-o so, usso...
+
+PERENAENE (parandab): .... usu!
+
+MANN:...usu! Wi-i-si wis...
+
+MARGUS (parandab):...wiis!
+
+MANN: Jaa, sina oskad pääst!
+
+MARGUS: Oskan jah, sina pead ka. Katsu kui Kukese-Märt tuleb käsuga:
+Tammaru-Mann kirikherra ette lugema, ja sina ei oska!
+
+MANN (mõteldes, siis ruttu): Mina ei lähe!
+
+MARGUS: Kuhu sa pääsed!
+
+MANN (südikalt): Ei lähe jah!
+
+PERENAENE: Õpi, õpi, latseke, mis sa sõneled. - Margus, kohenda tuld!
+
+MANN (weerib): Wi-i-i-si wiis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki,
+peatükki. (Loeb silpide järele kokku:) Me-ie ris-ti-us-su wiis pea-tük-
+ki. (Jääb mõtlema ja waatab üles:) Näin õe näin, mis need wiis peatükki
+on?
+
+MARGUS: Küll oled sa rumal!
+
+MANN (terawalt): Ega ma sinu käest ei küsinud, näin ütleb minule isegi.
+Näin, mis need wiis päätükki on?
+
+PERENAENE (jätab woki seisma ja waatab mõteldes lapsele otsa): Wiis
+päätükki? Wiis päätükki on - wiis päätükki. Need peawad pääs olema,
+neid nõutakse. Muidu ei wõeta pääkooli ega armulauale.
+
+MANN (mõtetes): Jaa, aga -
+
+PERENAENE: Ah latseke, mis sa nõnda palju küsid. (Sõtkub woki jälle
+wurama. Margus oli selle aja sees wokiratta külge tulise söe
+kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.)
+
+MANN (kilgates ja sawikult maha karates): Oh kui ilus! Näin waata, kui
+ilus!
+
+PERENAENE (pahaselt): Oi sina wallatu, kas ei ole käest ära! No oota,
+kui isa koju tuleb!
+
+WANAEMA (60-70 aastane poolpime eidekene, wana, paljas kasukas seljas,
+kobab kõndides enese ette - astub tagakambrist sisse ja jääb
+kuulatama): Kellega sa tõreled?
+
+PERENAENE: Margusega! Tulise söe pani wokiratta wahele!
+
+WANAEMA: Ära tee, pojake, süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke.
+(Kobab oma woodiääre pääle.) Mis sa's ka pühapäewa õhtul selle wokiga
+jahid!
+
+PERENAENE: Ei ole enam pühapäew, tähed juba taewas. Mure ka, inimesed
+alles wäljas! Leiawad nad selle tuisuga teed wõi ei leia ja eksiwad
+metsa ära.
+
+WANAEMA: Tea jah, kuhu nad nõnda hilja pääle jääwad!
+
+(Waikus. Ei kuule muud kui tuule tuhinat ja wokiratta wurinat.)
+
+MANN (on jälle sawikule roninud ja raamatu wõtnud, weerib): E-si es,
+si-i si, esi-, mi-e me, esi-me- ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pää, ti-ü-ka
+tükk, pää-tükk...
+
+(Korraga õues huntide hulumine. Kõik kohkuvad.)
+
+MANN (hirmul): Hunt, näin - hunt!
+
+WANAEMA: Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi. Metsakutsa saab
+kurjaks!
+
+MARGUS (on ukse päälislaua lahti lükanud, külma auru ja tuisku tungib
+tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja ära
+kajab).
+
+PERENAENE (kohmetanult): Keela ja kaitse! Küll lähewad häbemataks, sest
+ajast kui Suli ära wiisid. Õue tungiwad sisse! Waid mis nad ikka weel
+ära teewad!
+
+WANAEMA: Kui ikka laudaustel toed taga on.
+
+PERENAENE: Et Jaani, Jaanust juba ei tule!
+
+MARGUS (julgustawalt): Esäl on püss ree pääl õlgede all.
+
+PERENAENE (murelikult): Püss kodus! Ja kui oleksgi kaasas, kas selle
+tuisuga kiwi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kõik!
+
+MANN (wähe aja pärast): Huu! Külm! - Et isa ka niisuguse ilmaga
+kirikusse läks!
+
+MARGUS: No kui käsk anti!
+
+PERENAENE: Nojah, kui käsk anti: igast talust mees ja naene waatama,
+kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! - Mina ei julgenud, siis läksid
+sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta.
+
+MANN: Näin õe, näin, mis see nõid on?
+
+PERENAENE: Kui suureks kaswad, küll siis kuuled.
+
+MANN: Ja - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju.
+
+PERENAENE: Mis sa nõndapalju pärid, mis sul waja teada ei ole. Libahunt
+on kuri inimene, kes ennast wahel hundiks moondab. Kui ta tahab on ta
+hunt, kui tahab, inimene.
+
+MANN (ennast ema lähedale surudes): Näin, mina pelgan!
+
+PERENAENE: Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Wõta raamat, mine
+sawikule ja õpi! (Kui Mannil hääd tahtmist ei näi olewat:) Noh, mine,
+mine !
+
+MANN (wõtab raamatu, läheb sawikule, aga ei õpi, wahib pärani silmadega
+tühjusesse).
+
+WANAEMA (woodi ääre pääl, iseenese ette õhates, nagu ei oleks ta
+millegi üle selgusele saanud): Jaah!
+
+MARGUS: Sa ütlesid midagi, wanaema?
+
+WANAEMA (õhates): Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis,
+millest meel-mõistus jagu ei saa. Waatad ja waatad küll, aga ei näe
+midagi! Wana usk, see tegi wahet hää ja halwa wahel: sortse oli ja
+tarku inimesi, kes enam teadsiwad kui teised. Uus usk ei tee wahet
+midagi, kõik on - ühesugused nõiad! Aga ometi on sääl, nagu
+weesoonekesed mulla all warjul - hääd ja halba. Hääd ja halba, mida
+meel ei mõista!
+
+(Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja woki wurin toas.)
+
+PEREMEES (50 aastane tugew mees, temal on juba tublisti halle karwu
+juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35 aastane. Mõlemad tugewates
+talweriietes, riideta kasukad wammuste all, lakaga mütsid; alusriieteks
+peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlematel walged
+keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks
+lendab lahti, pimedast tungib külma auru sisse.)
+
+PEREMEES (sulasega üle läwe astudes): Tere õhtust! Meie ka siin.
+
+PERENAENE (suure hää meelega): Teie ka jah, Jumalale tänu! Ruttu,
+ruttu, külm tungib sisse, siis ei ole teil enam kusagil sooja kohta.
+
+MARGUS (kähku, riideid wõttes): Mina lähen, wõtan hobuse lahti.
+
+PEREMEES: Kui sa hää mees oled! Laota temale siis ka riie pääle ja seo
+londiga kinni!
+
+MARGUS: Küll Saab! (Õue ära.)
+
+PERENAENE: Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära?
+
+PEREMEES: Ei olnud meil wiga midagi. Ei näinudgi teisi.
+
+JAANUS: Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis
+oliwad ka wanal ruunal jalad!
+
+PERENAENE: Meil tahtsiwad wõi tuppa tungida!
+
+PEREMEES: Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas!
+
+WANAEMA (tähtsalt): Nad on kurjad, et ühte sõsart kirikutulbas pekseti!
+
+PEREMEES (päälisriideid ära pannes, raskelt): Jah, hirmus see oli, ja
+weel niisuguse külmaga. Mina küll waatama ei läinud, aga - eks teised
+ikka käisid!
+
+JAANUS: Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha, siis timmukas
+lõi...
+
+MANN (ema ümbert kinni hoides): Näin, mina pelgan!
+
+PERENAENE: Jah, pelga latseke, pelga pattu!
+
+JAANUS:... Seni kui ta neile kätte ära närwetas, pää rippuma jäi ja suu
+wait. Wõtsiwad küll weel sambast maha - mis walmis, see walmis!
+
+(Piinlik waikus, Margus on tuppa tagasi tulnud.)
+
+PERENAENE: Kust see niisugune siis õige pärit oli?
+
+PEREMEES: Kes teda teab. Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla
+kihelkonna teisel piiril kusagil laanes poolest saadik koopas elanud.
+Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka.
+Üks wanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus
+südameni tõusnud... Räägiti teisest ikka hääd ja kurja, mõlemaid. Kes
+teab, kust ta siia oli tulnud ja saanud, õieti ei teadnud seda keegi.
+
+JAANUS (wähe aja pärast): Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud
+päält waatama, kui ema peksetakse. Kes teab, kust nad ta kinni oliwad
+saanud. Katkenud ja närmetanud, nälginud ja kõwaks külmanud! Ju ta
+sestsaadik, kui ema kinni wiidi, hulkumas oli. Kes nõia last ka
+tulihoone katuse alla laseb!... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani
+laps karjudes metsa poole. Jooksti küll ka järele, - kust weel kätte
+saad!...
+
+(Piinlik waikus. Peremees tahaks piipu seadima hakata, aga jääb äkki
+kuulatama: läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda,
+kuidas huntide hulumine lähemale tuleb.)
+
+PERENAENE (pääd tõstes): Kuule, juba tulewad jälle!
+
+(Keegi ei wasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine wälise ukse taga.
+Kohkumine, kõik kargawad üles. MANN jookseb sawikule püsti.)
+
+PERENAENE: Issand Jumal, sisse tikuwad nüüd!
+
+WANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulewad sõnad selgemini
+kuuldawale):
+
+Meid kaitse oma were sees,
+
+Oh Issand Jumal abimees!
+
+Oh Peeter, püha sulane,
+
+Pane koerad kaleeie,
+
+Hurdad ümberrõngaeie,
+
+Küüned kütkesse wajuta!
+
+ (Sellega ühel ajal:)
+
+PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk
+tungiwad tuppa ja üle läwe kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus
+kirjeldanud, - huntide kirgline hulumine kõlab tema kannul): Mis see
+siis on?
+
+(Nagu tahtmata tõmbab ta ukse lapse järel paugatades kinni; huntide
+kisa kajab kaugemale ära.)
+
+MANN (jookseb karjudes taha kambri): Hunt! Hunt!
+
+(Kõikide ehmatanud silmad on lapse pääl kinni, see ise on ka kohkunult,
+tulewalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jäänud.)
+
+JAANUS (kõigepäält toibudes): See on tema laps!
+
+PERENAENE: Püha Jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees!
+
+(Kõik koguwad lapse ümber, see waatab suurte silmadega ühe otsast teise
+otsa. MANN piilub aralt ukse wahelt ja WANAEMA kobab lähemale.)
+
+PEREMEES (on püssi ära pannud ja lapse ette astunud): Kas sa huntide
+käes olid ja parajasti weel pääsesid?
+
+(Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.)
+
+PEREMEES (õrnalt): Kas sa ei mõistagi kõneleda?
+
+(Laps nagu enne.)
+
+PERENAENE: Mis su nimi ka on?
+
+(Laps waatab perenaese otsa, siis peremehe otsa tagasi, aga ei wasta.)
+
+WANAEMA (ennast last nägema kumardades): Ta on ju ära heitunud ja ära
+hirmunud. Keelekene on suhu kinni kohkunud! Tea kas sellega weel keegi
+inimese wiisi sõna kõnelenud on wõi ei ole!
+
+PEREMEES (lükkab last tasakest: ahju suu poole): Mine sinna sooja. Sa
+oled ju kõwaks külmanud. Pärast kõnele, kuidas sa just meile juhtusid.
+
+(Laps, nagu enne, waatab ühe otsast teise otsa. Soe õhk ahjust mõjub.
+Nagu ei oleks temal enam millegi muuga asja, sirutab ta käed tule poole
+sooja saama ja unustab kõik muu.)
+
+PERENAENE (kaastundlikult lapse üle kumardades): Kas sul kõhuke ka tühi
+on?
+
+PEREMEES: Mis sa weel küsid. Kui sul midagi on - anna!
+
+PERENAENE: Mul ju teie jaoks leem pajas soe.
+
+PEREMEES: Ei meile ole waja midagi. Meie olime õemehe pool sees ja
+oleme küla hääd saanud.
+
+PERENAENE (wõtab paja koogu otsast, toob leiba, tõstab kopakese sisse
+leent ja paneb ahju kõrwale pingi pääle): Tule, wäikene külaline!
+
+(Laps waatab temale korra tänulikult otsa, wõtab siis ahnelt leiwatüki
+ja lusika ja hakkab suure isuga sööma, ainult wahete wahel hiilgawate
+silmadega ringi waadates.)
+
+PEREMEES: Kuidas tal toit läheb !
+
+PERENAENE:
+
+Kes teab, kunas ta wiimati iwaraasu suhu sai!
+
+(Wäikene waikus. Kõik waatawad rõõmsalt, kuidas laps aplusega sööb).
+
+MARGUS (jalad harkis, isa otsa waadates): Kas see siis nüüd meile peab
+jääma wõi?
+
+PERENAENE (nagu tõrjudes): Sellepärast siis nüüd kohe meile.
+
+PEREMEES (naeratades Margusele): Wõib jätta ka, kui sa - teda omale
+noorikuks tahad.
+
+MARGUS (naerdes): Noorikuks? Mina? Seda!
+
+(Kõik naerawad. Laps waatab korra Margusele otsa ja sööb edasi.)
+
+PEREMEES (nagu enne): Ära sa ütle midagi, kui - sauna wiime ja puhtaks
+peseme.
+
+MANN (aralt): Näin, kas see nüüd on libahunt?
+
+PERENAENE: Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi.
+
+(Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks
+käed kokku. Waatab siis tänulikkude silmadega ringi.)
+
+PERENAENE (peremeest müksates): Nägid, mis ta ka teha oskas?
+
+PEREMEES: Jah! (Lapse poole astudes, sõbralikult.) Noh kas kõht on
+täis?
+
+(Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.)
+
+PEREMEES: Küll sa homme kõnelema hakkad. Roni nüüd ära ülesse ahju
+pääle, sääl on sul soe magada.
+
+(Laps ei wasta ikka midagi, kaob kartsat mööda ahju pääle, kus kõik
+wagusi jääb.)
+
+PEREMEES: Noh, Margust, Manni, minge ka ära põhku.
+
+MANN: Mina pelgan!
+
+PERENAENE: Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme.
+
+(Lapsed kaowad tahakambri. Jaanus on enese riidist lahti wõtnud, et
+koikasse kasuka alla pugeda; wanaema ehib ka magama minema.)
+
+PEREMEES (tõmbab korraks ukse lahti ja waatab õue): Tuisk ja sadu on
+järele jäänud, tähed sirawad taewas...
+
+WANAEMA: Sest et waenelaps omale paiga leidis!
+
+(Peremees ja perenaene on mõtetes ja waatawad salakesi üksteise otsa.)
+
+PERENAENE (murelikult): Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan?
+
+PEREMEES (kõrwale waadates): Jah, mis peab saama! Wõi minagi tean. Mis
+südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte wälja saadad!
+
+PERENAENE (wähe aja pärast): Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid
+küllalt!
+
+PEREMEES: Jah, eks neid ole oma jagu! Kui kisuks kewadel kütist ja
+teeks tüki uut maad juure...?
+
+PERENAENE: Jah, kui teeks, - ei tea mis mõis ütleb!
+
+PEREMEES: Mis see mõis! Orja hingekene tuleb juure. Aga - eks selle üle
+wõi nõuu pidada, kui uni maetud. Wõib olla, paneme kewadel Manni seltsi
+karja? Margus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juure põllule
+ära.
+
+PERENAENE (Õhates): Kuidas me wõtame nõia lapse oma laste hulka!
+
+PEREMEES: Nõia wõi mitte nõia! Kes meile ütleb, kui suur nõid ta oli
+wõi ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast
+hukka peab saama!
+
+JAANUS (woodi ääre päält): Jah, ema luiekambris raejalgade pääl. Nägin
+kui sinna wiidi. Ega neil ju kohe kirstu ega midagi käepärast ei olnud.
+Wisati muud kui eest ära sinna!
+
+PERENAENE: Wastu ööd weel niisugust asja kõneled! Ei tule wõi unigi
+enam silma.
+
+JAANUS (raskelt): Jah! Ega ei taha tulla!
+
+(Waikus. Peremees ja perenaene pöörawad kambrisse minema.)
+
+LAPS (ahju pääl tõuseb istukile ja plahwatab nutma. Esimene sõna tuleb
+tema suust: südant lõhestaw hüüd): Ema!
+
+(Surmawaikus. Peremees ja perenaene on kui tarretanud.)
+
+
+
+(EESRIIE.)
+
+
+
+
+
+TEINE WAATUS.
+
+
+
+(Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskaswanud
+inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame,
+rinna eest wäikese wask sõlega koos, keerdkaltsad, walged jalarätikud
+ja rihmadega pastlad. TIINAL (mustawerd) ja MARIL (walgetwerd) kehwad
+kirjud rahwariided. Maril hõbe-prees, kaelaehted ja litredest pärg
+juuste pääl, Tiinal metsalilledest pärg pääs - hõbeehteid temal ei ole.
+- Kewadene mets täis päikesepaistet, wint tiltsub, kaugelt kuuldub
+kägu. Näitelawa keskel jämeda tüwega tamm. - pühapäew ennelõunat.)
+
+
+
+TIINA (pahemalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke ülestõstetud,
+nii et paljad jalad pea poolte säärteni nähtawale tulewad,
+ettewaatlikult astudes, nähtawasti põgenejat rästikut enese ees
+tagaajades):
+
+Tolla-holla, pilla-palla!
+
+Sarapuukirja, kukepuukirja,
+
+Kanarpikukarwa, kulukarwa,
+
+Mäekarwa, männikarwa,
+
+Suure soo saksakene,
+
+Paemurru prouakene,
+
+Kulu kuldane emanda -
+
+Sina minu käest ei pääse!
+
+
+
+(Wälkuwail silmil, kahe käega peletades:)
+
+Liigetie, loogetie,
+
+Winderdie, wänderdie -
+
+Sihi, sihi soo poole,
+
+Rühi, rühi raba poole -
+
+Sulane sa, ma isanda!
+
+(Rästikule järele waadates, siis nagu ärewusest wabanedes:)
+
+Pää muud kui püsti ja wastu hakkama walmis! Mine pääle, mina sulle paha
+ei tee!Eks sa taha ka elada ja kewadest rõõmustada! (Paneb käed
+kuklataha kokku ja astub mõtetes edasi.)
+
+MARI (huikamine eemalt): Uu-uu!
+
+TIINA (wirgudes): Mari! Tema olin ma koguni ära unustanud! (Huikab
+wastu:) Uu-uu!
+
+MARI (nagu enne): Uu-uu!
+
+TIINA (astub mõtetes edasi).
+
+ORAW (kuuse otsas): Tsuk - tsuk ! Tsuk ! (Käbi roots langeb Tiina
+jalgade ette.)
+
+TIINA (Üleswaadates rõõmsalt): Ah sina oled? Käbikuningas,
+pähkliperemees, sorgsaba! - Wõi wiskab mulle käbi rootsu ! (Sirutab
+käed üles :) Noh ! Tule !
+
+ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk-tsuk!
+
+TIINA: Tõotad ainult, aga julgust tulla sul ei ole! (Astub puu alla,
+waatab:) Kus mu pähkled on, mis ma sulle tunaeila siia oksaauku panin?
+Nädala osa, seitse tükki, iga päewa jaoks ühe? Noh, ütle?
+
+ORAW: Tsuk-tsuk!
+
+TIINA: Maiasmokk! Kõiges ühe igapäew pidid sa sööma, nüüd on ainult
+koored weel maas! - Enam ma sulle ei too!
+
+ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk!
+
+TIINA: Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua pähkleid
+annab? Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea kas tal enam ongi ?
+Ega mina tema tagawaraaita ole näinud! Rumal käbikuningas,
+ühepäewaperemees, mis sa oled!
+
+ORAW: Tsuk! Tsuk! Tsuk!
+
+MARI (huikamine õige lähedal): Uu-uu!
+
+TIINA: Uu-uu! Maril on nüüd muidugi torbik juba marju täis, ja minul
+weel midagi! (Orawale:) Kui Mari tuleb, saame mõlemad tõreleda, tema on
+nii usin, nii usin ja wali! (Otsib körtsiku taskust.) Säh, kaks tükki
+weel, enam mul ei ole! Aga teinekord, siis pead mulle õla pääle hüppama
+ja peo päält wõtma, kuuled? (Mõõdab jalga jala ette tõstes oma warju
+pikkust:) Juba keskpäewaaeg! Nõnda see pühabane päewakene käest kaob!
+
+MARI (kasetohust marjatorbikuga metsast wälja astudes): Oledgi siin?
+Mina kartsin, et sind enam ei leiagi. Kellele sa ennast nii ilusaks
+oled ehtinud?
+
+TIINA: Miks siis ikka kohe - kellele? Mitte kellegile, iseenesele! Mets
+ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema
+hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind?
+
+MARI: Sina oled ehtimatagi ilus!
+
+TIINA: Seda kuulen ma ka alles esimest korda ja sinu suust.
+
+MARI: Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. - Kas hakkame koju minema
+wõi?
+
+TIINA: Koju? Juba? Mul ei ole ju weel marju.
+
+MARI: Mis sina siis tegid?
+
+TIINA: Ah! Nii hää oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses,
+kask lõhnas, kuusk tilkus waiku..., orawaga ajasin juttu, wäikese
+wäleda rästiku pääle juhtusin - kuidas ta waene põgenes! Mina ikka
+kannul! Wahel ajas küll pää püsti ja susises wastu, aga pani muud kui
+jälle minema - inimese silmawaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja
+mina tagajärel...
+
+MARI: Noh? Said ära materdada?
+
+TIINA: Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Ta ju
+põgenes!
+
+MARI: Kurja ei tee? Alles minewal nädalal oli Tähik ära nõelatud...
+
+TIINA: Kui ehk ise pääle astus. See paranes ju ära jälle... (Ärewuses:)
+Ah!
+
+(Metsast kostab sikusarwe heli)
+
+MARI (ka ärewuses): Tule lähme!
+
+TIINA: Ei, ei, mina et tule! (Wilistab lugu kaasa ja teeb kohal seistes
+- rõõmsaid tantsu-liigutusi.)
+
+MARI (rahutult): Tule, tule! Lehmad tahawad lüpsta! Me peame minema.
+
+TIINA: Ei, ei, mina nopin weel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe!
+
+MARI (tusaselt): Marju noppida oli aega küll. Tule wõi ära tule, mina
+lähen! (Pöörab minema.)
+
+TIINA: Ja, ja, - mine, mine ees, küll ma tulen kohe! (Kergel sammul
+metsa ära.)
+
+MARI (ümberpöördes): See oli neil ehk koguni kokkuräägitud? - Ei, see
+ei wõi ju olla, Margus ometi teab mis ta teeb! Aga kui..? Kui siiski..?
+(Kaob põõsaste taha.)
+
+(Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hääli kuulda:)
+
+TIINA: Aii! Ära hulla!
+
+MARGUS: Kuhu sa pääsed!
+
+TIINA: Ära puutu! Mina ei salli!
+
+MARGUS: Hakka ootama, kunas sina sallid!
+
+TIINA (ilmub tagurpidi põgenedes ja Margust äritades): Ei saa kätte!
+Mitte ei saa! Ei saa!
+
+MARGUS (laiali kätega püüdes):
+
+Paneks nooli nottimaie,
+
+Wõrgu kinni wõttemaie...
+
+TIINA (jätkates, ikka eest kõrwale lipsates):
+
+Neid ei ole noolil notitaw,
+
+Ega wõrgul kinni wõtetaw!
+
+(Kerib ümber puu ringi, siis puu tagant üht kätt ja teist, üht jalga ja
+teist wäljapistes ja äritades:) Kutsa säh - üks käsi, kutsa säh -
+teine! Kutsa säh - üks jalg, kutsa säh - teine! (Kui Margus asjata
+napsab.) Mitte ei saa! Ei saa.. !
+
+(Rõõmus naerulagin. Margus on wäsinud, pöörab ennast ära.)
+
+TIINA (kirgliselt Margusele kaenla lennates): Hahaha! Sina rumal poiss,
+sina tossikene! Ei saa tüdrukut kätte! Ja see tahab minu Margus olla!
+Minu Margus peab olema kui hunt, kes uttede hulka kargab! Sind oleks
+waja juustest kiskuda ja katkuda, kuni sulle jalad alla saawad ja mitte
+käsa ümber kaela heita!
+
+MARGUS: Sina! Sina waata kui ma tõmban su sülle ja wiin kuhu ise tahan
+ja teen sinuga wiis imet, mis aga meelde tuleb. Sina - sind oleks waja
+pigistada, nõnda et karjud!
+
+TIINA (nagu angerjas Marguse käte wahelt wälja libisedes): Jaa, ja
+muidugi! Seda sa oskad! Selle pääle oled sa mees!
+
+MARGUS: Mina olen iga asja pääle mees, mind aja woi noore karuga süli;
+mina ei karda!
+
+TIINA: Jajaa, wõib olla, et sa ogarast pääst noort karu küll palju ei
+karda, kui - ta hästi noor on. Aga muidu, muu asja pääle...
+
+MARGUS: No ütle siis sina, missuguse muu asja pääle mul julgust puudub?
+Nüüd sa pead ütlema! (Tahab Tiinat tabada.)
+
+TIINA (ei lase ennast tabada): Sooh, wõi õige pean? Pea meeles, Margus,
+nii hää poiss kui sa ka oled, et mina mitte midagi ei "pea", kui ma ei
+taha.
+
+MARGUS: Ei, ei, nüüd sa pead! Mina ei jäta!
+
+TIINA: Margus, Margus, waata ette! Hädasse jääd, kui sa mulle "pea"
+pääle paned.
+
+MARGUS: Argpüksi nime mina enese pääle ei jäta.
+
+TIINA: Argpüksiks ma ei ütelnud.
+
+MARGUS: Üks ta kõik. Sina pead nüüd ütlema, mille pääle mul julgust ei
+ole.
+
+TIINA (tõsisemalt): Küllap ma siis ikka pean.
+
+MARGUS: Pead jah! Tee suu lahti! Ruttu!
+
+TIINA: Tõesti ikka? Ilma naljata wõi?
+
+MARGUS: Muidugi! Nüüd nalja enam ei ole!
+
+TIINA (tõsiselt): Siis muidugi! (Otsib nagu juttu hakatust:) Margus?
+
+MARGUS: Jah?
+
+TIINA: Kas sa oled ka kunagi selle üle järele mõtelnud, mis meie siis
+nüüd - üksteisele ka oleme?
+
+MARGUS: Mis me üksteisele oleme?
+
+TIINA: Seni olime lapsed, olime kasuõde kasuwenda ja wallatasime...
+
+MARGUS: Nüüd?
+
+TIINA (wähe tusaselt): Oleme täiskaswanud inimesed...
+
+MARGUS (kergelt): Ja teeme warsti pulmad.
+
+TIINA (äkilist liigutust tehes, silmapilguks ülekeewa õnnetundmusega):
+Tõesti? Margus! Sina tahaksid?..
+
+MARGUS (astub lahtiste kätega Tiina poole).
+
+TIINA (Õnnelikus ärewuses): Margus! Sinul oleks julgust mind käekõrwale
+wõtta, isa ja ema, wanaema ja kõige oma soo ja wõsa ette astuda ja
+ütelda: Siin olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja
+meie üksteist ei jäta? (Näeb Marguse mahalangewaid käsa.) Ah, Margus,
+ma teadsin ju?
+
+MARGUS (kortsus kulmul): Jaa, raske see on. Nemad tahawad, ma wõtku
+Mari!
+
+TIINA (wähe kibedalt): Mis siis Mari parem on kui mina? Nõndasama armu
+pärast majasse wõetud kasulaps nagu minagi! Wõi on tema usinam, kärmem,
+tugewam wõi terwem kui mina?
+
+MARGUS: Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, wallatu, tuline. See
+on neile wõõras, nemad nagu kardawad sind. Mari aga on nagu nemad ise,
+meie soost ja tõugu.
+
+TIINA (äritatult): Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära
+ei ole? Põlw põlwe järele olete siin Tammarul istunud ja - teopäiwi
+teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme wabade inimeste tõugu. Isa uppus
+põgenemisel jõkke, kui teda kinni wõtta ja hingekirja panna taheti;
+isaisa suri karukäppade wahel ja isa isa-isa murdsiwad nugise jahil
+näljased hundid maha. Meil arwati põlwi kuni kuningateni ja wanemateni
+tagasi. Aga see - ei ole muidugi - teie silmis midagi?
+
+MARGUS (ei wasta).
+
+TIINA (ägedalt): Meie sugu ja see, et mina wabade inimeste tõust olen,
+see ei maksa teie silmis midagi?
+
+MARGUS: Mis sa nüüd! (Püüab Tiina kätt pihku wõtta.)
+
+TIINA (kirgliselt): Ei, ei, puiklemisega sa ei pääse! Mina tahan teada,
+mis isa ja ema, mis teie kõik minust arwate, - mispärast mina teie
+silmas teist niipalju madalamal seisan! Kõik tahan ma teada, Margus,
+(lõkendawate silmadega lähemale astudes) kuuled sa, kõik!
+
+MARGUS (selle kire üle weidi kohkunult): Meie ei mõtle sinust ju midagi
+halba, ei tea ju sinust ega sinu wanematest üleüldse midagi. Muud, kui
+et - kümne aasta eest ühel tormisel õhtul meie läwe ette juhtusid ja
+meile jäid.
+
+TIINA (waenulikult) Ei! Te teate weel midagi. Te teate weel, et minu
+ema - kirikutulbas surnuks pekseti!
+
+MARGUS: Minu Jumal - kui sa sedawiisi wägisi sõnu suust wälja kisud -
+nojah, seda me teame ka.
+
+TIINA (nagu enne): Ja usute muidugi ka, et minu ema - oli nõid?
+
+MARGUS (tüdinult): Midagi me ei usu!
+
+TIINA (ähwardawalt, weel lähemale astudes): Te usute, wõib olla, et
+mina ka nõid olen?
+
+MARGUS (kurwalt): Ah Tiina, mis sa nüüd uuristad ja wägisi oma südame
+rahu häwitada püüad? Keegi ei pea sind nõiaks! Mis sinu ema oli ehk
+mitte ei olnud, see magab ühes temaga mulla all!
+
+TIINA (nutma purskades ja ennast ära pöörates, käsa ringutades): Ema,
+emakene! Sina üksi armastasid mind, miks sa ei ütelnud mulle, et elu
+muud ei ole, kui sajakordne surm! (Jälle Marguse poole:) Kas sa tead?
+Kas sa tead! Kui minu ema - kui tema - kõigeparem inimene ilma pääl -
+kui minu ema nõid oli, siis - olen mina ka nõid. Siis olen mina ka
+nõid, Margus! (Wiskab ennast kummuli puu najale ja nutab).
+
+MARGUS (wähe aega kui uimane, siis hellalt): Tiina! Mis sa nüüd ennast
+waewad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle kes, küll ma tal suu
+kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid midagi jõuab
+lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein pääle
+kaswanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult:) Muidugi, kui sind
+mõisa ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb,
+sellest mööda ei saa...
+
+TIINA (wappub nutust).
+
+MARGUS: Ära nüüd nuta! Tule lähme koju. Mina sind ei jäta, sa ei tea ju
+Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mul armas oled.
+
+TIINA (läbi nutu): Kui nad mind sinust lahutawad, (waikseinalt) kui nad
+seda teewad, siis...
+
+MARGUS: Ära karda. Tule, ma pean minema, päew on juba lõunal. Isa
+ootab.
+
+TIINA (silmi kuiwatades): Mine pääle, Margus, küll ma tulen järele.
+
+(Margus wõtab Tiina õrnalt kaenla, mis see nüüd waikselt sündida laseb.
+Ära. Ka Tiina tahab teisele poole minema hakata, sääl astub Mari temale
+wastu.)
+
+MARI (külmade silmadega): Kuhu sa lähed?
+
+TIINA (erutatult): Sa oled siin? Sa ei ole koju läinud? Sa kuulatasid?
+
+MARI: Jah! Ükskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa õige päris tahad!
+(Äritatult:) Ära wõrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse
+sisse joosta, mina ei taha mitte! Kuuled!
+
+TIINA (haawatult): Õnnetuse sisse joosta? Mis õnnetus mina siis olen?
+
+MARI: Wõi küsib weel! Oi, kui ilmsüüta! Salalik ja kawal, seda sa
+oskad! Seda sa oskasid esimesest päewast pääle, kui majasse said. Kõige
+otsas, mis minu oma, olid sa kahe käega kinni. Igalpool olid sa
+jaomees, minule ei pidanud enam midagi jääma, (kibedusega) isegi oma
+särgikesi pidin ma sinu selga andma! (Kaeblikult:) Isa ja ema petsid sa
+ära, ja nüüd... (purskab nutma).
+
+TIINA (kohkunult): Mari! Mis sa ometi... Kõik see..!
+
+MARI: On õige! Kes kõndis isa, ema järel nagu kutsikas? Kes jooksis
+juba käsku täitma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes wõrgutas
+Margust juba maastmadalast pääle? Sina!! - Kas sa olid ka nagu teine
+tüdrukukene ja tundsid ka mõnest asjast häbi? Oli teile ka mõni puu
+kõrge ja mõni wesi sügaw? Paksust ja wedelast läksid sa poisiga läbi!
+Mina waatasin päält ja nutsin!
+
+TIINA (kaastundlikult): Waene Mari!
+
+MARI: Kelle pärast? Sinu pärast! Ja nüüd tahad sa weel seda wiimast,
+seda kõigewiimast! Aga - enam ma ei lase! Piinatud loomalgi lõpeb korra
+kannatus otsa, miks siis mitte inimesel!
+
+TIINA (nagu enne): Ah, Mari!..
+
+MARI (ägedalt): Ära hakka nõrgutama! Jäta Margus rahule, ja - mina
+waikin nagu seni!
+
+TIINA (nagu enne, õrnalt): Oh Jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui
+ka tahaksin! Mis siis mina selle wastu wõin, kui Marguse süda minu
+poole hoiab ja mitte sinu poole! Kui sina ka waikiksid, - see peab ju
+ikka isale ja emale teada saama, warem wõi hiljem!
+
+MARI: Ära sega! Mõtle Pähni-palu pääle ja mis sääl sündis!
+
+TIINA: Pähni-palu pääle?
+
+MARI: Aasta tagasi, kui sääl nõndasama marjul olime nagu täna siin!
+Enam mina oma hinge ei waewa ja seda enese teada ei pea, olgu sa ka
+kümme korda ilma ees minu -kasuõde!
+
+TIINA: Mis jutt see on?
+
+MARI: Ära püüa salata, mina nägin!
+
+TIINA (ärewil): Mis see tähendab? Mis sa nägid?
+
+MARI: Hunt wiis Kiwesti-Kaarli warsa ära...
+
+TIINA: Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu?
+
+MARI: Hunt olid sina!
+
+TIINA (nagu ussist nõelatud).
+
+MARI: Ära salga midagi, mina nägin! Sa arwad, et ma magasin? Ma olin ju
+küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus pääle,
+aga ma ei maganud, minu silmad oliwad lahti, ma olin walwel...
+
+TIINA (kähisewa häälega): Mari! Sa oled hull!
+
+MARI: Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad warsa
+wahtisiwad...
+
+TIINA: Sellepärast, et ilus wäikene wars oli!
+
+MARI: ... ja siis - korraga ei olnud sind enam kusagil. Ainult mära
+lõhkus köie otsas, kui hunt warsaga metsa jooksis! Mina nägin! Hunt
+olid sina! Ja - kolm päewa selle järele ei söönud sa, näkitsesid ainult
+toidu kallal.
+
+TIINA (äkisti ühe sammu Mari poole astudes, metsikult): Mari!
+
+MARI (hoolimatalt): Jaa, Mari! (Pureledes:) Ära wahi mulle niisuguste
+silmadega otsa, nagu tahaksid ka mind ära murda. Ma tean su silmi küll,
+ma nägin, kuidas sa Pähni-palus warsa wahtisid, enne kui ta wiisid!
+Mina sind ei karda, mind kaitseb Jumala ristike. Mis ma näinud, olen ma
+näinud ja kinnitan seda kas wõi kirikus altari ees!
+
+TIINA (ülespoole tõstetud kätega): Issand halastaja päästa! Ema, nüüd
+on ka minu käes kord, nüüd sirutab needmine käe ka su lapse järele
+wälja! Igawene Jumal! Kes sa elu annad ja wõtad! Ära anna mind timuka
+käe alla häbistada, siin mina ägan sinu poole, sa tead, puhas sellest
+süüst... (Waarub ja langeb südantlõhestawalt nuttes puu alla kummuli.)
+
+MARI (kohkunud, nõuta, vaigistades, ruttu): Tiina! Oh Jumal! Et see ka
+üle minu huulte tuli!.. Mina ei ütle seda ju kellegile, mina ei saa ju
+ometi teiseti, mina nägin seda!
+
+TIINA (ägades): ...Lase mind surra siiasamasse, enne kui nad nüüd ka
+minu kallale tulewad nagu nad sinu kallale tuliwad - hukka mõistetud
+juba ette - ema, emakene! Miks jätsid mind ilma elama, tõugata ja
+tallata, ennem wiinud mu wesile, kannud kalajärile, pistnud tükk mürgi
+juurt mu suhu, sina kes sa tark olid ja teadsid, et õigust ega
+halastust ilmas ei ole, ema, ema!
+
+(Tuulehoog läheb kohisedes läbi metsa.)
+
+
+
+(EESRIIE)
+
+
+
+
+
+KOLMAS WAATUS.
+
+
+
+(Jaani-õhtu metsa ääres lagendikul. Kui wõimalik, siis näitelawale maha
+tehtud tuli. Eespool püstipandud warras tõrwapütiga, mida näha ei ole.
+Nooremad poisid kannawad tule jaoks hagu kokku, wanemad poisid peawad
+tõrwatonni all nõu. Elaw liikumine, kõnekõmin ja naerulagin läbisegi,
+inimesi tuleb ühtelugu juure.)
+
+HAOKANDJAD (läbisegi): 1) Teeme ikka jaaniku mis jaanik on! 2)
+Missugust enne ei ole olnud! 3) Mis üle kolme walla näha!
+
+JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima): Täna teeme jaaniku
+jah! Mis üle kolme walla näha jah!
+
+1. HAOKANDJA: Jass, kanna hagu!
+
+JASS: Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugile. Naer.)
+
+(Eemalt kostab tulejate tüdrukute laul.)
+
+TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi): 1) Tere! 2) Tere poisid! 3) Tere
+läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.)
+
+II. HAOKANDJA (poisikestele): Jukut, Jaani ja teised, minge tooge kuiwi
+kadakaid.
+
+LAPSED (kilkades laiali): Toome meie kuiwi kadakaid!
+
+WANATÜDRUK EPP (tõrwatonni warrast katsudes): Kas see warras ka peab?
+
+POISID (naerdes läbisegi): 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull!
+Seda ei kanguta Epp ise ka lahti!
+
+OGAR POISS: Mina - mina - mina tõin terwe kuuse korraga!
+
+TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Kas saab ka hää jaanik? 2) Kas oli ka kase
+tohtu? 3) Ja hästi palju tõrwa?
+
+POISID: 1) Tõrwa kui mett! 2) Tõrwa ja tohtu - küllalt! Wana raswase
+rattarummu lõhkusime pilbasteks ja kiilusime täis! See põleb kui
+põrend!
+
+EPP: Kes sinna tule otsa wiib?
+
+1. POISS: Epp ise ronib üles!
+
+POISIKE: Mina ronin üles, pistan põlema!
+
+II. POISS: Kas püksipõlwed ka peawad? (Naer, poisikesel on püksipõlwed
+wäga kärisenud.)
+
+III. POISS: Wibalikuga pistame tule otsa!
+
+TÜDRUKUD: 1) No mis te weel ootate, pange ju põlema! 2) Hakkame pääle
+jah!
+
+POISID: 1) Wara alles! 2) Ootame weel wähe, ilm alles walge! 3) Kõik ei
+ole weel koos!
+
+I. TÜDRUK (ettepoole kogunud teistele tüdrukutele): Tammaru rahwast ei
+ole ka weel?
+
+II. TÜDRUK: Sina ootad Margust?
+
+III. TÜDRUK: Mis sina temast ootad, temal ise oma!
+
+JASS: Ei tea, kas Tammaru-Tiina ka tuleb?
+
+I. POISS: No miks ta's ei pea tulema?
+
+JASS: Wõi sa ise ei tea?
+
+EPP (Jassile): Mis sa ometigi niisugust juttu ajad! Waata kui sa ei
+saa!
+
+(Inimesi kogub enam ja enam ümber kuulatama.)
+
+II. POISS: Ega ei tohi niisugust hullu asja nimetada! Kes seda oleks
+uskunud!
+
+III. POISS: Ei tea, kas on ikka tõsi wõi?
+
+I. POISS: Mis see? See Kiwesti-Kaarli warsa lugu wõi?
+
+WANA NAENE: Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru-Mari ise oma
+silmaga nägi!
+
+I. TÜDRUK: Huu! Hirmu ajab pääle!
+
+POISIKE (wana naesele): Tädi, missugune see libahunt õige on?
+
+WANA NAENE: Wõi mina teda olen näinud! Hunt ikka nagu hunt, kui
+werejanu ja murdmise himu pääle tuleb! Muud kui - esimesed jalad olewat
+tal lühemad kui tagumised. Inimese käed ju ka lühemad kui jalad.
+
+(Enam inimesi kogub kuulatama.)
+
+KESKEALINE MEES: Puha ebausk!
+
+I. POISS: Ebausk jah, kuidas nüüd inimene ennast wahel hundiks ja jälle
+inimeseks muuta saab.
+
+WANA NAENE: Kust ta's ebausk on? Wa' Räägu-Rein Pärakülas, kätt ega
+jalga ei wiitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igalpool
+silmaga näha, loomad äralõppenud, kewadel ei jõua jalgu alla wõtta,
+kantakse teisi inimeste wahel laudast wälja, aga - peremees? Peremees
+paks ja punane, nagu puik, weri näost wälja tulemas. Kõik ilma inimesed
+teawad, et ta libahundiks käib ja et kõik see rammu murtud lammaste
+soojast werest tuleb!
+
+KESKEALINE MEES: Hull jutt puha!
+
+WANA NAENE (nagu enne): Hull jutt? Kui sulase ka libahunti tegema wälja
+õpetas? Wana Rein ei jõudnud teopäewi ära teha, kui siis pandi mõisa
+poolt wana Aasta-Mats sinna sulaseks, et see teopäewad tasa teeks. Tee
+teopäewi, kui leiwakotti kaasa panna ei ole! - Aga warsti hakkas ikka
+wa' Aasta-Mats ka paksuks ja punaseks minema, tegi ikka teopäewad tasa
+ja kõik ja kiitis ise igal pool, et ta nii hää koha pääl weel ei olla
+teeninud, kui Räägul. Muud kui - ühel hääl päewal olla Matsil see
+"sõna" metsas meelest ära läinud, ei ole ennast enam inimeseks tagasi
+muuta saanud. Jooksnud küll tagurpidi käpukile ümber kiwi, aga seda
+"sõna", seda ei olla tal enam meele tulnud. Kui siis jooksnud hundist
+pärast koju ja peitnud ennast haganikku ära. Silmad põlenud pääs ja
+weripunane keel hammaste wahelt wäljas. - Seni kui wana Rein koju
+tulnud, teist ise ümber kiwi wedanud ja tast jälle inimese teinud!
+
+KESKEALINE MEES: Kes tahab, see usub!
+
+WANEM INIMENE: No kas teil nüüd mitte enam muud juttu käes kõneleda ei
+ole, kui niisugust tühja lori!
+
+WANA NAENE: Ei ole see tühi lori!
+
+III. POISS: Ei wõi teada midagi. Kust see jutt muidu inimeste suhu sai?
+
+WANA NAENE: Ega suitsu muidu ei tõuse, kui tuld ei ole!
+
+EPP: Ah, jätke järele, kõnelege midagi muud!
+
+JASS: See ju see kõigeuuem jutt on!
+
+III. POISS: See ju nüüd läheb kui kõlin läbi kihelkonna.
+
+KESKEALINE MEES: Mina olen kuulnud, Margus tahtwat Tiinat wõtta! Siis
+tekkiwad ikka kõiksugused hullud jutud!
+
+JASS (on ennast metsa ära peitnud ja heidutab säält): Õhõi, õhõi,
+soend, soend, libahunt! Silmad põlewad pääs kui tulerauad!
+
+(Kõik kohkuwad ja lööwad lahku; lapsed jooksewad tõrwapüti alla
+hunikusse.)
+
+EPP: Mis rumal jutt ja lori see on! Ära rikuwad inimeste tuju! Jaani-
+õhtul ei ole nüüd paremat. Poisid, pistke jaanik põlema! Tulge
+tüdrukud, hakkame nukku jooksma, et korra otsa pääle saame! Tulge!
+
+WANEM INIMENE: Ära rikuwad tuju jah!
+
+TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah, mis meil
+ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina ette otsa!
+
+EPP (edwistades): Mina nüüd weel!
+
+POISID (läbisegi): 1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on hää
+laulu hääl! 4) Epp seda asja oskab!
+
+EPP: Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame pääle!
+
+(Ürgab:)
+
+Lähme nukku ehtimaie,
+
+Kulda kägu kängitsema!..
+
+(Wanemad inimesed hoiawad kahele poole kõrwale, tüdrukud lööwad ringi,
+kaks neiut lükatakse keskele ja laotatakse neile walge linik pääle,
+kuna teised nende ümber keeru'käiwad ja laulawad. Poiste parmas hoiab
+paremale poole ja walib nukupüüdjad. Pahemale poole koguwad
+torupillimees, wanemad mehed ja naesed, kõik hääs tujus. Nukumäng peab
+kiiresti minema. Kuni nukku joostakse, süütawad wanemad poisid
+wibalikuga ülesse tuld; säält hakkab punakat walgust alla paistma.)
+
+Nukumäng I.
+
+ Lähme nukku ehtimaie,
+
+Kulda kägu kängitsema,
+
+Ehi nukku, eeri nukku,
+
+Ehi enda ehtemile,
+
+Pääle pane pardi sulgi
+
+Liida pääle linnu sulgi.
+
+(Neiud keskel teewad kästud liigutusi.)
+
+Rinda pane suure sõle
+
+Kui see kuu taewaesse,
+
+Kaela heida helmekorra,
+
+Kui see korda kanamune,
+
+Pähe pane laia pärja,
+
+Kui see wihma wikerkaari.
+
+ Nukukene, noorukene,
+
+Seadi jalad jooksemaie,
+
+Wiska linik lepa pääle,
+
+Kaelarätik kase pääle!
+
+(Neiud wiskawad liniku, jooksewad ringist wälja, poisid kannul neid
+püüdmas. Ringisolejad hoiawad tahapoole poolringi.)
+
+Jookse nukku, jõua nukku,
+
+Jookse poolest Poolamaada,
+
+Weidikese Wene maada,
+
+Natukese Narwa maada!
+
+Nukku koju kutsutakse,
+
+Üle aia hõigatakse,
+
+Tule koju nukukene,
+
+Tule koju, tunne oma!
+
+Mats su oma, hoia teda,
+
+Jaan su päris, pea teda!
+
+(Poisid on nukud kinni püüdnud ja tulewad nendega tagasi. Kõnelagin ja
+seletamine.)
+
+KARJALAPSED (kargawad jaanitule ümber ja laulawad):
+
+Puhas, püha Jaanikene,
+
+Hoia minu karjakest,
+
+Karja minnes, koju tulles,
+
+Hoia metsas kahju eest,
+
+Õpeta sa põõsa tagant,
+
+Karja haljast heina sööma!
+
+(Kilkawad :) Jaanike ! Jaanike ! (ja jooksewad laiali.)
+
+WANAKAS MEES (wõtab midagi pihuga maast ja pillub tuide): Tutrad
+tulesse, kasteheinad kesale, linad minu põllu pääle!
+
+(Sarwemäng näitelawa taga: tuttaw lehepilli lugu.)
+
+I. TÜDRUK: Tammaru Margus!
+
+II. TÜDRUK: Margus jah! Tema lehepilli lugu!
+
+(Mõned jooksewad wastu, teised teewad pilli loo järele lühikese
+jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE
+tulewad. Mõlemad wiimased jääwad ettepoole, wanemate inimeste juure
+seisma. Teretamine ja elaw liikumine, aga ka - pääde kokku pistmine ja
+sosistamine. Tüdrukud hoiawad nähtawasti wähe Tiina eest kõrwale, aga
+mitte wäga silmapaistwalt. On, nagu tikuks tume tuju wõlmust wõtma. EPP
+saab sellest aru ja tõttab seda peletama.)
+
+EPP: No mis te's nüüd mängu katki jätsite? Tulge jälle nukku jooksma!
+Ega see Jaaniõhtu maast ei ole leitud, millal me teid kõik paari saame!
+
+TÜDRUKUD (läbisegi): Nukku jooksma jah, nukku jooksma! (Koguwad ringi.)
+
+EPP: Kes see keskele?
+
+I POISS: Epp ise keskele! (Naer.)
+
+EPP (tujukalt): Soo, wõi Epp keskele? Siis wist - Jass püüdma? Seda te
+tahate? (Naer.) Ei, Tammaru Marit, Tiinat keskele - Margus ja Meelimäe-
+Mart püüdma!
+
+TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (pistawad pääd kokku. Perenaenc näib
+elawalt kõnelewat, peremees awaldab käsa laotades tuska).
+
+HÄÄLED (läbisegi): Olgu! Olgu! Marit Tiinat keskele, Margus ja Märt
+püüdma! (Mõned tüdrukud jooksewad Mari tooma, Tiina jääb üksi.)
+
+TAMMARU PERENAENE (astub Mari poole, nagu teda ära tooma): Mari, ära
+sina praegu mine!
+
+TÜDRUKUD (wõtawad Mari keskele): Ei, ei! Tema peab tulema, meie ei
+jäta!
+
+EPP (Tiina juure astudes): Noh, tule!
+
+TIINA (kahewahel): Wõtke mõni teine!
+
+MARGUS (Tiinale): Mine, mine!
+
+EPP (wiib Tiina Mari kõrwale keskele).
+
+(Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine, selgesti on kuulda, et siin
+ja sääl kõneldakse:) Saab näha, kumma Margus walib! Nukumäng II
+
+(Epp ürgab ja tüdrukad laulavad, poisid mängiwad kandliga kaasa:)
+
+Oh see nukku waenelapsi,
+
+Ilma pääta pääsukene,
+
+Ole ei ema ehitamas,
+
+Ole ei isa ilustamas!
+
+Nuta, nuta, nukukene,
+
+Nuta, nuta, nuutsu, nuutsu,
+
+Alane ala õlade,
+
+Koole ära koguni!
+
+Tõuse üles, nukukene,
+
+Alles sul isa, alles ema!
+
+Hüppa nukku, karga nukku,
+
+Jookse nukku, jõua nukku,
+
+Siputele siibasida,
+
+Soputele sulgesida!
+
+Nukukene, noorukene,
+
+Ära sina mõtle metsa poole,
+
+Metsas palju murdajaida,
+
+Kiwi kõrwal kiskujaida!
+
+Tule koju nukukene,
+
+Ei ole aega nukul olla,
+
+Nukul kangas kamberissa
+
+See tahab kulda, kudumista,
+
+See tahab lõuend, lõhkumista!
+
+Tule koju, nukukene
+
+Tule koju, tunne oma,
+
+Märt su päris, pea teda,
+
+Margus oma, hoia teda!
+
+(Tiina ja Mari pistawad jooksma. Ringis olejad hoiawad tahapoole
+poolringi. Mari ei lase ennast Mardist tabada.)
+
+I. POISS: Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile!
+
+II. POISS: Märt, ole wahwa!
+
+I. POISS: Margus, tõmba Mari kinni!
+
+III. POISS: Margus nüüd Marit tahab! Mari jääb ikka Märdile!
+
+(Mari jookseb paaril korral Margusele risti wastu, et sellele wõimalust
+anda teda tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab sellele
+järele, kes aga ka ennast kergesti püüda ei lase.)
+
+JASS: Mis sina nüüd, Mari, ennast weel Margusele topid, ega Margus ju
+sind ei taha!
+
+I. POISS: Ega ta hull ei taha jah! Mari oleks ikka walmis küll!
+
+II. POISS: Margus ei hooli maast ega taewast!
+
+III. POISS: Margus teeb mis Margus tahab, mis temal Mariga tegu!
+
+TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (eespool, on nähtawasti wäga erutatud.
+Kui Margus neist mööda jookseb, haarab perenaene tema käiksest kinni.)
+
+PERENAENE (pahaselt): No mis see nüüd olgu!
+
+MARGUS (ei hooli midagi, kisub ennast lahti, jookseb Tiina järele).
+
+I. POISS: Mari, ära sellepärast nuta! Märt ka hää poiss!
+
+II. POISS: Lepi Märdiga jah. Näe, Margusel Tiinaga tõsi taga!
+
+WANANAENE: Margus on hull! Ju see üks wägi on, mis teda lahti ei lase,
+et ta enam millestgi ei hooli!
+
+(Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine. Kõik peawad nukujooksjaid
+silmas, kes tagapoolt keskele tagasi tulewad. MARI (Märdiga) leegitsewa
+näoga, asjata püüab ta oma wiha warjata, - TIINA (Margusega)
+alandlikkude, aga särawate silmadega. Kui mõlemad paarid keskel kokku
+puutuwad, ei suuda)MARI (ennast pidada, ta pöörab Tiina poole ja
+kähistab sellele näkku - küll nõnda, et see ainult Tiinale kuulda peaks
+olema, aga see on kõigile kuulda):
+
+Libahunt!
+
+(Tiina tarretanud, Margus kohkunud. Päältwaatajate hulgas sosistamine
+ja kahjurõõmsad näod): Mis ta ütles? Kuulsid, kui ütles!
+
+(Warsti lendab ka siit ja säält sõna):
+
+Libahunt!
+
+(Silmapilguks piinlik waikus. Tulewalgus ülewelt on kahwatuks muutunud,
+tuli on kustumas. - Korraga kõlawad kusagilt pimedast pilkesõnad):
+
+Metsa-hulli, metsa-halli,
+
+Metsa ojarmu emanda,
+
+Mine sooda solgutama,
+
+Läbi laanede laduma,
+
+Kiwi külgi kiskumaie!
+
+(Kahjurõõmus naerukihin, teistel tõsised näod. Ja jälle teiselt poolt
+kõlawad pilkesõnad):
+
+Metsa-hukku, metsa-hakku,
+
+Metsapeni, pikkalõuga,
+
+Susi suuri, pää jämeda:
+
+Ära sa puutu minu pulli,
+
+Ära sa katsu minu karja,
+
+Werista minu warsakest!
+
+(Margus on äritatud ja nõuta, ta kargab pilkajate poole ja tahaks mõnda
+tabada, aga neid ei ole leida. Tiina tarretus muutub ülewoolawaks
+nutuks. Ta on keskele üksi jäänud ja kustuwa tule kuma paistab weel
+ainult tema pääle.)
+
+MARGUS: Tiina! Tiina! Ära nuta! Inimesed on niisuguses tujus ja - ega
+nad seda keegi ju ise ei usu ja - homme on ju kõik jälle ununud. Ära
+nüüd nuta! (Pureledes inimeste poole:) Mis te siis nüüd teete? Häbenege
+ennast! Tühi laimujutt pannakse käima, ja - teil ei ole paremat teha,
+kui seda järele rääkida ja teist inimest pilkama ja haawama hakata?! -
+Ära nuta, Tiina!
+
+TAMMARU PEREMEES (pahaselt Margusele): No mis sina's nüüd? Sinule on
+keegi midagi ütelnud wõi?
+
+MARGUS (pureledes): Kas sa ei näe siis, et teisele inimesele liiga
+tehakse!
+
+(Kusagilt pimedast lendab wana wiisk Tiina jalgade ette ja jälle
+kõlawad pilkesõnad):
+
+Susi säh, silmapaik!
+
+Kui sa meie karja tuled:
+
+Pane see silma ette -
+
+Susi säh, silmapaik!
+
+TIINA (nutt muutub leegitsewaks wihaks): Mis te tahate minust!
+Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad!
+Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem
+tuhatkorda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole,
+kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga
+teie!.. Ja arwate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase
+ennast häbistada! Aga teie - orjawerega wõietud häbioksad wedelewad
+aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on waba, teeb mis ta tahab,
+tuleb kui ta tahab, läheb kui ta tahab, armastab ja wihkab keda tahab!
+Ja läheb teie seast, sest et ta teid - põlgab! (Astub uhkelt metsa
+poole, keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.)
+
+(Metsas wilguwad siin ja sääl pimedas korra pisikesed wiirastuled, nagu
+hundi silmad Üles, mis kohe jälle kaowad.)
+
+(Siis selle waikuse keskelt):
+
+WANEM INIMENE: Püha Jumal! Jaanituli kustunud! See ei tähenda hääd!
+
+WANANAENE: Ja mets nii must ja kole! Siia küll enam ei julge jääda!
+
+(Tõusew hirm inimeste hulgas, tüdrukud ja naesed koguwad üksteise ümber
+hunikusse, lapsed ripuvad wanemate riiete küljes. Kõnekõmin ja
+hädaldamine, üksikud hakkawad minema, aegamööda kaowad kõik. Üksi
+järele jääb maas hõõgawa tuleaseme juure Margus; tema äritatud olekust
+on näha, et ta tumedate mõtetega wõitleb. - Eemal seisavad Tammaru
+peremees ja perenaene, kes tusased ja Üksteisega ägedasti kõnelenud on,
+mis aegapidi kuuldawale tuleb.)
+
+PEREMEES (käsa laotades): No ütle!.. Mis sa narriga ikka teed!
+
+PERENAENE: Ammu oleks tüdruk waja silma alt ära saata olnud!
+
+PEREMEES: No ja, ära saata! Kuidas teda äkki ära ajad? Aga ega muud nõu
+üle ei jää! Kes siis seda nüüd uskus, et ta tõega - (käsa laotades) oma
+häätegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta!
+
+PERENAENE: Hunt ikka, mis hunt! Mis ta inimestele ütles!
+
+PEREMEES (ähwardawalt): No tulgu tagasi!
+
+PERENAENE (Marguse poole astudes): Ära tuled ka wõi?
+
+MARGUS (kaeblikult): Kuida ma tulen, kui nägid, et... ära jooksis ja ei
+tea, mis ta teeb!
+
+PERENAENE (armuta): Ei tee midagi!
+
+PEREMEES (pilkawalt): Sa ehk tahad ka metsa järele joosta?
+
+MARGUS (murelikult): Kuhu mina temale järele tean minna!
+
+PEREMEES Tuled siis wõi ei tule?
+
+MARGUS (tusaselt): Küll ma tulen!
+
+PEREMEES (perenaesele): Las' konutab. Lähme pääle! (Hakkawad
+perenaesega minema. Margus jääb üksi ja sorib pää ees maas, jalanukiga
+tuhka.)
+
+(Tema juure astub pimedast wälja ja paneb teda murelikult tähele)
+
+MARI (õrnalt): Margus!
+
+MARGUS (karmilt): No - mis sina weel tahad!
+
+MARI (alandlikult): Mis ma nüüd tahan, Margus! Mitte midagi ma ei taha!
+
+MARGUS: Siis - mine!
+
+MARI (murelikult): Kuida ma jätan su siia... Jumala ainuüksi!.. Teised
+on kõik ära läinud...
+
+MARGUS: Ajasid tema jälle metsa! Kes teab, kas tuleb tagasi wõi ei
+tule!
+
+MARI (wähe aja pärast): Küll tuleb. Ega see esimene kord ei ole. Ta on
+ju mitu puhku ära olnud ja ikka jälle tagasi tulnud!
+
+MARGUS (pureledes): Mitu puhku! Kui te temale ülekohut tegite. - Tema
+ei ole nagu teie, tema ei kannata ülekohut, tema weri on teistsugune!
+See on õrn, lööb kergemini keema, see... aga seda ei suuda sina ju
+mõista!
+
+MARI: Ah Margus! Mina ei suuda seda mõista, kuidas sa nõnda tema küljes
+kinni oled!
+
+MARGUS: Ja muidugi ei suuda sa seda. Mine! Ma ei taha sind näha.
+Kuulutad oma halba unenägu teistele nagu tõtt!
+
+MARI (nuttes): Oh Jumal, Margus, ma ei näinud und!
+
+MARGUS: No siis arwasid sa seda omast pääst wälja! Mina Tiinat ei jäta.
+Ja kui ta ka kümmekorda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem
+kui sina! (Ära.)
+
+MARI: (temale järele): Margus! (Purskab walusalt nutma,
+käsaringutades): Margus! Oma hinge laotaksin ma sinu teeraa pääle, et
+aga sinul pehmem astuda oleks, surra wõiksin ma sinu eest, aga
+libahundile ma ei wõi sind jätta! Ma ei wõi mitte!
+
+
+
+(EESRIIE.)
+
+
+
+
+
+NELJAS WAATUS.
+
+
+
+(Rehealune. Paremat kätt wäikene uks rehetuppa, selle lähedal
+ristjalgadega söögilaud ja wanamoodi istmed. Pahemat kätt wanaema
+woodi, selle kõrwal pink, eespool puutelgedega, paksu põidadega wanker
+(Marguse suwine magamise ase). Tagaseinas suur wäraw, pärani lahti,
+kust hele päikese walgus sisse tuleb ja ruumi, mis muidu must ja
+suitsunud (laest rippuwad kõrred alla), omal wiisil armsaks teeb.
+Wäljas - suwise maakoha prospekt: põllulapid, metsatukad, wõsa.
+Inimeste kohta maksab, mis II waatuse alguses öeldud; wanaema nüüd
+peaaegu täitsa pime.)
+
+MARGUS (seisab norus tagaseina wärawa piida najal, ei kuule ega näe,
+wahib tühjusesse).
+
+PERENAENE (tuleb tarest, jääb peatama, tahaks nagu midagi ütelda, aga
+wäänab - kui Margus teda ei näe ega kuule - pääd ja läheb kurwalt
+tagasi).
+
+MARI (tuleb õues weepangedega wärawast mööda, kohkub Margust nähes
+natuke, waatab temale aralt otsa ja läheb ära. Margus istub wanaema
+woodi lähedale pingi pääle, jääb käsepõsikil konutama).
+
+JAANUS (tuleb jalgu järel wedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad
+käes, jääb Margust nähes läwe kohale seisma): Täna ei ole teole minekut
+- wana peremees rääkis nagu kesa kordamisest...
+
+MARGUS (nagu ärgates): Mis see? Kes? Ah soo!.. (Waatab mujale.)
+
+JAANUS (lähemale tulles): Ei ole meie Tiinat weel näha ühti? Neljas
+päew juba...
+
+MARGUS (ei wasta).
+
+JAANUS: Warem, kui ta seda tegi, - kolmandal päewal oli ta ikka
+tagasi...
+
+MARGUS (pöörab tusaselt näo teisale).
+
+JAANUS: Ta üks suure südamega loom ikka on. Eks mina ütelnud juba sel
+ajal, kui peremees ta majasse jättis: ära tee! Hääd sellest wälja ei
+tule!
+
+MARGUS (tusaselt): No mis sellest siis paha tulnud on?
+
+JAANUS: Nojaa, mis mina tean. Tüdruk ju kui tulesäde. See teenib ikka
+kahe eest oma leiwa ära. Muud kui...
+
+MARGUS (ei wasta.)
+
+JAANUS: ...et ta ennast taltsutada ei suuda ja kui jälle midagi on,
+metsa jookseb ja enne tagasi ei tule, kui wiimane nälg ajab...
+
+MARGUS (kärsitult ära pöördes): Ah!
+
+JAANUS (wabandawalt): Ega's mina midagi!.. Aga wõi see's! Kes seda enam
+kinni peab, kui korra niisugune jutt lahti on pääsnud. See läheb kui
+kulutuli. Peremehel-perenaesel ikka õigus ka, kui nad sind teda wõtta
+ei lase!
+
+MARGUS (ennast taltsutades, etteheitwalt): Kas sina siis ka Tiinast
+halba usud? Sina ometi tunned teda!
+
+JAANUS (tusaselt):
+
+Mida minu uskumisest wõi!..
+
+MARGUS: Kas sina siis ei wõi nende ilma inimeste suud kinni panna? Sina
+ometi tead, et - tema niisugune juba on. Temal ei ole seda wagusat orja
+werd, mis meil, - sina ometi tead!
+
+JAANUS: Tean wõi ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest
+targem oleksin, et mina nende suud sulguda saan! (Teeb minekut.) Kas ma
+siis lähen kesa kordama wõi?
+
+MARGUS (tusaselt): Eks sa lähe, kui kästi. (Jääb nagu enne konutama.
+Jaanus ära.)
+
+WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades toast ja sihib oma woodi poole; juhtub
+kätega Marguse külge): Kes see (katsub käega) ah sina oled pojake! Mis
+sina siin nüüd teed? Muretsed pääle? (Paitab käega.)
+
+MARGUS (waikselt): Ei midagi, wanaema! Niisamuti!..
+
+WANAEMA (kaastundlikult): Ei midagi jah! (Toetab pikkamisi Marguse
+kõrwale oma woodi ääre pääle:) Muud kui - nagu surnu oleks majas!
+
+MARGUS: (piinatud, ei wasta midagi).
+
+WANAEMA: Kui sa alles wäikene olid, Margus, kui sul midagi waja oli,
+wõi sa midagi teada tahtsid ja teistel ei olnud sinu jaoks aega, tulid
+sa alati minu juure!..
+
+MARGUS (soojalt): Sinu juure tuleme ju kõik, wanaema!
+
+WANAEMA (pääd raputades): Ei, pojakene, kõik te ei tule. Sina ei tule!
+Sul ei ole mulle ammu midagi ütelda olnud!
+
+MARGUS (kehitab õlasid, kurwalt): Mis ma sulle ka pidin ütlema,
+wanaema, mis sa ise ei tea!
+
+WANAEMA: Jah! Wanaemal ei ole küll enam silmakesi, kae pani neile kaane
+pääle, aga wanaema näeb siiski! Enam weel kui enne, kõik mis sünnib ja
+kuidas on! Wanaema näeb ka sinu südamesse, pojakene!
+
+MARGUS (piinatult): Mis selle üle siis weel kõnelda ja sõnu teha! Wõi
+sinagi teisiti, wanaema. Sa ju mõistad mind ka hukka, pimedast pääst
+nagu teised kõik!
+
+WANAEMA (tõstab pää üles, nagu tahaks ja wõiks ta Margusele silma
+waadata): Ei, Margus! Seda ei tee ma mitte!
+
+MARGUS (õnnelikus ärewuses): Tõesti, wanaema! (Mõlemate kätega wanaema
+käte ümbert kinni hakates ja särawate silmadega temale otsa wahtides.)
+Sina mõtlesid teisiti, kui... isa ja ema ja teised kõik? (Elawalt)
+Wanaema! (Laseb käed langeda ja astub tagasi.) Ma ei usu seda! See ei
+ole ju tõsi! See ei wõi ju olla!
+
+WANAEMA: Ah, Margus! Et sul weel usku oleks minu sisse! Et ma weel sinu
+käe pihku wõtta (otsib Marguse kätt) ja sulle rahu südamesse tagasi
+kõneleda jõuaks, nagu enne, kui sa weel laps olid ja mõnikord nuttes
+minu juure tulid! - Sa ära mõista isa ja ema hukka. Ei tee nemad, nagu
+sina ütled, midagi pimedast pääst. Nende waade on selge, weri jahe ja
+meel kaine.
+
+MARGUS (üle keedes): Meel kaine?.. Mis te's nüüd tahate? Ise ometi
+wõtsite Tiina majasse ja pidasite teda nagu oma last? Ja nüüd! Nüüd kus
+mina poisikese põlwest pääle temaga kokkukaswanud olen, nüüd... kus
+Tiina mulle armas on - (ägades) wanaema, sa ei tea kui armas - nüüd on
+ta korraga teie meelest ei tea mis. Mis ta's teile on teinud?
+
+WANAEMA: Ah, Margus! Ma tean küll! Kõikide pääle tuleb see korra! Nagu
+maru! Siis tuiskab ja tormab weri ja näeb õnne ja õnnetust sääl, kus -
+midagi iseäralist ei ole. See ehk teine, Margus, ühe ja sellesama pääle
+loodud on kõik- sugu edasi kandma ja lapsi ilmale tooma. See on kõik!
+
+MARGUS (nagu tõrges laps): Wanaema, mina ei jäta Tiinat! See -
+libahundi lori? See on ju hull jutt!
+
+WANAEMA: Jäägu see! Muud kui - mis me teame Tiinast? Mis me teame
+sellest, kes ta on ja kust ta tuleb? - Margus! Siuru ja sirjelind, ei
+need sünni paari. Ja Tammaru sugu ja tõug? Margus, kui sa tahad ja
+kannatad kuulatada, ma jutustan sulle neist?
+
+MARGUS: (Õlasid kehitades, rahutult): Ja - mis see..? Mis sellel siis
+nüüd... Mis minul siis sellega..?
+
+WANAEMA: Mis sinul sellega tegu? Ei tea, Margus, ehk ometi? Meie tõug,
+Margus, see elab siin Tammarul juba kümme põlwe, wiis wiimast mis ma
+ise näinud ja oma wanaema ja ema käest kuulnud olen...
+
+MARGUS (on kärsitu, aga ei wasta midagi).
+
+WANAEMA: Kas sa kuuled ka?
+
+MARGUS: Kuulen küll. Kõnele pääle.
+
+WANAEMA: Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja wõsa on kollaste
+juukste ja siniste silmadega; see wõttis naisi ainult oma keskelt - ei
+ole tilkagi wõõrast werd meie soontes, see on - puhas!
+
+MARGUS: Wõõras weri? Kust siin see wõõras? Ta on ju ometi teie eneste
+silma all üleskaswanud ja inimeseks saanud!
+
+WANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestuste sisse
+ärawajunud, jutustab edasi): Meie tütred ja noorikud ei olnud ilusad,
+neid ei nõutud mõisa... Neli põlwe tagasi, kui ühte nõuti (on sügawasti
+liigutatud ja lööb silmad maha) - see uputas ennast jõkke. Surnuaia
+müüri taga, kui mina weel nägin ja mäletan, seisis ikka weel tema
+ristikene - karjalapsed ka hoidsiwad ristikest ja ei tallanud maha...
+
+MARGUS (ka liigutatud, teeb sellekohase liigutuse, aga ei wasta
+midagi).
+
+WANAEMA (nagu kaugele tagasi waadates ja siis jälle alates): Me olime
+pikaldased ja aeglased; meil oli alati kõiges kaks last, kui palju,
+siis kolm -- kui Jumal sigidusele warakult taba ette pani - üksainus!
+Meie teenisime Jumalat ja orjasime mõisat kartuse ja wärisemisega; elu
+lust ja rõõm oli meie eest lukkupandud asi. Kui meie laulsime, oliwad
+meie laulud rasked ja kurwad! Helgeid aegasid meil ei olnud, kirge meie
+ei tunnud - uute orjahingekeste eest oli meil hirm...
+
+MARGUS (rahutumalt): Mis sellest nüüd minule, wanaema...? (kaeblikult)
+Mis sa kõneled kõigest sellest! See ei tee ju midagi paremaks!
+
+WANAEMA (ennast püstiajades): Jah, mis sellest nüüd sinule!... Ainult,
+et... kuidas meie sugu ja wõsa enne on elanud, elu ja kannatamiste
+pääle waadanud. Põlwest põlwe, nii halwad kui me olime - me oleme oma
+päritud pruukisid pühaks pidanud, oleme waiksed ja wagusad olnud ja -
+püüdnud iseennast ära wõita. Kui sa seda tead, eks sa siis - kui sul
+mõnikord süda raske on ja murduda tahab, eks sa siis mõtle ka wanaema
+pääle, oma isa ja oma ema pääle, kes ju kõik ka korra noored oliwad,
+nagu sina nüüd, ja - wõib olla wahest ka kõik kätte ei saanud, millest
+süda sonis!...
+
+MARGUS (läheb enam ja enam rahutumaks): Ah wanaema, wanaema! Sinu sõnad
+sööwad ju südame sees ära!
+
+WANAEMA: Kõik oleme loodud kannatama, üks nõnda, teine nõnda. Aga - aeg
+paneb iga haawa pääle rohtu! Noor weri on kerge armastama ja kerge -
+unustama! (Paitab.) Ei midagi, wanaema püüab korra jälle targem olla,
+kui teie noored. Temal aega käes mõtelda! Ja siis tulewad kõik need -
+(wahib, nagu näeks ta nägemist) kes meie suguwõsast enne meid elasid ja
+eluraskust kannatasid, ja need, kes pärast meid tulewad ja jällegi
+kannatawad ja... seisawad nii selgesti, et katsu neid käega, pikas reas
+sääl - (sirutab käe wälja) kus - ah! ju muud midagi ei ole, kui wanaema
+mured! Mitu põlwe edasi, mitu ja mitu! ja mitu põlwe tagasi! (wälja
+sirutatud käsi wäriseb) - ma ei näe sääl wõõrast werd, kõik on kollaste
+pääde ja siniste silmadega! Kollaste pääde ja siniste silmadega! (Laseb
+käe langeda ja püüab - Marguse pääle waadates - nagu pisarat silmast
+ära pigistada.) - Aga ära seda südamesse wõta, Margus, ära seda
+südamesse wõta, see on ainult - wiirastus, mis wanaema wahel näeb!
+(paitab korra Margust ja ootab, et see midagi wastaks.) Kui päike looja
+läheb, kui wanad ja hallid oleme, siis... on kõik kannatused ära ununud
+nagu unenägu!
+
+MARGUS (wahib weel ikka kohkunult sinna, kuhu wanaema käsi näitas,
+õhkab siis raskeste ja jääb jälle konutama).
+
+MARI (tuleb rehetoast, toob lusikaid ja leiba lauale. Tema silmad
+walwawad murelikult Margust. Et Margus ennast ei liiguta, ei julge ta
+midagi ütelda, waid läheb tasakesi tagasi).
+
+PEREMEES (tuleb õuest, tema nägu muutub Margust nähes tusaseks. Astub
+mõne sammu ja jääb siis keset rehealust seisma): Noh, ei ole teda ikka
+weel näha?
+
+MARGUS (teeb liigutuse, nagu oleks tal äge sõna keele pääl, pöörab aga
+näo teisale ja waikib).
+
+PEREMEES: Kas sa ei kuule, poiss, et sinuga kõneldakse?
+
+MARGUS: Kuulen küll. Mis ma siis pidin wastama? Kui sa Tiina järele
+küsid, siis tead sa ise niisama hästi, et ta weel tagasi ei ole.
+
+PEREMEES (enam iseenesele): Wõiks ta ka parem jääda, kus ta on!
+
+PERENAENE (tuleb, paneb sööginõu lauale): Tulge nüüd sööma!
+
+PEREMEES (Margusele, kes ennast ei liiguta): No mis sa's nüüd lõrretad?
+Nagu ei oleks sul enam elu sees! Mis hingeõnnistus sul siis nüüd kaduma
+läks? (Istub lauda.) Aastate järele juba mees, aga poisikese aru. Kui
+sa naist wõtta tahad - mina ei keela. Mari ootab, tee sügisel pulmad!
+
+PERENAENE: Jah, mina seda ka ei mõista! Sa wõid ometi ainult inimest
+wõtta, kellel Issanda weri südames! Kes metsa ära ei jookse!
+
+(Jaanus tuleb õuest ja asub lauda, nõndasama ka wanaema ja Mari. Ka
+Margus istub isa kõrwale. Tume meeleolu, keegi ei räägi sõna.)
+
+JAANUS: Meelimäel olla hunt eila tallekese karja juurest ära wiinud.
+
+PERENAENE (alamõttega): Eks ole! Waja omagi karjasele ütelda, et
+loomadega kodu lähedale hoiaks! (Sööwad jälle, nagu enne,
+sõnalausumata.)
+
+(Läwe päält langeb wari tuppa. Sääl seisab Tiina - nälginud ja
+kahwatanud, riided wähe korratud. Ta on häbelik ja ei julge silmi üles
+tõsta.)
+
+JAANUS (näeb teda kõige enne): Meie kadunud, inimene!
+
+MARGUS (üles karates, et Tiinale wastu jooksta, õnnelikult): Tiina!
+Oled sa ometi korra tulnud...
+
+PEREMEES (Margust karmilt istmele surudes): Siia jää! Sellega õiendan
+mina!
+
+(Margus ei julge ennast liigutada, kuna peremees aeglaselt lusika käest
+paneb ja tulejale wastu astub.)
+
+PEREMEES: Kust sa tuled?
+
+TIINA (waatab paluwate silmadega ringi, aga ei saa sõna suust).
+
+PEREMEES (raudselt): Kust sa tuled? Kus sa olid selle aja?
+
+TIINA (aralt): Metsas olin! Ma ei julgenud ju enam inimeste hulka
+tulla! (Hakkab nutma.)
+
+PEREMEES: Metsas? Metsas hulgub hunt! Mis sa tegid metsas?
+
+WANAEMA (on söögilauast ülestõusnud ja sihib oma woodi ääre poole.
+Tiina lähedale seisma jäädes): Latseke, millest sa elad metsas, kui sa
+metsa jooksed?
+
+PERENAENE (söögilauast): Seda sina weel küsid? Mets on ju nüüd liha
+täis.
+
+TIINA (nuttes nagu enne): Millest ma elan? Ei millestki, wanaema.
+Metsas on marju, metsas on oblikaid ja juuri. (Ülewoolawas ärduses
+ennast wanaema ette maha wisates ja tema põlwede ümbert kinni hakates:)
+Sina, wanaema, sina ei keela mulle oma armu! Ma olen ju küllalt põlwede
+pääl maas Jumala poole äganud, aga tema ei halasta! Ikka jälle tuleb
+see taltsutamata wiha, ja mina ei saa selle wastu! Lapsena olin ma hää,
+usu mind, wanaema, ma olin hää! Aga kui nad ütlesiwad, minu ema olla
+nõid, kui nad tema surnuks peksiwad, kui nad mind sajatamise sõnadega
+läwe eest läwe ette saatsiwad, siis! Siis kaswas see wiha iga ülekohtu
+wastu minu pisukeses südames nagu kõwa tükk ja on minuga ühes suureks
+saanud ja mina ei saa selle wastu. Mina ei saa selle wastu, usu,
+wanaema, mina ei saa!
+
+WANAEMA: Aga metsa jooksed sa latseke, ja oled saal päewad ja ööd!
+
+TIINA (ülewoolawas ärduses): Ah wanaema! Metsas on nii hää... nagu
+sambla sisse suruda ja nutta... kuni wiha - tilk tilga järele sulab ja
+süda jälle kergeks saab. Sääl ei tahaksgi nagu enam inimene olla,
+tahaks olla metsas, prii ja waba, waba ja prii...
+
+MARGUS (lahtiste kätega Tiina poole tormates): Tiina!
+
+PEREMEES: (Marguse käewarrest kinni haarates ja teda tagasi tõugates,
+Tiina poole pöörates, üleskeewa vihaga): Libahunt!
+
+TIINA (nagu ussist nõelatud, üleskarates, waarudes; wanaema astub
+eemale): Seda ütled ka sina! (Nagu paludes ülestõstetud kätega - siis
+käsa silmade ette kattes:) Halastaja Jumal!
+
+PERENAENE (laua äärest): Sa oled ometi ise jaanitule ääres kõigi
+inimeste kuuldes tunnistanud, et sa libahunt oled! Mis sa's nüüd weel
+seda salata tahad?
+
+TIINA (perenaese poole sirutatud kätega): Oh, ema, mis sa seda
+etteheitma hakkad, mis walus ja wihas meeltheitja inimese suust
+mõtlemata üle huulte tuli!
+
+PEREMEES (valusa kibedusega): Mõtlemata? Ütle parem, kuidas sa mu poja
+ära nõidunud ja enesele järele pannud oled!
+
+TIINA (tõuswa uhkusega): Ei ole mina Margust ära nõidunud ega enesele
+järele pannud, seda teab Margus, seda teab Jumal, seda teate teie. Ja
+kui Margus minu poole hoiab ja mind tahab, (tema silmad lööwad
+lõkedama) siis on see tema oma waba tahtmine! Ja mina - wõin ainult
+uhke olla, et hää inimese südame enesele olen wõitnud ja - hingepõhjast
+alandlik ja tänulik, et ma Jumala suures maailmas hoopis mahajäetud ja
+üksi ei ole...
+
+PEREMEES (ei suuda ennast enam taltsutada, pea karjudes): Nõid oled, ja
+nõia palga saad korra, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai. Wälja
+minu katuse alt, ussiseeme!
+
+TIINA (leekiwas wihas): Mis?! Nõid - olen mina ja nõid oli minu ema...?
+Minu ema ihu mullas ja hingekest õndsate hulgas tuled sa - teotama?
+Minu ema, kelle lapse sa ometi puhtast halastusest oma juure wõtsid,
+teda toitsid ja katsid!
+
+PEREMEES (ennast ära pöördes): Olgu ka neetud see tund, kus ma seda
+tegin!
+
+TIINA (ennast taltsutades, kaeblikult esite, siis wihaselt): Oh et te
+parem mind kiskjate loomade kätte oleksite jätnud! Siis oleks warakult
+kõigel walul ja piinal ots olnud. Hing oleks ema juure ja Jumala sülle
+tagasi saanud. Leiba olete ihule annud, hinge olete nälgida lasknud.
+Toitnud ja katnud olete, armastanud ei ole te mind. Ihule andsite
+warjupaiga, hing jäi üksi. Ja otsis hinge! Otsis teie hinge kümme pikka
+aastat ja ei leidnud mitte. Mürki olete mu hingesse walanud! Ja nüüd,
+kus ma abi ja armu otsima tulen, teie juure, kes mulle isa ja ema pidid
+olema, nüüd! nüüd ütlete ka teie: libahunt! Tulgu see teie hinge pääle!
+Ah!! Ei ole siis ka minu südames enam sädet lapse-armastust, ega tänu -
+me oleme tasa!
+
+MARGUS (hädaldades): Tiina!... Missugune sa isa ja ema wastu oled!
+
+TIINA (nagu enne): Ei ole need mulle isa ja ema! Ja ei ole ka sinule
+isa ja ema, kui neil sinu wastu armu ega halastust ei ole!
+(Rahulisemalt:) Margus! Suures raamatus seisab: mees jätab isa ja ema
+maha ja hoiab naese poole - (pöörab ennast minema) - tule!
+
+MARGUS (õnnetult): Ja - kuhu? Mõtle ise järele - kuhu!
+
+PERENAENE (nagu pilgates): Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei
+tooda?
+
+MARGUS: Ja kes meid paari, kes meid kirikukirja paneb, kui mõisa kirja
+ei ole!
+
+TIINA: Mina tean koha, kust meid keegi tagasi ei too. Laanes, soode ja
+rabade taga, kust kurg ka ainult lennates üle pääseb, on mägi, mäe sees
+hallikas ja koobas. Ja paari? Paari paneb meid Jumal. Tule, kui sa minu
+oma oled!
+
+PEREMEES: Ha! Asjata petad sa poissi! Sellel on aru pääs!
+
+TIINA: Tule, Margus!
+
+MARGUS (on sõnadeta õnnetu).
+
+TIINA (kurwalt): Kui sa ei tule, Margus, siis - ütle, et sa ei tule!
+
+MARGUS: See ei ole ju wõimalik! See oleks ju meeletus! Me peame teist
+teed leidma, me peame... (Waatab abiotsiwalt isa ja ema otsa ja jääb
+nende kiwistanud nägusid nähes wait.)
+
+TIINA: Sa ei tule?
+
+MARGUS (laotab õnnetult käsa, jääb wait).
+
+TIINA (meeleäraheitmises Marguse poole): Sinagi ehk usud nüüd, et ma -
+libahunt olen? Oh Jumal! Meel läheb segi! Ma ei tea seda ju! Wõib olla
+oli siis minu ema see... ja mina!... olen seda werega temalt pärinud ja
+see mürk... (Käsa ringutades:) Oh Jumal, ma ei tea seda ju! (Waarub.)
+
+PERENAENE (valjult): Ära siis wõta Jumala nime suhu, kui sa ei tea!
+
+TIINA (wihaselt): Libahunt... Libahunt on ka Jumala loom!
+
+PERENAENE: Ei ole libahunt Jumala loom! Ei kõlba see inimeste hulka!
+Kasi!
+
+TIINA: Mina olen Jumala loom, olgu ma ka libahunt! Teie? Wiletsad! Teil
+ei ole julgust ega jõudu, armastust ega ustawust - midagi ei ole teil!
+Ja tahate kohut mõista? Teie?!
+
+Kui ma hunt olen, on huntide hulgas mu ase, ehk on nende juures enam
+õigust ja enam halastust! (Astub uhkelt läwe poole. Minnes muutub tema
+wiha ärduseks. Läwe pääl tagasi waadates :) Jumalaga, Margus! (Nuttes
+ära.)
+
+
+
+(EESRIIE.)
+
+
+
+WIIES WAATUS.
+
+
+
+(Wiis aastat hiljem. Seesama rehetare, mis esimeses waatuses. Inimesed
+on wanemaks jäänud, MARGUSELE on habe kaswanud, tema kui ka MARI - nüüd
+Marguse naene - näojooned on kõwaks ja waljuks muutunud. Kõigewähem
+muutunud on sulane JAANUS. WANAEMA on õige wanaks jäänud ja
+kokkulangenud, tema pää nõtkub, näitab nagu tukuks ta alati. Jälle
+hiline talwe õhtu ja peerg põleb pihis; wäljas torm ja aegajalt huntide
+hulumine.)
+
+(Sawiku lähedal istub MARI ja ketrab, ahju nurga ääres pingi pääl
+konutab Jaanus, käed süles. POISS-MÄRT lõpetab woodi ääre pääl
+pastlarihmade sidumist, wõtab kasuka ja kübara waia otsast.)
+
+JAANUS: Kuhu see Märt siis weel wastu õhtut minema ehib?
+
+MÄRT: Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju sääl on, ja -
+tea kas saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale wastu.
+
+JAANUS (naerdes): Sa oled ju Mari wastu õige wiisakaks hakanud. Räägiti
+ikka, et sul tõistre-Anuga tõsi taga pidi olema...
+
+MÄRT: Sooh, wõi räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes:)
+Jaa, eks pea enese ette hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu
+kombel raudwaraks ei jäeta. Siin oled sina taluisa ameti pääl, ega sind
+siit enam wälja kangutada saa. Minu jalgade all weel mitu tuult.
+
+JAANUS: Soo, wõi üks inimene ka minu pääle kade! - Jah, eks ma ole siia
+peatama jäänud, wõib olla jään weelgi, kui talurahwas mind - mahamatta
+tõotawad.
+
+MÄRT: Ei maksa sinu pääle kade olla ühtigi. Jaa, kui talurahwas sulle
+selle pika teenistuse eest ka sauna kõrwale kambri üles oleksid löönud
+ja sinu naesele-lastele seadinud, siis ehk wahest oleks kade olla
+maksnud, nõnda aga...
+
+MARI (kuiwalt): Wõi talle küllalt seda ei ole pakutud, juba ennegi,
+wana peremehe ajal. - Temast nüüd saab!
+
+JAANUS (naerab): Ega saa jah, näha on, et ei hakkagi saama.
+
+MÄRT: No - hääd õhtut kõigile! (Ära.)
+
+(Jutu wahe.)
+
+WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades kambrist, wana kasukaräbal ümber
+õlade, toetab sawikule istuma - wokiwurinat kuuldes): Mis sa nüüd,
+latseke, jälle wokiga? Läbe ometi ka pühapäewa pidada!
+
+MARI: Ei ole enam pühapäew, pühapäew juba läbi. Töö tahab tegijat. -
+Mure ka! Margus alles wäljas, ei tule ega tule. Leiab ta selle tuisuga
+teed wõi ei leia, ja eksib metsa ära.
+
+WANAEMA: Jah, ei tea kuhu ta nõnda hilja pääle jääb!
+
+JAANUS: Noh, küllap läks ka tee ääre kõrtsi sisse ja sääl - kaob
+tuttawate seltsis aeg käest.
+
+MARI (tusaselt): See on siis õige temp, kui teab, et teised kodus tema
+pärast hirmul on ja ootawad?
+
+JAANUS (ala-mõttega): Kes teab, kui palju ta seda teab!
+
+WANAEMA: Jaah... (Lõpetab, ei ütle midagi.)
+
+JAANUS (kes aegajalt peergu kohendab): Mis suur igatsus tal ka kodu
+järelegi! Lapsi teile Jumal ei ole annud, maja tühi ja kõle...
+
+MARI (ei wasta midagi, tallab ainult kõwemini wokki. Lõng katkeb.
+Kummardab woki üle ja tõstab korraga pää üles): Kuule, kui tulewad!
+
+(Läbi waikuse ja tuule mühina on kuulda, kuidas huntide hulumine
+lähemale tuleb ja siis jälle kaugemale kaob. Kõik kuulatawad.)
+
+WANAEMA (õhates): Jah!...
+
+JAANUS (wähe aja pärast): Ütlesid midagi, wanaema?
+
+WANAEMA (wahel puhates ja jälle rääkides): Mis ma suurt ütlesin -
+midagi! Kõik kordub siin maa pääl - midagi ei muutu. Inimesed küll -
+tulewad ja lähewad, sünniwad ja surewad, muud kui - mind mulda - surm
+ei taha, jätab nagu sambaks ilma pääle, ehk mind küll - kellegil enam
+waja ei ole. - Poja ja minija kutsus ta ära ja oleksid ometi weel
+wõinud elada... (Ei saa liigutuse pärast edasi.)
+
+JAANUS (ka murelikult): Jah, need wiis kõhutõbi, kui ta - teisigi
+wõttis, noori ja wanu nagu loogu. Kelle külge ta hakkas, ega sel
+pääsemist ei olnud.
+
+WANAEMA: Jah, nende hädal ots pääl! Ei ole enam südamewaewa kannatada,
+ei sega tuisk ega maru nende rahu!
+
+MARIT (waewawad nähtawasti ka piinlikud mõtted, ta tõuseb tasakesi üles
+ja läheb tuppa ära).
+
+WANAEMA (mõtetes): Nagu Marigi praegu...
+
+JAANUS: Jah, nagu temagi! Ja mina tegin temale ka weel haiget. Tuli
+tahtmata keele pääle, ja - wõi siis ongi meie majas õnne? - Kuid - mis
+temagi sinna parata saab!
+
+WANAEMA: Jaah...
+
+JAANUS: Hale neid mõlemid Margusega waadata. Ei ole midagi, mis neid
+ühendaks! Ja see kolmas! See - hulgub ka ikka alles metsi mööda! Kas ta
+ei saa, wõi ei tahagi ennast enam inimeseks muuta, - seda ei tea keegi,
+seda teab Jumal!
+
+WANAEMA (waluga): Jah, kes tooks troosti ja kinnitaks, et see nõnda ei
+ole, ehk küll kõik seda arwawad ja usuwad! Kes leiaks luud-kondikesed
+üles, mis tõendaks, et ta - parem siis ometi - juba ammu surnud ja rahu
+sees on!
+
+JAANUS (raskelt): Ei, surnud ta ei ole. Ja - tema ta on! Ära ta meie
+nurgast ei lähe ja püss ka tema pääle ei hakka. Nüüd muidugi, kus juba
+igaüks teab, teda keegi enam puutuma ei hakkagi. - Mis õige hunt see
+siis ka on, kes ei murra, inimesi ei karda ja - leiwa wastu, wõtab, kui
+wisatakse? See ikka Tiina on, seda usuwad kõik.
+
+WANAEMA (nähtawasti südametunnistuse piina all): Kui oleks, et weel
+suudaks! Kui annaks Jumal weel tunniks wõi päewaks silmanägemise
+tagasi..! Üteldakse, kui niisugusele noa tera otsast leiba anda, mis
+Suurel-reedel - sa tead küll?... et siis tast jälle inimene saab...
+
+JAANUS (nukralt): Margus ju tahtis seda teha mullu heina ajal, kui loom
+õhtul tule juure wälja tuli... perenaene lõi noa ja leiwa käest, loom
+jooksis huludes metsa!
+
+WANAEMA (kohkudes): Ohh!!
+
+JAANUS: Sest ajast ju ka peremehe ja perenaese wahe nii paha on, olgugi
+et nad sellest ei räägi!
+
+WANAEMA (ägades): Et tuleks surm ja wiiks! Siis - tahaks kannatada
+kõik, kuid mitte enam siin seda südamewaewa ja piina! Me kõik oma
+tarkusega oleme süüdi tema elust ja surmast!
+
+JAANUS: Jah! Süüdi wõi mitte süüdi..!
+
+WANAEMA (wähe aja pärast): Mul on nii halb täna, niisugune waew - nagu
+waritseks jälle kuskil midagi, millest mööda ei pääse, mille wastu ei
+saa! Et Margus ometi tuleks!
+
+JAANUS: Jah, täna nad wäljas on, hoonete ja õueaedade ümber hulguwad! -
+Waadata õige, kas ei näe ja kuule midagi. (Wõtab kübara, tahab õue
+minna.)
+
+MARI (õhinaga kambrist tulles): Mine õige õue, Jaanus, sul on enam
+jugust! Sääl nagu on keegi...
+
+JAANUS (hakkab uksepulgast kinni, sell silmapilgul lendab uks ise
+lahti).
+
+MARGUS (püss käes, astub üle läwe. Jaanusele): Noh?
+
+JAANUS: Ei midagi, tahtsin õue minna. - Ma wõtan su hobuse lahti.
+
+MARI (rõõmsa elawusega): Said ikka weel eluga tagasi? Ei tulnud hundid
+sulle kallale?
+
+MARGUS (ette poole astudes, tusaselt): Sain, nagu näed. (Jaanusele.)
+Pole sul waja minna, loom juba oma asemel (Püssi Jaanuse kätte andes.)
+Säh, pühi see kuiwaks.
+
+JAANUS (püssi waadates): Polegi märjaks saanud. Higine ainult.
+
+MARGUS: No kui hõlgede all oli ja ise pääl istusin.
+
+MARI (Marguse üleriideid wastu wõttes, weidi etteheitwalt): Kus sa
+ometi nii kaua olid!
+
+MARGUS (tusaselt): Nii kaua olin... Olin kus ma olin, kellele mul siis
+selle üle waja seletust on anda.
+
+WANAEMA (lepitawalt): Ega Mari ju halwa pärast ei küsinud!
+
+MARI (kaebawalt): Jah, nii pahas tujus on ta...
+
+MARGUS (äritatult): Mis ma's teile pean ütlema? Kusagil ma ei olnud.
+Niisama kadus teiste seltsis aeg käest... (Istub sawikule.)
+
+WANAEMA: Nojah!
+
+JAANUS (wähe aja pärast, et juttu teha): Mis sääl kiriku juures siis
+tehti?
+
+MARGUS (tusaselt): Sinule seda just waja seletada, ega sina seda enne
+ei ole näinud. (Kui märkab, et teised kõik norus on.) Miks te's ära
+magama ei ole läinud?
+
+MARI: Magama nüüd! Niisugusel ööl... Kui sind kodus ei olnud?...
+
+MARGUS (urisedes): Mind! Keda ka weel oodata waja!
+
+(Waikus. Tule tuhin pühib kõwemine ümber maja. Eemalt on üksiku hundi
+hulumist kuulda.)
+
+WANAEMA (iseenese ette õhates): Oh Issand halasta!..
+
+MARGUS (nagu wanaema mõtteid mõistes): Ei ole waja wanu asju meele
+tuletada. Laske surnud magada. Me - ei ole keegi - puhtad tema elust
+ega surmast!
+
+(Keegi ei wasta, tume meeleolu on maad wõtnud.)
+
+MARI (aralt): Kas sa süüa ka tahad?
+
+MARGUS (karmilt): Ei.
+
+MARI: Kust sa süüa said?
+
+MARGUS (kärsitult): Ükskõik kust ma sain, wõi ei saanud.
+
+MARI (nukralt): Midagi sa ei taha, midagi sa ei räägi - (murelikult
+minema hakates ja peatades) - magama tuled ka wõi?
+
+MARGUS: Mine pääle.
+
+(Mari haawatult ära, wanaema nagu tukub, Jaanus ehib magama minema -
+keegi ei räägi sõna. Korraga huntide hulumine lähedal. Jaanus ärewil,
+Margus kargab üles ja kuulatab terawasti.)
+
+JAANUS: Häbemataks lähewad need ka!
+
+WANAEMA (kui hulumine ikka edasi kestab, pomisedes):
+
+...oh Peeter, püha sulane,
+
+Pane koerad kaleeie,
+
+Hurdad ümberrõngaeie....
+
+MARI (särgiwäel, erutatult üle kambri läwe): Margus! Wõta püss,
+hirmuta! Küllap on lauda ukse kallal! (Lööb ukse jälle kinni.)
+
+(Margus on juba kübara pähe surunud, nurgast püssi wõtnud ja - Jaanus
+on temale ukse awanud - kaob üle läwe. Jaanus kuulatab lahtise läwe
+pääl, tuisk ja lumi tungiwad sisse. Kuulda on, kuidas huntide hulumine
+kaugemale läheb.)
+
+WANAEMA (on ennast üles ajanud, kobab läwe poole ja pomiseb lõdisedes):
+
+....Metsapeni, pikkalõuga,
+
+Metsa kuldane kuningas,
+
+Mine sooda solgutama,
+
+Mine laanta laiutama,
+
+Kiwi külgi kiskumaie....
+
+(Wäljas pauk, tulejuga pimedas ja naesterahwa äkiline karjatamine.)
+
+JAANUS: Püha Jumal taewas! (Kargab üle läwe ja jookseb hääle poole.)
+
+WANAEMA (nagu enne, on keset tuba jõudnud):
+
+Meid kaitse oma were sees,
+
+Oh Issand Jumal abimees...
+
+MARI (rutuga ümberwisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles,
+hirmul wanaema ümbert kinni hakates): Wanaema! Wanaema! - Oh Jumal!
+Wanaema?...
+
+WANAEMA (hirmul): Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli
+inimese hääl!
+
+MARI (kõige suuremas erutuses, tormab läwe poole. Jõud lõpeb jalust,
+toetab ukse piida najale.): Oh Jumal, Jumal - (kiljatades) Margus!
+
+WANAEMA (wärisedes ja lõdisedes): See ei olnud Marguse, see oli tema
+hääl!
+
+MARI (käsa ringutades): Halastaja Jumal!
+
+(Üle läwe tõstawad Margus ja Jaanus käte pääl Tiina, toowad tema
+sammsammul ette, tulewalguse poole. Tiina on närakates, metsik ja
+nälginud, endisest ilust ei ole enam midagi järel, ainult silmades on
+õnnelik sära. Tema käed on rinnus olewa haawa pääle surutud, ta wäriseb
+ja lõdiseb, weri walgub põrandale.)
+
+MARGUS (on Tiinale näkku waadanud, südantlõhestawalt): Tiina!
+
+JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu wastukaja): Tiina!
+
+MARI (ahastades): Tema! Ikka tema!!
+
+WANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal!
+
+MARGUS (Tiinat kandes): Oh Jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina...
+(hääl murdub) mina olen sinu tapja!
+
+TIINA (pääga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus!
+
+MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes,
+meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud weel küllalt,
+nüüd olen ma sind ka weel püssiga lasknud!... (Nutab.)
+
+TIINA: Ära nuta, Margus! Sina, - sina ei ole ju süüdi! - Wellekesed! -
+Wellekesed oliwad näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis!...
+(Toibudes ja igaühele otsa waadates): Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus
+ma - kus ma õnnelik olin! Ja - kõik olete jälle mu ümber! (Püüab
+naeratada.) Ah Margus, mul ei ole enam palju aega - ma tänan sind!
+Kõige eest! See on minu wiimane õnn - et sinu käsi minu wiletsusele ja
+waewale otsa pääle tegi!.. Margus, ma armastasin sind ja armastan sind
+ikka ja igaweste! (Tema silmad wajuwad kinni, kõne muutub sonimiseks:)
+Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma
+tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse wiia.
+Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju wahel tema poegadele
+leiba! - (Suures erutuses:) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate...
+(Karjudes:) Ära löö! (Kõne asemel walus inisemine- pää langeb longu.)
+
+MARGUS (meeleheitmisel): Tema sonib!
+
+WANAEMA (raskelt): See on surm!
+
+TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult:) Süüa
+andsiwad minule! (Naeratades) Wõi jalad harkis all, nagu kunagi poisil!
+See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult:) Mis te tahate minust! Mina
+ei tea Kiwesti-Kaarli warsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta,
+südantlõhestawalt): Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähewad laiali
+lahti.) Ja anna neile andeks nende wõlad, kui meie andeks anname oma...
+(Huuled liiguvad weel tasa, langeb kokku - sureb.)
+
+(Margus surub Tiina silmad kinni ja nutab, nurgas nuutsub Mari, Jaanus
+seisab tummalt, kokku pandud kätega.)
+
+WANAEMA (kummarkile surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalwet,
+aga nõnda, et ainult wiimased sõnad kuuldawale tulewad): ...Ja wõta
+tema patust puhas hingekene oma auuriiki, Issand, igawene Jumal! Aamen!
+
+(Surmawaikus.)
+
+
+
+(EESRIIE.)
+
+
+
+
+
+
+
+End of the Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg
+
+*** END OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT ***
+
+***** This file should be named 44217-8.txt or 44217-8.zip *****
+This and all associated files of various formats will be found in:
+        http://www.gutenberg.org/4/4/2/1/44217/
+
+Produced by Ülo Treikelder and Annika Aas
+
+Updated editions will replace the previous one--the old editions
+will be renamed.
+
+Creating the works from public domain print editions means that no
+one owns a United States copyright in these works, so the Foundation
+(and you!) can copy and distribute it in the United States without
+permission and without paying copyright royalties.  Special rules,
+set forth in the General Terms of Use part of this license, apply to
+copying and distributing Project Gutenberg-tm electronic works to
+protect the PROJECT GUTENBERG-tm concept and trademark.  Project
+Gutenberg is a registered trademark, and may not be used if you
+charge for the eBooks, unless you receive specific permission.  If you
+do not charge anything for copies of this eBook, complying with the
+rules is very easy.  You may use this eBook for nearly any purpose
+such as creation of derivative works, reports, performances and
+research.  They may be modified and printed and given away--you may do
+practically ANYTHING with public domain eBooks.  Redistribution is
+subject to the trademark license, especially commercial
+redistribution.
+
+
+
+*** START: FULL LICENSE ***
+
+THE FULL PROJECT GUTENBERG LICENSE
+PLEASE READ THIS BEFORE YOU DISTRIBUTE OR USE THIS WORK
+
+To protect the Project Gutenberg-tm mission of promoting the free
+distribution of electronic works, by using or distributing this work
+(or any other work associated in any way with the phrase "Project
+Gutenberg"), you agree to comply with all the terms of the Full Project
+Gutenberg-tm License available with this file or online at
+  www.gutenberg.org/license.
+
+
+Section 1.  General Terms of Use and Redistributing Project Gutenberg-tm
+electronic works
+
+1.A.  By reading or using any part of this Project Gutenberg-tm
+electronic work, you indicate that you have read, understand, agree to
+and accept all the terms of this license and intellectual property
+(trademark/copyright) agreement.  If you do not agree to abide by all
+the terms of this agreement, you must cease using and return or destroy
+all copies of Project Gutenberg-tm electronic works in your possession.
+If you paid a fee for obtaining a copy of or access to a Project
+Gutenberg-tm electronic work and you do not agree to be bound by the
+terms of this agreement, you may obtain a refund from the person or
+entity to whom you paid the fee as set forth in paragraph 1.E.8.
+
+1.B.  "Project Gutenberg" is a registered trademark.  It may only be
+used on or associated in any way with an electronic work by people who
+agree to be bound by the terms of this agreement.  There are a few
+things that you can do with most Project Gutenberg-tm electronic works
+even without complying with the full terms of this agreement.  See
+paragraph 1.C below.  There are a lot of things you can do with Project
+Gutenberg-tm electronic works if you follow the terms of this agreement
+and help preserve free future access to Project Gutenberg-tm electronic
+works.  See paragraph 1.E below.
+
+1.C.  The Project Gutenberg Literary Archive Foundation ("the Foundation"
+or PGLAF), owns a compilation copyright in the collection of Project
+Gutenberg-tm electronic works.  Nearly all the individual works in the
+collection are in the public domain in the United States.  If an
+individual work is in the public domain in the United States and you are
+located in the United States, we do not claim a right to prevent you from
+copying, distributing, performing, displaying or creating derivative
+works based on the work as long as all references to Project Gutenberg
+are removed.  Of course, we hope that you will support the Project
+Gutenberg-tm mission of promoting free access to electronic works by
+freely sharing Project Gutenberg-tm works in compliance with the terms of
+this agreement for keeping the Project Gutenberg-tm name associated with
+the work.  You can easily comply with the terms of this agreement by
+keeping this work in the same format with its attached full Project
+Gutenberg-tm License when you share it without charge with others.
+
+1.D.  The copyright laws of the place where you are located also govern
+what you can do with this work.  Copyright laws in most countries are in
+a constant state of change.  If you are outside the United States, check
+the laws of your country in addition to the terms of this agreement
+before downloading, copying, displaying, performing, distributing or
+creating derivative works based on this work or any other Project
+Gutenberg-tm work.  The Foundation makes no representations concerning
+the copyright status of any work in any country outside the United
+States.
+
+1.E.  Unless you have removed all references to Project Gutenberg:
+
+1.E.1.  The following sentence, with active links to, or other immediate
+access to, the full Project Gutenberg-tm License must appear prominently
+whenever any copy of a Project Gutenberg-tm work (any work on which the
+phrase "Project Gutenberg" appears, or with which the phrase "Project
+Gutenberg" is associated) is accessed, displayed, performed, viewed,
+copied or distributed:
+
+This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with
+almost no restrictions whatsoever.  You may copy it, give it away or
+re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included
+with this eBook or online at www.gutenberg.org
+
+1.E.2.  If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is derived
+from the public domain (does not contain a notice indicating that it is
+posted with permission of the copyright holder), the work can be copied
+and distributed to anyone in the United States without paying any fees
+or charges.  If you are redistributing or providing access to a work
+with the phrase "Project Gutenberg" associated with or appearing on the
+work, you must comply either with the requirements of paragraphs 1.E.1
+through 1.E.7 or obtain permission for the use of the work and the
+Project Gutenberg-tm trademark as set forth in paragraphs 1.E.8 or
+1.E.9.
+
+1.E.3.  If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is posted
+with the permission of the copyright holder, your use and distribution
+must comply with both paragraphs 1.E.1 through 1.E.7 and any additional
+terms imposed by the copyright holder.  Additional terms will be linked
+to the Project Gutenberg-tm License for all works posted with the
+permission of the copyright holder found at the beginning of this work.
+
+1.E.4.  Do not unlink or detach or remove the full Project Gutenberg-tm
+License terms from this work, or any files containing a part of this
+work or any other work associated with Project Gutenberg-tm.
+
+1.E.5.  Do not copy, display, perform, distribute or redistribute this
+electronic work, or any part of this electronic work, without
+prominently displaying the sentence set forth in paragraph 1.E.1 with
+active links or immediate access to the full terms of the Project
+Gutenberg-tm License.
+
+1.E.6.  You may convert to and distribute this work in any binary,
+compressed, marked up, nonproprietary or proprietary form, including any
+word processing or hypertext form.  However, if you provide access to or
+distribute copies of a Project Gutenberg-tm work in a format other than
+"Plain Vanilla ASCII" or other format used in the official version
+posted on the official Project Gutenberg-tm web site (www.gutenberg.org),
+you must, at no additional cost, fee or expense to the user, provide a
+copy, a means of exporting a copy, or a means of obtaining a copy upon
+request, of the work in its original "Plain Vanilla ASCII" or other
+form.  Any alternate format must include the full Project Gutenberg-tm
+License as specified in paragraph 1.E.1.
+
+1.E.7.  Do not charge a fee for access to, viewing, displaying,
+performing, copying or distributing any Project Gutenberg-tm works
+unless you comply with paragraph 1.E.8 or 1.E.9.
+
+1.E.8.  You may charge a reasonable fee for copies of or providing
+access to or distributing Project Gutenberg-tm electronic works provided
+that
+
+- You pay a royalty fee of 20% of the gross profits you derive from
+     the use of Project Gutenberg-tm works calculated using the method
+     you already use to calculate your applicable taxes.  The fee is
+     owed to the owner of the Project Gutenberg-tm trademark, but he
+     has agreed to donate royalties under this paragraph to the
+     Project Gutenberg Literary Archive Foundation.  Royalty payments
+     must be paid within 60 days following each date on which you
+     prepare (or are legally required to prepare) your periodic tax
+     returns.  Royalty payments should be clearly marked as such and
+     sent to the Project Gutenberg Literary Archive Foundation at the
+     address specified in Section 4, "Information about donations to
+     the Project Gutenberg Literary Archive Foundation."
+
+- You provide a full refund of any money paid by a user who notifies
+     you in writing (or by e-mail) within 30 days of receipt that s/he
+     does not agree to the terms of the full Project Gutenberg-tm
+     License.  You must require such a user to return or
+     destroy all copies of the works possessed in a physical medium
+     and discontinue all use of and all access to other copies of
+     Project Gutenberg-tm works.
+
+- You provide, in accordance with paragraph 1.F.3, a full refund of any
+     money paid for a work or a replacement copy, if a defect in the
+     electronic work is discovered and reported to you within 90 days
+     of receipt of the work.
+
+- You comply with all other terms of this agreement for free
+     distribution of Project Gutenberg-tm works.
+
+1.E.9.  If you wish to charge a fee or distribute a Project Gutenberg-tm
+electronic work or group of works on different terms than are set
+forth in this agreement, you must obtain permission in writing from
+both the Project Gutenberg Literary Archive Foundation and Michael
+Hart, the owner of the Project Gutenberg-tm trademark.  Contact the
+Foundation as set forth in Section 3 below.
+
+1.F.
+
+1.F.1.  Project Gutenberg volunteers and employees expend considerable
+effort to identify, do copyright research on, transcribe and proofread
+public domain works in creating the Project Gutenberg-tm
+collection.  Despite these efforts, Project Gutenberg-tm electronic
+works, and the medium on which they may be stored, may contain
+"Defects," such as, but not limited to, incomplete, inaccurate or
+corrupt data, transcription errors, a copyright or other intellectual
+property infringement, a defective or damaged disk or other medium, a
+computer virus, or computer codes that damage or cannot be read by
+your equipment.
+
+1.F.2.  LIMITED WARRANTY, DISCLAIMER OF DAMAGES - Except for the "Right
+of Replacement or Refund" described in paragraph 1.F.3, the Project
+Gutenberg Literary Archive Foundation, the owner of the Project
+Gutenberg-tm trademark, and any other party distributing a Project
+Gutenberg-tm electronic work under this agreement, disclaim all
+liability to you for damages, costs and expenses, including legal
+fees.  YOU AGREE THAT YOU HAVE NO REMEDIES FOR NEGLIGENCE, STRICT
+LIABILITY, BREACH OF WARRANTY OR BREACH OF CONTRACT EXCEPT THOSE
+PROVIDED IN PARAGRAPH 1.F.3.  YOU AGREE THAT THE FOUNDATION, THE
+TRADEMARK OWNER, AND ANY DISTRIBUTOR UNDER THIS AGREEMENT WILL NOT BE
+LIABLE TO YOU FOR ACTUAL, DIRECT, INDIRECT, CONSEQUENTIAL, PUNITIVE OR
+INCIDENTAL DAMAGES EVEN IF YOU GIVE NOTICE OF THE POSSIBILITY OF SUCH
+DAMAGE.
+
+1.F.3.  LIMITED RIGHT OF REPLACEMENT OR REFUND - If you discover a
+defect in this electronic work within 90 days of receiving it, you can
+receive a refund of the money (if any) you paid for it by sending a
+written explanation to the person you received the work from.  If you
+received the work on a physical medium, you must return the medium with
+your written explanation.  The person or entity that provided you with
+the defective work may elect to provide a replacement copy in lieu of a
+refund.  If you received the work electronically, the person or entity
+providing it to you may choose to give you a second opportunity to
+receive the work electronically in lieu of a refund.  If the second copy
+is also defective, you may demand a refund in writing without further
+opportunities to fix the problem.
+
+1.F.4.  Except for the limited right of replacement or refund set forth
+in paragraph 1.F.3, this work is provided to you 'AS-IS', WITH NO OTHER
+WARRANTIES OF ANY KIND, EXPRESS OR IMPLIED, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO
+WARRANTIES OF MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PURPOSE.
+
+1.F.5.  Some states do not allow disclaimers of certain implied
+warranties or the exclusion or limitation of certain types of damages.
+If any disclaimer or limitation set forth in this agreement violates the
+law of the state applicable to this agreement, the agreement shall be
+interpreted to make the maximum disclaimer or limitation permitted by
+the applicable state law.  The invalidity or unenforceability of any
+provision of this agreement shall not void the remaining provisions.
+
+1.F.6.  INDEMNITY - You agree to indemnify and hold the Foundation, the
+trademark owner, any agent or employee of the Foundation, anyone
+providing copies of Project Gutenberg-tm electronic works in accordance
+with this agreement, and any volunteers associated with the production,
+promotion and distribution of Project Gutenberg-tm electronic works,
+harmless from all liability, costs and expenses, including legal fees,
+that arise directly or indirectly from any of the following which you do
+or cause to occur: (a) distribution of this or any Project Gutenberg-tm
+work, (b) alteration, modification, or additions or deletions to any
+Project Gutenberg-tm work, and (c) any Defect you cause.
+
+
+Section  2.  Information about the Mission of Project Gutenberg-tm
+
+Project Gutenberg-tm is synonymous with the free distribution of
+electronic works in formats readable by the widest variety of computers
+including obsolete, old, middle-aged and new computers.  It exists
+because of the efforts of hundreds of volunteers and donations from
+people in all walks of life.
+
+Volunteers and financial support to provide volunteers with the
+assistance they need are critical to reaching Project Gutenberg-tm's
+goals and ensuring that the Project Gutenberg-tm collection will
+remain freely available for generations to come.  In 2001, the Project
+Gutenberg Literary Archive Foundation was created to provide a secure
+and permanent future for Project Gutenberg-tm and future generations.
+To learn more about the Project Gutenberg Literary Archive Foundation
+and how your efforts and donations can help, see Sections 3 and 4
+and the Foundation information page at www.gutenberg.org
+
+
+Section 3.  Information about the Project Gutenberg Literary Archive
+Foundation
+
+The Project Gutenberg Literary Archive Foundation is a non profit
+501(c)(3) educational corporation organized under the laws of the
+state of Mississippi and granted tax exempt status by the Internal
+Revenue Service.  The Foundation's EIN or federal tax identification
+number is 64-6221541.  Contributions to the Project Gutenberg
+Literary Archive Foundation are tax deductible to the full extent
+permitted by U.S. federal laws and your state's laws.
+
+The Foundation's principal office is located at 4557 Melan Dr. S.
+Fairbanks, AK, 99712., but its volunteers and employees are scattered
+throughout numerous locations.  Its business office is located at 809
+North 1500 West, Salt Lake City, UT 84116, (801) 596-1887.  Email
+contact links and up to date contact information can be found at the
+Foundation's web site and official page at www.gutenberg.org/contact
+
+For additional contact information:
+     Dr. Gregory B. Newby
+     Chief Executive and Director
+     gbnewby@pglaf.org
+
+Section 4.  Information about Donations to the Project Gutenberg
+Literary Archive Foundation
+
+Project Gutenberg-tm depends upon and cannot survive without wide
+spread public support and donations to carry out its mission of
+increasing the number of public domain and licensed works that can be
+freely distributed in machine readable form accessible by the widest
+array of equipment including outdated equipment.  Many small donations
+($1 to $5,000) are particularly important to maintaining tax exempt
+status with the IRS.
+
+The Foundation is committed to complying with the laws regulating
+charities and charitable donations in all 50 states of the United
+States.  Compliance requirements are not uniform and it takes a
+considerable effort, much paperwork and many fees to meet and keep up
+with these requirements.  We do not solicit donations in locations
+where we have not received written confirmation of compliance.  To
+SEND DONATIONS or determine the status of compliance for any
+particular state visit www.gutenberg.org/donate
+
+While we cannot and do not solicit contributions from states where we
+have not met the solicitation requirements, we know of no prohibition
+against accepting unsolicited donations from donors in such states who
+approach us with offers to donate.
+
+International donations are gratefully accepted, but we cannot make
+any statements concerning tax treatment of donations received from
+outside the United States.  U.S. laws alone swamp our small staff.
+
+Please check the Project Gutenberg Web pages for current donation
+methods and addresses.  Donations are accepted in a number of other
+ways including checks, online payments and credit card donations.
+To donate, please visit:  www.gutenberg.org/donate
+
+
+Section 5.  General Information About Project Gutenberg-tm electronic
+works.
+
+Professor Michael S. Hart was the originator of the Project Gutenberg-tm
+concept of a library of electronic works that could be freely shared
+with anyone.  For forty years, he produced and distributed Project
+Gutenberg-tm eBooks with only a loose network of volunteer support.
+
+Project Gutenberg-tm eBooks are often created from several printed
+editions, all of which are confirmed as Public Domain in the U.S.
+unless a copyright notice is included.  Thus, we do not necessarily
+keep eBooks in compliance with any particular paper edition.
+
+Most people start at our Web site which has the main PG search facility:
+
+     www.gutenberg.org
+
+This Web site includes information about Project Gutenberg-tm,
+including how to make donations to the Project Gutenberg Literary
+Archive Foundation, how to help produce our new eBooks, and how to
+subscribe to our email newsletter to hear about new eBooks.
+
diff --git a/44217-8.zip b/44217-8.zip
new file mode 100644
index 0000000..5a10077
--- /dev/null
+++ b/44217-8.zip
diff --git a/44217-h.zip b/44217-h.zip
new file mode 100644
index 0000000..ecc7623
--- /dev/null
+++ b/44217-h.zip
diff --git a/44217-h/44217-h.htm b/44217-h/44217-h.htm
new file mode 100644
index 0000000..8cdc7ad
--- /dev/null
+++ b/44217-h/44217-h.htm
@@ -0,0 +1,3482 @@
+<?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?>
+
+<!DOCTYPE html
+   PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN"
+   "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd" >
+
+<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" lang="en">
+  <head>
+    <title>
+      Libahunt., by A. Kitzberg
+    </title>
+    <link rel="coverpage" href="images/cover.jpg" />
+    <style type="text/css" xml:space="preserve">
+
+    body { margin:5%; text-align:justify}
+    P { text-indent: 1em; margin-top: .75em; margin-bottom: .75em; }
+    H1,H2,H3,H4,H5,H6 { text-align: center; margin-left: 15%; margin-right: 15%; }
+    hr  { width: 50%; text-align: center;}
+    .foot { margin-left: 20%; margin-right: 20%; text-align: justify; text-indent: -3em; font-size: 90%; }
+    blockquote {font-size: 97%; font-style: italic; margin-left: 10%; margin-right: 10%;}
+    .mynote    {background-color: #DDE; color: #000; padding: .5em; margin-left: 10%; margin-right: 10%; font-family: sans-serif; font-size: 95%;}
+    .toc       { margin-left: 10%; margin-bottom: .75em;}
+    .toc2      { margin-left: 20%;}
+    div.fig    { display:block; margin:0 auto; text-align:center; }
+    div.middle { margin-left: 20%; margin-right: 20%; text-align: justify; }
+    .figleft   {float: left; margin-left: 0%; margin-right: 1%;}
+    .figright  {float: right; margin-right: 0%; margin-left: 1%;}
+    .pagenum   {display:inline; font-size: 100%; font-style:normal;
+               margin: 0; padding: 0; position: absolute; right: 1%;
+               text-align: right;}
+    .side      { float: left; font-size: 75%; width: 25%; padding-left: 0.8em;
+               border-left: dashed thin; text-align: left;
+               text-indent: 0; font-weight: bold; font-style: italic;
+               font-weight: bold; color: black; background: #eeeeee; border: solid 1px;}
+    pre        { font-style: italic; font-size: 90%; margin-left: 10%;}
+
+</style>
+  </head>
+  <body>
+    <div style="height: 8em;">
+      <br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />
+    </div>
+
+<pre>
+The Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg
+
+This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with
+almost no restrictions whatsoever.  You may copy it, give it away or
+re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included
+with this eBook or online at www.gutenberg.org
+
+
+Title: Libahunt
+       Draama wiies vaatuses
+
+Author: August Kitzberg
+
+Release Date: November 18, 2013 [EBook #44217]
+
+Language: Estonian
+
+Character set encoding: ISO-8859-1
+
+Text file produced by Ülo Treikelder and Annika Aas
+HTML file produced by David Widger
+
+*** START OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT ***
+
+
+
+
+
+
+
+</pre>
+
+    <h1>
+      Libahunt.
+    </h1>
+    <h2>
+      A. Kitzberg
+    </h2>
+    <h4>
+      "Noor-Eesti" wäljaanne
+    </h4>
+    <h4>
+      A. Kitzberg
+    </h4>
+    <p>
+      <br /> <br />
+    </p>
+    <h3>
+      DRAAMA WIIES WAATUSES
+    </h3>
+    <h4>
+      NOOR-EESTI WÄLJAANNE, TARTUS 1912
+    </h4>
+    <h3>
+      OSALISED:
+    </h3>
+    <h3>
+      TAMMARU PEREMEES
+    </h3>
+    <h3>
+      TAMMARU PERENAENE
+    </h3>
+    <p>
+      <br /> <br />
+    </p>
+    <p style="margin-left: 45%; font-size: 0.8em; font-weight: bold;"><br />
+      MARGUS, nende poeg <br /><br /> MARI, TIINA - kasutütred <br /> <br /> WANAEMA
+      <br /> <br /> JAANUS, sulane <br /><br /> MÄRT, sulane <br /><br />
+</p>
+<h4>Külarahwas,
+      tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed <br /><br /> Aeg XIX aastasaja algul,
+      orjapõlwe ajal. <br /><br /> Esimese ja teise waatuse wahel on kümme,
+      neljanda ja wiienda wahel wiis aastat.
+    </h4>
+    <p>
+      <br /><br />
+    </p>
+    <hr />
+    <p>
+      <br /><br />
+    </p>
+    <p>
+      <b>CONTENTS</b>
+    </p>
+    <p class="toc">
+      <a href="#link2H_4_0001"> ESIMENE WAATUS. </a>
+    </p>
+    <p class="toc">
+      <a href="#link2H_4_0002"> TEINE WAATUS. </a>
+    </p>
+    <p class="toc">
+      <a href="#link2H_4_0003"> KOLMAS WAATUS. </a>
+    </p>
+    <p class="toc">
+      <a href="#link2H_4_0004"> NELJAS WAATUS. </a>
+    </p>
+    <p class="toc">
+      <a href="#link2H_4_0005"> WIIES WAATUS. </a>
+    </p>
+    <p>
+      <br /><br />
+    </p>
+    <hr />
+    <p>
+      <a name="link2H_4_0001" id="link2H_4_0001"> </a>
+    </p>
+    <div style="height: 4em;">
+      <br /><br /><br /><br />
+    </div>
+    <h2>
+      ESIMENE WAATUS.
+    </h2>
+    <p>
+      Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab säält seinte pääle.
+      Ahju ees sawik (müüritud iste), kolde kohal ahela otsas pada. Ahju kõrwal
+      pink, kartsas ja wanaema woodi. Teisel pool wastu nurgas uhmripakk,
+      leiwalabidas, ahjuluud ja muud koli, seinas soone pääl kinni ja lahti
+      lükataw uks, pulk sees ja all nurga sees kassiauk. Ukse pääl lahtine laud,
+      mille kaudu walgust sisse ja suitsu wälja lasta wõib; ukse kõrwal sulase
+      woodi. Tagaseinas wäike, sagarate pääl käiw uks, lingi asemel köie ots.
+      Ahju suu ees iste, selle ees wokk, sawiku lähedal pihijalg põlewa peeruga.
+      Hiline talweõhtu, õues torm ja aegajalt huntide hulumine.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE, 40 aastane, waewatud näoga, lühikeseks lõigatud juukste pääl
+      walge (Halliste) päärätt, mille kolm nurka selja pääle alla ripuwad,
+      kasuka pihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast
+      pastlad - istub sawiku lähedal ja ketrab. MANN (MARI) kaheksaaastane,
+      walgetwerd tüdrukukene, linalakk lühike juuks, wärwiline willane lõng
+      juuste pääl, takune hame, rindade alt kirju wööga mässitud, kaela all
+      wäikene wask prees - kükitab, paljad jalad hamme all, sawikul ja weerib
+      suurest wanast lauluraamatust. MARGUS, neljateistkümneaastane walgetwerd
+      poiss, paklane hame, kaela alt wask preesiga koos, kitsad (Halliste)
+      keerdkaltsad, paljad jalad - kepleb niisama. Temal on ametiks alati peergu
+      kohendada ja waadata, et see hästi põleb.
+    </p>
+    <p>
+      MANN (weerib): Mi-e me, i-e je, meie, ri-si ris, ti-i ti, risti, u-si us,
+      si-o so, usso...
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (parandab): .... usu!
+    </p>
+    <p>
+      MANN:...usu! Wi-i-si wis...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (parandab):...wiis!
+    </p>
+    <p>
+      MANN: Jaa, sina oskad pääst!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Oskan jah, sina pead ka. Katsu kui Kukese-Märt tuleb käsuga:
+      Tammaru-Mann kirikherra ette lugema, ja sina ei oska!
+    </p>
+    <p>
+      MANN (mõteldes, siis ruttu): Mina ei lähe!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Kuhu sa pääsed!
+    </p>
+    <p>
+      MANN (südikalt): Ei lähe jah!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Õpi, õpi, latseke, mis sa sõneled. - Margus, kohenda tuld!
+    </p>
+    <p>
+      MANN (weerib): Wi-i-i-si wiis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki,
+      peatükki. (Loeb silpide järele kokku:) Me-ie ris-ti-us-su wiis pea-tük-
+      ki. (Jääb mõtlema ja waatab üles:) Näin õe näin, mis need wiis peatükki
+      on?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Küll oled sa rumal!
+    </p>
+    <p>
+      MANN (terawalt): Ega ma sinu käest ei küsinud, näin ütleb minule isegi.
+      Näin, mis need wiis päätükki on?
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (jätab woki seisma ja waatab mõteldes lapsele otsa): Wiis
+      päätükki? Wiis päätükki on - wiis päätükki. Need peawad pääs olema, neid
+      nõutakse. Muidu ei wõeta pääkooli ega armulauale.
+    </p>
+    <p>
+      MANN (mõtetes): Jaa, aga -
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Ah latseke, mis sa nõnda palju küsid. (Sõtkub woki jälle
+      wurama. Margus oli selle aja sees wokiratta külge tulise söe kinnitanud,
+      tuline rõngas lööb helendama.)
+    </p>
+    <p>
+      MANN (kilgates ja sawikult maha karates): Oh kui ilus! Näin waata, kui
+      ilus!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (pahaselt): Oi sina wallatu, kas ei ole käest ära! No oota, kui
+      isa koju tuleb!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (60-70 aastane poolpime eidekene, wana, paljas kasukas seljas,
+      kobab kõndides enese ette - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama):
+      Kellega sa tõreled?
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Margusega! Tulise söe pani wokiratta wahele!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Ära tee, pojake, süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke.
+      (Kobab oma woodiääre pääle.) Mis sa's ka pühapäewa õhtul selle wokiga
+      jahid!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Ei ole enam pühapäew, tähed juba taewas. Mure ka, inimesed
+      alles wäljas! Leiawad nad selle tuisuga teed wõi ei leia ja eksiwad metsa
+      ära.
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Tea jah, kuhu nad nõnda hilja pääle jääwad!
+    </p>
+    <p>
+      (Waikus. Ei kuule muud kui tuule tuhinat ja wokiratta wurinat.)
+    </p>
+    <p>
+      MANN (on jälle sawikule roninud ja raamatu wõtnud, weerib): E-si es, si-i
+      si, esi-, mi-e me, esi-me- ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pää, ti-ü-ka tükk,
+      pää-tükk...
+    </p>
+    <p>
+      (Korraga õues huntide hulumine. Kõik kohkuvad.)
+    </p>
+    <p>
+      MANN (hirmul): Hunt, näin - hunt!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi. Metsakutsa saab
+      kurjaks!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (on ukse päälislaua lahti lükanud, külma auru ja tuisku tungib
+      tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja ära
+      kajab).
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (kohmetanult): Keela ja kaitse! Küll lähewad häbemataks, sest
+      ajast kui Suli ära wiisid. Õue tungiwad sisse! Waid mis nad ikka weel ära
+      teewad!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Kui ikka laudaustel toed taga on.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Et Jaani, Jaanust juba ei tule!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (julgustawalt): Esäl on püss ree pääl õlgede all.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (murelikult): Püss kodus! Ja kui oleksgi kaasas, kas selle
+      tuisuga kiwi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kõik!
+    </p>
+    <p>
+      MANN (wähe aja pärast): Huu! Külm! - Et isa ka niisuguse ilmaga kirikusse
+      läks!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: No kui käsk anti!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Nojah, kui käsk anti: igast talust mees ja naene waatama,
+      kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! - Mina ei julgenud, siis läksid
+      sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta.
+    </p>
+    <p>
+      MANN: Näin õe, näin, mis see nõid on?
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Kui suureks kaswad, küll siis kuuled.
+    </p>
+    <p>
+      MANN: Ja - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Mis sa nõndapalju pärid, mis sul waja teada ei ole. Libahunt on
+      kuri inimene, kes ennast wahel hundiks moondab. Kui ta tahab on ta hunt,
+      kui tahab, inimene.
+    </p>
+    <p>
+      MANN (ennast ema lähedale surudes): Näin, mina pelgan!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Wõta raamat, mine sawikule
+      ja õpi! (Kui Mannil hääd tahtmist ei näi olewat:) Noh, mine, mine !
+    </p>
+    <p>
+      MANN (wõtab raamatu, läheb sawikule, aga ei õpi, wahib pärani silmadega
+      tühjusesse).
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (woodi ääre pääl, iseenese ette õhates, nagu ei oleks ta millegi
+      üle selgusele saanud): Jaah!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Sa ütlesid midagi, wanaema?
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (õhates): Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis,
+      millest meel-mõistus jagu ei saa. Waatad ja waatad küll, aga ei näe
+      midagi! Wana usk, see tegi wahet hää ja halwa wahel: sortse oli ja tarku
+      inimesi, kes enam teadsiwad kui teised. Uus usk ei tee wahet midagi, kõik
+      on - ühesugused nõiad! Aga ometi on sääl, nagu weesoonekesed mulla all
+      warjul - hääd ja halba. Hääd ja halba, mida meel ei mõista!
+    </p>
+    <p>
+      (Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja woki wurin toas.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (50 aastane tugew mees, temal on juba tublisti halle karwu
+      juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35 aastane. Mõlemad tugewates
+      talweriietes, riideta kasukad wammuste all, lakaga mütsid; alusriieteks
+      peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlematel walged
+      keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks lendab
+      lahti, pimedast tungib külma auru sisse.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (sulasega üle läwe astudes): Tere õhtust! Meie ka siin.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (suure hää meelega): Teie ka jah, Jumalale tänu! Ruttu, ruttu,
+      külm tungib sisse, siis ei ole teil enam kusagil sooja kohta.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kähku, riideid wõttes): Mina lähen, wõtan hobuse lahti.
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Kui sa hää mees oled! Laota temale siis ka riie pääle ja seo
+      londiga kinni!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Küll Saab! (Õue ära.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära?
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Ei olnud meil wiga midagi. Ei näinudgi teisi.
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis
+      oliwad ka wanal ruunal jalad!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Meil tahtsiwad wõi tuppa tungida!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (tähtsalt): Nad on kurjad, et ühte sõsart kirikutulbas pekseti!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (päälisriideid ära pannes, raskelt): Jah, hirmus see oli, ja weel
+      niisuguse külmaga. Mina küll waatama ei läinud, aga - eks teised ikka
+      käisid!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha, siis timmukas lõi...
+    </p>
+    <p>
+      MANN (ema ümbert kinni hoides): Näin, mina pelgan!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Jah, pelga latseke, pelga pattu!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS:... Seni kui ta neile kätte ära närwetas, pää rippuma jäi ja suu
+      wait. Wõtsiwad küll weel sambast maha - mis walmis, see walmis!
+    </p>
+    <p>
+      (Piinlik waikus, Margus on tuppa tagasi tulnud.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Kust see niisugune siis õige pärit oli?
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Kes teda teab. Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla
+      kihelkonna teisel piiril kusagil laanes poolest saadik koopas elanud.
+      Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka. Üks
+      wanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus südameni
+      tõusnud... Räägiti teisest ikka hääd ja kurja, mõlemaid. Kes teab, kust ta
+      siia oli tulnud ja saanud, õieti ei teadnud seda keegi.
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (wähe aja pärast): Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud päält
+      waatama, kui ema peksetakse. Kes teab, kust nad ta kinni oliwad saanud.
+      Katkenud ja närmetanud, nälginud ja kõwaks külmanud! Ju ta sestsaadik, kui
+      ema kinni wiidi, hulkumas oli. Kes nõia last ka tulihoone katuse alla
+      laseb!... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole.
+      Jooksti küll ka järele, - kust weel kätte saad!...
+    </p>
+    <p>
+      (Piinlik waikus. Peremees tahaks piipu seadima hakata, aga jääb äkki
+      kuulatama: läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas
+      huntide hulumine lähemale tuleb.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (pääd tõstes): Kuule, juba tulewad jälle!
+    </p>
+    <p>
+      (Keegi ei wasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine wälise ukse taga.
+      Kohkumine, kõik kargawad üles. MANN jookseb sawikule püsti.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Issand Jumal, sisse tikuwad nüüd!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulewad sõnad selgemini
+      kuuldawale):
+    </p>
+    <p>
+      Meid kaitse oma were sees,
+    </p>
+    <p>
+      Oh Issand Jumal abimees!
+    </p>
+    <p>
+      Oh Peeter, püha sulane,
+    </p>
+    <p>
+      Pane koerad kaleeie,
+    </p>
+    <p>
+      Hurdad ümberrõngaeie,
+    </p>
+    <p>
+      Küüned kütkesse wajuta!
+    </p>
+<pre xml:space="preserve">
+ (Sellega ühel ajal:)
+</pre>
+    <p>
+      PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk
+      tungiwad tuppa ja üle läwe kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus
+      kirjeldanud, - huntide kirgline hulumine kõlab tema kannul): Mis see siis
+      on?
+    </p>
+    <p>
+      (Nagu tahtmata tõmbab ta ukse lapse järel paugatades kinni; huntide kisa
+      kajab kaugemale ära.)
+    </p>
+    <p>
+      MANN (jookseb karjudes taha kambri): Hunt! Hunt!
+    </p>
+    <p>
+      (Kõikide ehmatanud silmad on lapse pääl kinni, see ise on ka kohkunult,
+      tulewalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jäänud.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (kõigepäält toibudes): See on tema laps!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Püha Jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees!
+    </p>
+    <p>
+      (Kõik koguwad lapse ümber, see waatab suurte silmadega ühe otsast teise
+      otsa. MANN piilub aralt ukse wahelt ja WANAEMA kobab lähemale.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (on püssi ära pannud ja lapse ette astunud): Kas sa huntide käes
+      olid ja parajasti weel pääsesid?
+    </p>
+    <p>
+      (Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (õrnalt): Kas sa ei mõistagi kõneleda?
+    </p>
+    <p>
+      (Laps nagu enne.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Mis su nimi ka on?
+    </p>
+    <p>
+      (Laps waatab perenaese otsa, siis peremehe otsa tagasi, aga ei wasta.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (ennast last nägema kumardades): Ta on ju ära heitunud ja ära
+      hirmunud. Keelekene on suhu kinni kohkunud! Tea kas sellega weel keegi
+      inimese wiisi sõna kõnelenud on wõi ei ole!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (lükkab last tasakest: ahju suu poole): Mine sinna sooja. Sa oled
+      ju kõwaks külmanud. Pärast kõnele, kuidas sa just meile juhtusid.
+    </p>
+    <p>
+      (Laps, nagu enne, waatab ühe otsast teise otsa. Soe õhk ahjust mõjub. Nagu
+      ei oleks temal enam millegi muuga asja, sirutab ta käed tule poole sooja
+      saama ja unustab kõik muu.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (kaastundlikult lapse üle kumardades): Kas sul kõhuke ka tühi
+      on?
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Mis sa weel küsid. Kui sul midagi on - anna!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Mul ju teie jaoks leem pajas soe.
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Ei meile ole waja midagi. Meie olime õemehe pool sees ja oleme
+      küla hääd saanud.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (wõtab paja koogu otsast, toob leiba, tõstab kopakese sisse
+      leent ja paneb ahju kõrwale pingi pääle): Tule, wäikene külaline!
+    </p>
+    <p>
+      (Laps waatab temale korra tänulikult otsa, wõtab siis ahnelt leiwatüki ja
+      lusika ja hakkab suure isuga sööma, ainult wahete wahel hiilgawate
+      silmadega ringi waadates.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Kuidas tal toit läheb !
+    </p>
+    <h3>
+      PERENAENE:
+    </h3>
+    <p>
+      Kes teab, kunas ta wiimati iwaraasu suhu sai!
+    </p>
+    <p>
+      (Wäikene waikus. Kõik waatawad rõõmsalt, kuidas laps aplusega sööb).
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (jalad harkis, isa otsa waadates): Kas see siis nüüd meile peab
+      jääma wõi?
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (nagu tõrjudes): Sellepärast siis nüüd kohe meile.
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (naeratades Margusele): Wõib jätta ka, kui sa - teda omale
+      noorikuks tahad.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (naerdes): Noorikuks? Mina? Seda!
+    </p>
+    <p>
+      (Kõik naerawad. Laps waatab korra Margusele otsa ja sööb edasi.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (nagu enne): Ära sa ütle midagi, kui - sauna wiime ja puhtaks
+      peseme.
+    </p>
+    <p>
+      MANN (aralt): Näin, kas see nüüd on libahunt?
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi.
+    </p>
+    <p>
+      (Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks käed
+      kokku. Waatab siis tänulikkude silmadega ringi.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (peremeest müksates): Nägid, mis ta ka teha oskas?
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Jah! (Lapse poole astudes, sõbralikult.) Noh kas kõht on täis?
+    </p>
+    <p>
+      (Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Küll sa homme kõnelema hakkad. Roni nüüd ära ülesse ahju pääle,
+      sääl on sul soe magada.
+    </p>
+    <p>
+      (Laps ei wasta ikka midagi, kaob kartsat mööda ahju pääle, kus kõik wagusi
+      jääb.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Noh, Margust, Manni, minge ka ära põhku.
+    </p>
+    <p>
+      MANN: Mina pelgan!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme.
+    </p>
+    <p>
+      (Lapsed kaowad tahakambri. Jaanus on enese riidist lahti wõtnud, et
+      koikasse kasuka alla pugeda; wanaema ehib ka magama minema.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (tõmbab korraks ukse lahti ja waatab õue): Tuisk ja sadu on
+      järele jäänud, tähed sirawad taewas...
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Sest et waenelaps omale paiga leidis!
+    </p>
+    <p>
+      (Peremees ja perenaene on mõtetes ja waatawad salakesi üksteise otsa.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (murelikult): Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan?
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (kõrwale waadates): Jah, mis peab saama! Wõi minagi tean. Mis
+      südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte wälja saadad!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (wähe aja pärast): Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid
+      küllalt!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Jah, eks neid ole oma jagu! Kui kisuks kewadel kütist ja teeks
+      tüki uut maad juure...?
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Jah, kui teeks, - ei tea mis mõis ütleb!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Mis see mõis! Orja hingekene tuleb juure. Aga - eks selle üle
+      wõi nõuu pidada, kui uni maetud. Wõib olla, paneme kewadel Manni seltsi
+      karja? Margus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juure põllule
+      ära.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (Õhates): Kuidas me wõtame nõia lapse oma laste hulka!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Nõia wõi mitte nõia! Kes meile ütleb, kui suur nõid ta oli wõi
+      ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka
+      peab saama!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (woodi ääre päält): Jah, ema luiekambris raejalgade pääl. Nägin kui
+      sinna wiidi. Ega neil ju kohe kirstu ega midagi käepärast ei olnud. Wisati
+      muud kui eest ära sinna!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Wastu ööd weel niisugust asja kõneled! Ei tule wõi unigi enam
+      silma.
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (raskelt): Jah! Ega ei taha tulla!
+    </p>
+    <p>
+      (Waikus. Peremees ja perenaene pöörawad kambrisse minema.)
+    </p>
+    <p>
+      LAPS (ahju pääl tõuseb istukile ja plahwatab nutma. Esimene sõna tuleb
+      tema suust: südant lõhestaw hüüd): Ema!
+    </p>
+    <p>
+      (Surmawaikus. Peremees ja perenaene on kui tarretanud.)
+    </p>
+    <h3>
+      (EESRIIE.)
+    </h3>
+    <p>
+      <br /><br />
+    </p>
+    <hr />
+    <p>
+      <a name="link2H_4_0002" id="link2H_4_0002"> </a>
+    </p>
+    <div style="height: 4em;">
+      <br /><br /><br /><br />
+    </div>
+    <h2>
+      TEINE WAATUS.
+    </h2>
+    <p>
+      (Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskaswanud inimesed.
+      MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest
+      wäikese wask sõlega koos, keerdkaltsad, walged jalarätikud ja rihmadega
+      pastlad. TIINAL (mustawerd) ja MARIL (walgetwerd) kehwad kirjud
+      rahwariided. Maril hõbe-prees, kaelaehted ja litredest pärg juuste pääl,
+      Tiinal metsalilledest pärg pääs - hõbeehteid temal ei ole. - Kewadene mets
+      täis päikesepaistet, wint tiltsub, kaugelt kuuldub kägu. Näitelawa keskel
+      jämeda tüwega tamm. - pühapäew ennelõunat.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (pahemalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke ülestõstetud, nii
+      et paljad jalad pea poolte säärteni nähtawale tulewad, ettewaatlikult
+      astudes, nähtawasti põgenejat rästikut enese ees tagaajades):
+    </p>
+    <p>
+      Tolla-holla, pilla-palla!
+    </p>
+    <p>
+      Sarapuukirja, kukepuukirja,
+    </p>
+    <p>
+      Kanarpikukarwa, kulukarwa,
+    </p>
+    <p>
+      Mäekarwa, männikarwa,
+    </p>
+    <p>
+      Suure soo saksakene,
+    </p>
+    <p>
+      Paemurru prouakene,
+    </p>
+    <p>
+      Kulu kuldane emanda -
+    </p>
+    <p>
+      Sina minu käest ei pääse!
+    </p>
+    <p>
+      (Wälkuwail silmil, kahe käega peletades:)
+    </p>
+    <p>
+      Liigetie, loogetie,
+    </p>
+    <p>
+      Winderdie, wänderdie -
+    </p>
+    <p>
+      Sihi, sihi soo poole,
+    </p>
+    <p>
+      Rühi, rühi raba poole -
+    </p>
+    <p>
+      Sulane sa, ma isanda!
+    </p>
+    <p>
+      (Rästikule järele waadates, siis nagu ärewusest wabanedes:)
+    </p>
+    <p>
+      Pää muud kui püsti ja wastu hakkama walmis! Mine pääle, mina sulle paha ei
+      tee!Eks sa taha ka elada ja kewadest rõõmustada! (Paneb käed kuklataha
+      kokku ja astub mõtetes edasi.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (huikamine eemalt): Uu-uu!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (wirgudes): Mari! Tema olin ma koguni ära unustanud! (Huikab wastu:)
+      Uu-uu!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (nagu enne): Uu-uu!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (astub mõtetes edasi).
+    </p>
+    <p>
+      ORAW (kuuse otsas): Tsuk - tsuk ! Tsuk ! (Käbi roots langeb Tiina jalgade
+      ette.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (Üleswaadates rõõmsalt): Ah sina oled? Käbikuningas, pähkliperemees,
+      sorgsaba! - Wõi wiskab mulle käbi rootsu ! (Sirutab käed üles :) Noh !
+      Tule !
+    </p>
+    <p>
+      ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk-tsuk!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Tõotad ainult, aga julgust tulla sul ei ole! (Astub puu alla,
+      waatab:) Kus mu pähkled on, mis ma sulle tunaeila siia oksaauku panin?
+      Nädala osa, seitse tükki, iga päewa jaoks ühe? Noh, ütle?
+    </p>
+    <p>
+      ORAW: Tsuk-tsuk!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Maiasmokk! Kõiges ühe igapäew pidid sa sööma, nüüd on ainult koored
+      weel maas! - Enam ma sulle ei too!
+    </p>
+    <p>
+      ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua pähkleid annab?
+      Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea kas tal enam ongi ? Ega mina
+      tema tagawaraaita ole näinud! Rumal käbikuningas, ühepäewaperemees, mis sa
+      oled!
+    </p>
+    <p>
+      ORAW: Tsuk! Tsuk! Tsuk!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (huikamine õige lähedal): Uu-uu!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Uu-uu! Maril on nüüd muidugi torbik juba marju täis, ja minul weel
+      midagi! (Orawale:) Kui Mari tuleb, saame mõlemad tõreleda, tema on nii
+      usin, nii usin ja wali! (Otsib körtsiku taskust.) Säh, kaks tükki weel,
+      enam mul ei ole! Aga teinekord, siis pead mulle õla pääle hüppama ja peo
+      päält wõtma, kuuled? (Mõõdab jalga jala ette tõstes oma warju pikkust:)
+      Juba keskpäewaaeg! Nõnda see pühabane päewakene käest kaob!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (kasetohust marjatorbikuga metsast wälja astudes): Oledgi siin? Mina
+      kartsin, et sind enam ei leiagi. Kellele sa ennast nii ilusaks oled
+      ehtinud?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Miks siis ikka kohe - kellele? Mitte kellegile, iseenesele! Mets ja
+      maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema hõbeehted,
+      sind ehib tema, - kes see mind?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Sina oled ehtimatagi ilus!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Seda kuulen ma ka alles esimest korda ja sinu suust.
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. - Kas hakkame koju minema wõi?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Koju? Juba? Mul ei ole ju weel marju.
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Mis sina siis tegid?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Ah! Nii hää oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses,
+      kask lõhnas, kuusk tilkus waiku..., orawaga ajasin juttu, wäikese wäleda
+      rästiku pääle juhtusin - kuidas ta waene põgenes! Mina ikka kannul! Wahel
+      ajas küll pää püsti ja susises wastu, aga pani muud kui jälle minema -
+      inimese silmawaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina tagajärel...
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Noh? Said ära materdada?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Ta ju
+      põgenes!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Kurja ei tee? Alles minewal nädalal oli Tähik ära nõelatud...
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Kui ehk ise pääle astus. See paranes ju ära jälle... (Ärewuses:)
+      Ah!
+    </p>
+    <p>
+      (Metsast kostab sikusarwe heli)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (ka ärewuses): Tule lähme!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Ei, ei, mina et tule! (Wilistab lugu kaasa ja teeb kohal seistes -
+      rõõmsaid tantsu-liigutusi.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (rahutult): Tule, tule! Lehmad tahawad lüpsta! Me peame minema.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Ei, ei, mina nopin weel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (tusaselt): Marju noppida oli aega küll. Tule wõi ära tule, mina
+      lähen! (Pöörab minema.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Ja, ja, - mine, mine ees, küll ma tulen kohe! (Kergel sammul metsa
+      ära.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (ümberpöördes): See oli neil ehk koguni kokkuräägitud? - Ei, see ei
+      wõi ju olla, Margus ometi teab mis ta teeb! Aga kui..? Kui siiski..? (Kaob
+      põõsaste taha.)
+    </p>
+    <p>
+      (Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hääli kuulda:)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Aii! Ära hulla!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Kuhu sa pääsed!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Ära puutu! Mina ei salli!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Hakka ootama, kunas sina sallid!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ilmub tagurpidi põgenedes ja Margust äritades): Ei saa kätte! Mitte
+      ei saa! Ei saa!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (laiali kätega püüdes):
+    </p>
+    <p>
+      Paneks nooli nottimaie,
+    </p>
+    <p>
+      Wõrgu kinni wõttemaie...
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (jätkates, ikka eest kõrwale lipsates):
+    </p>
+    <p>
+      Neid ei ole noolil notitaw,
+    </p>
+    <p>
+      Ega wõrgul kinni wõtetaw!
+    </p>
+    <p>
+      (Kerib ümber puu ringi, siis puu tagant üht kätt ja teist, üht jalga ja
+      teist wäljapistes ja äritades:) Kutsa säh - üks käsi, kutsa säh - teine!
+      Kutsa säh - üks jalg, kutsa säh - teine! (Kui Margus asjata napsab.) Mitte
+      ei saa! Ei saa.. !
+    </p>
+    <p>
+      (Rõõmus naerulagin. Margus on wäsinud, pöörab ennast ära.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (kirgliselt Margusele kaenla lennates): Hahaha! Sina rumal poiss,
+      sina tossikene! Ei saa tüdrukut kätte! Ja see tahab minu Margus olla! Minu
+      Margus peab olema kui hunt, kes uttede hulka kargab! Sind oleks waja
+      juustest kiskuda ja katkuda, kuni sulle jalad alla saawad ja mitte käsa
+      ümber kaela heita!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Sina! Sina waata kui ma tõmban su sülle ja wiin kuhu ise tahan ja
+      teen sinuga wiis imet, mis aga meelde tuleb. Sina - sind oleks waja
+      pigistada, nõnda et karjud!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nagu angerjas Marguse käte wahelt wälja libisedes): Jaa, ja
+      muidugi! Seda sa oskad! Selle pääle oled sa mees!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Mina olen iga asja pääle mees, mind aja woi noore karuga süli;
+      mina ei karda!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Jajaa, wõib olla, et sa ogarast pääst noort karu küll palju ei
+      karda, kui - ta hästi noor on. Aga muidu, muu asja pääle...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: No ütle siis sina, missuguse muu asja pääle mul julgust puudub?
+      Nüüd sa pead ütlema! (Tahab Tiinat tabada.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ei lase ennast tabada): Sooh, wõi õige pean? Pea meeles, Margus,
+      nii hää poiss kui sa ka oled, et mina mitte midagi ei "pea", kui ma ei
+      taha.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Ei, ei, nüüd sa pead! Mina ei jäta!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Margus, Margus, waata ette! Hädasse jääd, kui sa mulle "pea" pääle
+      paned.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Argpüksi nime mina enese pääle ei jäta.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Argpüksiks ma ei ütelnud.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Üks ta kõik. Sina pead nüüd ütlema, mille pääle mul julgust ei
+      ole.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (tõsisemalt): Küllap ma siis ikka pean.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Pead jah! Tee suu lahti! Ruttu!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Tõesti ikka? Ilma naljata wõi?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Muidugi! Nüüd nalja enam ei ole!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (tõsiselt): Siis muidugi! (Otsib nagu juttu hakatust:) Margus?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Jah?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Kas sa oled ka kunagi selle üle järele mõtelnud, mis meie siis nüüd
+      - üksteisele ka oleme?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Mis me üksteisele oleme?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Seni olime lapsed, olime kasuõde kasuwenda ja wallatasime...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Nüüd?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (wähe tusaselt): Oleme täiskaswanud inimesed...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kergelt): Ja teeme warsti pulmad.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (äkilist liigutust tehes, silmapilguks ülekeewa õnnetundmusega):
+      Tõesti? Margus! Sina tahaksid?..
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (astub lahtiste kätega Tiina poole).
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (Õnnelikus ärewuses): Margus! Sinul oleks julgust mind käekõrwale
+      wõtta, isa ja ema, wanaema ja kõige oma soo ja wõsa ette astuda ja ütelda:
+      Siin olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja meie üksteist
+      ei jäta? (Näeb Marguse mahalangewaid käsa.) Ah, Margus, ma teadsin ju?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kortsus kulmul): Jaa, raske see on. Nemad tahawad, ma wõtku Mari!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (wähe kibedalt): Mis siis Mari parem on kui mina? Nõndasama armu
+      pärast majasse wõetud kasulaps nagu minagi! Wõi on tema usinam, kärmem,
+      tugewam wõi terwem kui mina?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, wallatu, tuline. See on
+      neile wõõras, nemad nagu kardawad sind. Mari aga on nagu nemad ise, meie
+      soost ja tõugu.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (äritatult): Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei
+      ole? Põlw põlwe järele olete siin Tammarul istunud ja - teopäiwi teinud.
+      Minu ema aga ütles: meie oleme wabade inimeste tõugu. Isa uppus
+      põgenemisel jõkke, kui teda kinni wõtta ja hingekirja panna taheti; isaisa
+      suri karukäppade wahel ja isa isa-isa murdsiwad nugise jahil näljased
+      hundid maha. Meil arwati põlwi kuni kuningateni ja wanemateni tagasi. Aga
+      see - ei ole muidugi - teie silmis midagi?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (ei wasta).
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ägedalt): Meie sugu ja see, et mina wabade inimeste tõust olen, see
+      ei maksa teie silmis midagi?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Mis sa nüüd! (Püüab Tiina kätt pihku wõtta.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (kirgliselt): Ei, ei, puiklemisega sa ei pääse! Mina tahan teada,
+      mis isa ja ema, mis teie kõik minust arwate, - mispärast mina teie silmas
+      teist niipalju madalamal seisan! Kõik tahan ma teada, Margus, (lõkendawate
+      silmadega lähemale astudes) kuuled sa, kõik!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (selle kire üle weidi kohkunult): Meie ei mõtle sinust ju midagi
+      halba, ei tea ju sinust ega sinu wanematest üleüldse midagi. Muud, kui et
+      - kümne aasta eest ühel tormisel õhtul meie läwe ette juhtusid ja meile
+      jäid.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (waenulikult) Ei! Te teate weel midagi. Te teate weel, et minu ema -
+      kirikutulbas surnuks pekseti!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Minu Jumal - kui sa sedawiisi wägisi sõnu suust wälja kisud -
+      nojah, seda me teame ka.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nagu enne): Ja usute muidugi ka, et minu ema - oli nõid?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (tüdinult): Midagi me ei usu!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ähwardawalt, weel lähemale astudes): Te usute, wõib olla, et mina
+      ka nõid olen?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kurwalt): Ah Tiina, mis sa nüüd uuristad ja wägisi oma südame rahu
+      häwitada püüad? Keegi ei pea sind nõiaks! Mis sinu ema oli ehk mitte ei
+      olnud, see magab ühes temaga mulla all!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nutma purskades ja ennast ära pöörates, käsa ringutades): Ema,
+      emakene! Sina üksi armastasid mind, miks sa ei ütelnud mulle, et elu muud
+      ei ole, kui sajakordne surm! (Jälle Marguse poole:) Kas sa tead? Kas sa
+      tead! Kui minu ema - kui tema - kõigeparem inimene ilma pääl - kui minu
+      ema nõid oli, siis - olen mina ka nõid. Siis olen mina ka nõid, Margus!
+      (Wiskab ennast kummuli puu najale ja nutab).
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (wähe aega kui uimane, siis hellalt): Tiina! Mis sa nüüd ennast
+      waewad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle kes, küll ma tal suu
+      kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid midagi jõuab
+      lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein pääle
+      kaswanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult:) Muidugi, kui sind
+      mõisa ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb, sellest
+      mööda ei saa...
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (wappub nutust).
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Ära nüüd nuta! Tule lähme koju. Mina sind ei jäta, sa ei tea ju
+      Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mul armas oled.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (läbi nutu): Kui nad mind sinust lahutawad, (waikseinalt) kui nad
+      seda teewad, siis...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Ära karda. Tule, ma pean minema, päew on juba lõunal. Isa ootab.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (silmi kuiwatades): Mine pääle, Margus, küll ma tulen järele.
+    </p>
+    <p>
+      (Margus wõtab Tiina õrnalt kaenla, mis see nüüd waikselt sündida laseb.
+      Ära. Ka Tiina tahab teisele poole minema hakata, sääl astub Mari temale
+      wastu.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (külmade silmadega): Kuhu sa lähed?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (erutatult): Sa oled siin? Sa ei ole koju läinud? Sa kuulatasid?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Jah! Ükskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa õige päris tahad!
+      (Äritatult:) Ära wõrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse
+      sisse joosta, mina ei taha mitte! Kuuled!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (haawatult): Õnnetuse sisse joosta? Mis õnnetus mina siis olen?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Wõi küsib weel! Oi, kui ilmsüüta! Salalik ja kawal, seda sa oskad!
+      Seda sa oskasid esimesest päewast pääle, kui majasse said. Kõige otsas,
+      mis minu oma, olid sa kahe käega kinni. Igalpool olid sa jaomees, minule
+      ei pidanud enam midagi jääma, (kibedusega) isegi oma särgikesi pidin ma
+      sinu selga andma! (Kaeblikult:) Isa ja ema petsid sa ära, ja nüüd...
+      (purskab nutma).
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (kohkunult): Mari! Mis sa ometi... Kõik see..!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: On õige! Kes kõndis isa, ema järel nagu kutsikas? Kes jooksis juba
+      käsku täitma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes wõrgutas Margust juba
+      maastmadalast pääle? Sina!! - Kas sa olid ka nagu teine tüdrukukene ja
+      tundsid ka mõnest asjast häbi? Oli teile ka mõni puu kõrge ja mõni wesi
+      sügaw? Paksust ja wedelast läksid sa poisiga läbi! Mina waatasin päält ja
+      nutsin!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (kaastundlikult): Waene Mari!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Kelle pärast? Sinu pärast! Ja nüüd tahad sa weel seda wiimast, seda
+      kõigewiimast! Aga - enam ma ei lase! Piinatud loomalgi lõpeb korra
+      kannatus otsa, miks siis mitte inimesel!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nagu enne): Ah, Mari!..
+    </p>
+    <p>
+      MARI (ägedalt): Ära hakka nõrgutama! Jäta Margus rahule, ja - mina waikin
+      nagu seni!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nagu enne, õrnalt): Oh Jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui ka
+      tahaksin! Mis siis mina selle wastu wõin, kui Marguse süda minu poole
+      hoiab ja mitte sinu poole! Kui sina ka waikiksid, - see peab ju ikka isale
+      ja emale teada saama, warem wõi hiljem!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Ära sega! Mõtle Pähni-palu pääle ja mis sääl sündis!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Pähni-palu pääle?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Aasta tagasi, kui sääl nõndasama marjul olime nagu täna siin! Enam
+      mina oma hinge ei waewa ja seda enese teada ei pea, olgu sa ka kümme korda
+      ilma ees minu -kasuõde!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Mis jutt see on?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Ära püüa salata, mina nägin!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ärewil): Mis see tähendab? Mis sa nägid?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Hunt wiis Kiwesti-Kaarli warsa ära...
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Hunt olid sina!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nagu ussist nõelatud).
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Ära salga midagi, mina nägin! Sa arwad, et ma magasin? Ma olin ju
+      küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus pääle, aga
+      ma ei maganud, minu silmad oliwad lahti, ma olin walwel...
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (kähisewa häälega): Mari! Sa oled hull!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad warsa
+      wahtisiwad...
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Sellepärast, et ilus wäikene wars oli!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: ... ja siis - korraga ei olnud sind enam kusagil. Ainult mära lõhkus
+      köie otsas, kui hunt warsaga metsa jooksis! Mina nägin! Hunt olid sina! Ja
+      - kolm päewa selle järele ei söönud sa, näkitsesid ainult toidu kallal.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (äkisti ühe sammu Mari poole astudes, metsikult): Mari!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (hoolimatalt): Jaa, Mari! (Pureledes:) Ära wahi mulle niisuguste
+      silmadega otsa, nagu tahaksid ka mind ära murda. Ma tean su silmi küll, ma
+      nägin, kuidas sa Pähni-palus warsa wahtisid, enne kui ta wiisid! Mina sind
+      ei karda, mind kaitseb Jumala ristike. Mis ma näinud, olen ma näinud ja
+      kinnitan seda kas wõi kirikus altari ees!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ülespoole tõstetud kätega): Issand halastaja päästa! Ema, nüüd on
+      ka minu käes kord, nüüd sirutab needmine käe ka su lapse järele wälja!
+      Igawene Jumal! Kes sa elu annad ja wõtad! Ära anna mind timuka käe alla
+      häbistada, siin mina ägan sinu poole, sa tead, puhas sellest süüst...
+      (Waarub ja langeb südantlõhestawalt nuttes puu alla kummuli.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (kohkunud, nõuta, vaigistades, ruttu): Tiina! Oh Jumal! Et see ka üle
+      minu huulte tuli!.. Mina ei ütle seda ju kellegile, mina ei saa ju ometi
+      teiseti, mina nägin seda!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ägades): ...Lase mind surra siiasamasse, enne kui nad nüüd ka minu
+      kallale tulewad nagu nad sinu kallale tuliwad - hukka mõistetud juba ette
+      - ema, emakene! Miks jätsid mind ilma elama, tõugata ja tallata, ennem
+      wiinud mu wesile, kannud kalajärile, pistnud tükk mürgi juurt mu suhu,
+      sina kes sa tark olid ja teadsid, et õigust ega halastust ilmas ei ole,
+      ema, ema!
+    </p>
+    <p>
+      (Tuulehoog läheb kohisedes läbi metsa.)
+    </p>
+    <h3>
+      (EESRIIE)
+    </h3>
+    <p>
+      <br /><br />
+    </p>
+    <hr />
+    <p>
+      <a name="link2H_4_0003" id="link2H_4_0003"> </a>
+    </p>
+    <div style="height: 4em;">
+      <br /><br /><br /><br />
+    </div>
+    <h2>
+      KOLMAS WAATUS.
+    </h2>
+    <p>
+      (Jaani-õhtu metsa ääres lagendikul. Kui wõimalik, siis näitelawale maha
+      tehtud tuli. Eespool püstipandud warras tõrwapütiga, mida näha ei ole.
+      Nooremad poisid kannawad tule jaoks hagu kokku, wanemad poisid peawad
+      tõrwatonni all nõu. Elaw liikumine, kõnekõmin ja naerulagin läbisegi,
+      inimesi tuleb ühtelugu juure.)
+    </p>
+    <p>
+      HAOKANDJAD (läbisegi): 1) Teeme ikka jaaniku mis jaanik on! 2) Missugust
+      enne ei ole olnud! 3) Mis üle kolme walla näha!
+    </p>
+    <p>
+      JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima): Täna teeme jaaniku jah!
+      Mis üle kolme walla näha jah!
+    </p>
+    <p>
+      1. HAOKANDJA: Jass, kanna hagu!
+    </p>
+    <p>
+      JASS: Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugile. Naer.)
+    </p>
+    <p>
+      (Eemalt kostab tulejate tüdrukute laul.)
+    </p>
+    <p>
+      TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi): 1) Tere! 2) Tere poisid! 3) Tere
+      läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.)
+    </p>
+    <p>
+      II. HAOKANDJA (poisikestele): Jukut, Jaani ja teised, minge tooge kuiwi
+      kadakaid.
+    </p>
+    <p>
+      LAPSED (kilkades laiali): Toome meie kuiwi kadakaid!
+    </p>
+    <p>
+      WANATÜDRUK EPP (tõrwatonni warrast katsudes): Kas see warras ka peab?
+    </p>
+    <p>
+      POISID (naerdes läbisegi): 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull! Seda
+      ei kanguta Epp ise ka lahti!
+    </p>
+    <p>
+      OGAR POISS: Mina - mina - mina tõin terwe kuuse korraga!
+    </p>
+    <p>
+      TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Kas saab ka hää jaanik? 2) Kas oli ka kase tohtu?
+      3) Ja hästi palju tõrwa?
+    </p>
+    <p>
+      POISID: 1) Tõrwa kui mett! 2) Tõrwa ja tohtu - küllalt! Wana raswase
+      rattarummu lõhkusime pilbasteks ja kiilusime täis! See põleb kui põrend!
+    </p>
+    <p>
+      EPP: Kes sinna tule otsa wiib?
+    </p>
+    <p>
+      1. POISS: Epp ise ronib üles!
+    </p>
+    <p>
+      POISIKE: Mina ronin üles, pistan põlema!
+    </p>
+    <p>
+      II. POISS: Kas püksipõlwed ka peawad? (Naer, poisikesel on püksipõlwed
+      wäga kärisenud.)
+    </p>
+    <p>
+      III. POISS: Wibalikuga pistame tule otsa!
+    </p>
+    <p>
+      TÜDRUKUD: 1) No mis te weel ootate, pange ju põlema! 2) Hakkame pääle jah!
+    </p>
+    <p>
+      POISID: 1) Wara alles! 2) Ootame weel wähe, ilm alles walge! 3) Kõik ei
+      ole weel koos!
+    </p>
+    <p>
+      I. TÜDRUK (ettepoole kogunud teistele tüdrukutele): Tammaru rahwast ei ole
+      ka weel?
+    </p>
+    <p>
+      II. TÜDRUK: Sina ootad Margust?
+    </p>
+    <p>
+      III. TÜDRUK: Mis sina temast ootad, temal ise oma!
+    </p>
+    <p>
+      JASS: Ei tea, kas Tammaru-Tiina ka tuleb?
+    </p>
+    <p>
+      I. POISS: No miks ta's ei pea tulema?
+    </p>
+    <p>
+      JASS: Wõi sa ise ei tea?
+    </p>
+    <p>
+      EPP (Jassile): Mis sa ometigi niisugust juttu ajad! Waata kui sa ei saa!
+    </p>
+    <p>
+      (Inimesi kogub enam ja enam ümber kuulatama.)
+    </p>
+    <p>
+      II. POISS: Ega ei tohi niisugust hullu asja nimetada! Kes seda oleks
+      uskunud!
+    </p>
+    <p>
+      III. POISS: Ei tea, kas on ikka tõsi wõi?
+    </p>
+    <p>
+      I. POISS: Mis see? See Kiwesti-Kaarli warsa lugu wõi?
+    </p>
+    <p>
+      WANA NAENE: Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru-Mari ise oma silmaga
+      nägi!
+    </p>
+    <p>
+      I. TÜDRUK: Huu! Hirmu ajab pääle!
+    </p>
+    <p>
+      POISIKE (wana naesele): Tädi, missugune see libahunt õige on?
+    </p>
+    <p>
+      WANA NAENE: Wõi mina teda olen näinud! Hunt ikka nagu hunt, kui werejanu
+      ja murdmise himu pääle tuleb! Muud kui - esimesed jalad olewat tal lühemad
+      kui tagumised. Inimese käed ju ka lühemad kui jalad.
+    </p>
+    <p>
+      (Enam inimesi kogub kuulatama.)
+    </p>
+    <p>
+      KESKEALINE MEES: Puha ebausk!
+    </p>
+    <p>
+      I. POISS: Ebausk jah, kuidas nüüd inimene ennast wahel hundiks ja jälle
+      inimeseks muuta saab.
+    </p>
+    <p>
+      WANA NAENE: Kust ta's ebausk on? Wa' Räägu-Rein Pärakülas, kätt ega jalga
+      ei wiitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igalpool silmaga
+      näha, loomad äralõppenud, kewadel ei jõua jalgu alla wõtta, kantakse teisi
+      inimeste wahel laudast wälja, aga - peremees? Peremees paks ja punane,
+      nagu puik, weri näost wälja tulemas. Kõik ilma inimesed teawad, et ta
+      libahundiks käib ja et kõik see rammu murtud lammaste soojast werest
+      tuleb!
+    </p>
+    <p>
+      KESKEALINE MEES: Hull jutt puha!
+    </p>
+    <p>
+      WANA NAENE (nagu enne): Hull jutt? Kui sulase ka libahunti tegema wälja
+      õpetas? Wana Rein ei jõudnud teopäewi ära teha, kui siis pandi mõisa poolt
+      wana Aasta-Mats sinna sulaseks, et see teopäewad tasa teeks. Tee teopäewi,
+      kui leiwakotti kaasa panna ei ole! - Aga warsti hakkas ikka wa' Aasta-Mats
+      ka paksuks ja punaseks minema, tegi ikka teopäewad tasa ja kõik ja kiitis
+      ise igal pool, et ta nii hää koha pääl weel ei olla teeninud, kui Räägul.
+      Muud kui - ühel hääl päewal olla Matsil see "sõna" metsas meelest ära
+      läinud, ei ole ennast enam inimeseks tagasi muuta saanud. Jooksnud küll
+      tagurpidi käpukile ümber kiwi, aga seda "sõna", seda ei olla tal enam
+      meele tulnud. Kui siis jooksnud hundist pärast koju ja peitnud ennast
+      haganikku ära. Silmad põlenud pääs ja weripunane keel hammaste wahelt
+      wäljas. - Seni kui wana Rein koju tulnud, teist ise ümber kiwi wedanud ja
+      tast jälle inimese teinud!
+    </p>
+    <p>
+      KESKEALINE MEES: Kes tahab, see usub!
+    </p>
+    <p>
+      WANEM INIMENE: No kas teil nüüd mitte enam muud juttu käes kõneleda ei
+      ole, kui niisugust tühja lori!
+    </p>
+    <p>
+      WANA NAENE: Ei ole see tühi lori!
+    </p>
+    <p>
+      III. POISS: Ei wõi teada midagi. Kust see jutt muidu inimeste suhu sai?
+    </p>
+    <p>
+      WANA NAENE: Ega suitsu muidu ei tõuse, kui tuld ei ole!
+    </p>
+    <p>
+      EPP: Ah, jätke järele, kõnelege midagi muud!
+    </p>
+    <p>
+      JASS: See ju see kõigeuuem jutt on!
+    </p>
+    <p>
+      III. POISS: See ju nüüd läheb kui kõlin läbi kihelkonna.
+    </p>
+    <p>
+      KESKEALINE MEES: Mina olen kuulnud, Margus tahtwat Tiinat wõtta! Siis
+      tekkiwad ikka kõiksugused hullud jutud!
+    </p>
+    <p>
+      JASS (on ennast metsa ära peitnud ja heidutab säält): Õhõi, õhõi, soend,
+      soend, libahunt! Silmad põlewad pääs kui tulerauad!
+    </p>
+    <p>
+      (Kõik kohkuwad ja lööwad lahku; lapsed jooksewad tõrwapüti alla
+      hunikusse.)
+    </p>
+    <p>
+      EPP: Mis rumal jutt ja lori see on! Ära rikuwad inimeste tuju! Jaani-
+      õhtul ei ole nüüd paremat. Poisid, pistke jaanik põlema! Tulge tüdrukud,
+      hakkame nukku jooksma, et korra otsa pääle saame! Tulge!
+    </p>
+    <p>
+      WANEM INIMENE: Ära rikuwad tuju jah!
+    </p>
+    <p>
+      TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah, mis meil
+      ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina ette otsa!
+    </p>
+    <p>
+      EPP (edwistades): Mina nüüd weel!
+    </p>
+    <p>
+      POISID (läbisegi): 1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on hää laulu
+      hääl! 4) Epp seda asja oskab!
+    </p>
+    <p>
+      EPP: Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame pääle!
+    </p>
+    <p>
+      (Ürgab:)
+    </p>
+    <p>
+      Lähme nukku ehtimaie,
+    </p>
+    <p>
+      Kulda kägu kängitsema!..
+    </p>
+    <p>
+      (Wanemad inimesed hoiawad kahele poole kõrwale, tüdrukud lööwad ringi,
+      kaks neiut lükatakse keskele ja laotatakse neile walge linik pääle, kuna
+      teised nende ümber keeru'käiwad ja laulawad. Poiste parmas hoiab paremale
+      poole ja walib nukupüüdjad. Pahemale poole koguwad torupillimees, wanemad
+      mehed ja naesed, kõik hääs tujus. Nukumäng peab kiiresti minema. Kuni
+      nukku joostakse, süütawad wanemad poisid wibalikuga ülesse tuld; säält
+      hakkab punakat walgust alla paistma.)
+    </p>
+    <p>
+      Nukumäng I.
+    </p>
+<pre xml:space="preserve">
+ Lähme nukku ehtimaie,
+</pre>
+    <p>
+      Kulda kägu kängitsema,
+    </p>
+    <p>
+      Ehi nukku, eeri nukku,
+    </p>
+    <p>
+      Ehi enda ehtemile,
+    </p>
+    <p>
+      Pääle pane pardi sulgi
+    </p>
+    <p>
+      Liida pääle linnu sulgi.
+    </p>
+    <p>
+      (Neiud keskel teewad kästud liigutusi.)
+    </p>
+    <p>
+      Rinda pane suure sõle
+    </p>
+    <p>
+      Kui see kuu taewaesse,
+    </p>
+    <p>
+      Kaela heida helmekorra,
+    </p>
+    <p>
+      Kui see korda kanamune,
+    </p>
+    <p>
+      Pähe pane laia pärja,
+    </p>
+    <p>
+      Kui see wihma wikerkaari.
+    </p>
+<pre xml:space="preserve">
+ Nukukene, noorukene,
+</pre>
+    <p>
+      Seadi jalad jooksemaie,
+    </p>
+    <p>
+      Wiska linik lepa pääle,
+    </p>
+    <p>
+      Kaelarätik kase pääle!
+    </p>
+    <p>
+      (Neiud wiskawad liniku, jooksewad ringist wälja, poisid kannul neid
+      püüdmas. Ringisolejad hoiawad tahapoole poolringi.)
+    </p>
+    <p>
+      Jookse nukku, jõua nukku,
+    </p>
+    <p>
+      Jookse poolest Poolamaada,
+    </p>
+    <p>
+      Weidikese Wene maada,
+    </p>
+    <p>
+      Natukese Narwa maada!
+    </p>
+    <p>
+      Nukku koju kutsutakse,
+    </p>
+    <p>
+      Üle aia hõigatakse,
+    </p>
+    <p>
+      Tule koju nukukene,
+    </p>
+    <p>
+      Tule koju, tunne oma!
+    </p>
+    <p>
+      Mats su oma, hoia teda,
+    </p>
+    <p>
+      Jaan su päris, pea teda!
+    </p>
+    <p>
+      (Poisid on nukud kinni püüdnud ja tulewad nendega tagasi. Kõnelagin ja
+      seletamine.)
+    </p>
+    <p>
+      KARJALAPSED (kargawad jaanitule ümber ja laulawad):
+    </p>
+    <p>
+      Puhas, püha Jaanikene,
+    </p>
+    <p>
+      Hoia minu karjakest,
+    </p>
+    <p>
+      Karja minnes, koju tulles,
+    </p>
+    <p>
+      Hoia metsas kahju eest,
+    </p>
+    <p>
+      Õpeta sa põõsa tagant,
+    </p>
+    <p>
+      Karja haljast heina sööma!
+    </p>
+    <p>
+      (Kilkawad :) Jaanike ! Jaanike ! (ja jooksewad laiali.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAKAS MEES (wõtab midagi pihuga maast ja pillub tuide): Tutrad tulesse,
+      kasteheinad kesale, linad minu põllu pääle!
+    </p>
+    <p>
+      (Sarwemäng näitelawa taga: tuttaw lehepilli lugu.)
+    </p>
+    <p>
+      I. TÜDRUK: Tammaru Margus!
+    </p>
+    <p>
+      II. TÜDRUK: Margus jah! Tema lehepilli lugu!
+    </p>
+    <p>
+      (Mõned jooksewad wastu, teised teewad pilli loo järele lühikese
+      jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE tulewad.
+      Mõlemad wiimased jääwad ettepoole, wanemate inimeste juure seisma.
+      Teretamine ja elaw liikumine, aga ka - pääde kokku pistmine ja
+      sosistamine. Tüdrukud hoiawad nähtawasti wähe Tiina eest kõrwale, aga
+      mitte wäga silmapaistwalt. On, nagu tikuks tume tuju wõlmust wõtma. EPP
+      saab sellest aru ja tõttab seda peletama.)
+    </p>
+    <p>
+      EPP: No mis te's nüüd mängu katki jätsite? Tulge jälle nukku jooksma! Ega
+      see Jaaniõhtu maast ei ole leitud, millal me teid kõik paari saame!
+    </p>
+    <p>
+      TÜDRUKUD (läbisegi): Nukku jooksma jah, nukku jooksma! (Koguwad ringi.)
+    </p>
+    <p>
+      EPP: Kes see keskele?
+    </p>
+    <p>
+      I POISS: Epp ise keskele! (Naer.)
+    </p>
+    <p>
+      EPP (tujukalt): Soo, wõi Epp keskele? Siis wist - Jass püüdma? Seda te
+      tahate? (Naer.) Ei, Tammaru Marit, Tiinat keskele - Margus ja Meelimäe-
+      Mart püüdma!
+    </p>
+    <p>
+      TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (pistawad pääd kokku. Perenaenc näib elawalt
+      kõnelewat, peremees awaldab käsa laotades tuska).
+    </p>
+    <p>
+      HÄÄLED (läbisegi): Olgu! Olgu! Marit Tiinat keskele, Margus ja Märt
+      püüdma! (Mõned tüdrukud jooksewad Mari tooma, Tiina jääb üksi.)
+    </p>
+    <p>
+      TAMMARU PERENAENE (astub Mari poole, nagu teda ära tooma): Mari, ära sina
+      praegu mine!
+    </p>
+    <p>
+      TÜDRUKUD (wõtawad Mari keskele): Ei, ei! Tema peab tulema, meie ei jäta!
+    </p>
+    <p>
+      EPP (Tiina juure astudes): Noh, tule!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (kahewahel): Wõtke mõni teine!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (Tiinale): Mine, mine!
+    </p>
+    <p>
+      EPP (wiib Tiina Mari kõrwale keskele).
+    </p>
+    <p>
+      (Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine, selgesti on kuulda, et siin ja
+      sääl kõneldakse:) Saab näha, kumma Margus walib! Nukumäng II
+    </p>
+    <p>
+      (Epp ürgab ja tüdrukad laulavad, poisid mängiwad kandliga kaasa:)
+    </p>
+    <p>
+      Oh see nukku waenelapsi,
+    </p>
+    <p>
+      Ilma pääta pääsukene,
+    </p>
+    <p>
+      Ole ei ema ehitamas,
+    </p>
+    <p>
+      Ole ei isa ilustamas!
+    </p>
+    <p>
+      Nuta, nuta, nukukene,
+    </p>
+    <p>
+      Nuta, nuta, nuutsu, nuutsu,
+    </p>
+    <p>
+      Alane ala õlade,
+    </p>
+    <p>
+      Koole ära koguni!
+    </p>
+    <p>
+      Tõuse üles, nukukene,
+    </p>
+    <p>
+      Alles sul isa, alles ema!
+    </p>
+    <p>
+      Hüppa nukku, karga nukku,
+    </p>
+    <p>
+      Jookse nukku, jõua nukku,
+    </p>
+    <p>
+      Siputele siibasida,
+    </p>
+    <p>
+      Soputele sulgesida!
+    </p>
+    <p>
+      Nukukene, noorukene,
+    </p>
+    <p>
+      Ära sina mõtle metsa poole,
+    </p>
+    <p>
+      Metsas palju murdajaida,
+    </p>
+    <p>
+      Kiwi kõrwal kiskujaida!
+    </p>
+    <p>
+      Tule koju nukukene,
+    </p>
+    <p>
+      Ei ole aega nukul olla,
+    </p>
+    <p>
+      Nukul kangas kamberissa
+    </p>
+    <p>
+      See tahab kulda, kudumista,
+    </p>
+    <p>
+      See tahab lõuend, lõhkumista!
+    </p>
+    <p>
+      Tule koju, nukukene
+    </p>
+    <p>
+      Tule koju, tunne oma,
+    </p>
+    <p>
+      Märt su päris, pea teda,
+    </p>
+    <p>
+      Margus oma, hoia teda!
+    </p>
+    <p>
+      (Tiina ja Mari pistawad jooksma. Ringis olejad hoiawad tahapoole
+      poolringi. Mari ei lase ennast Mardist tabada.)
+    </p>
+    <p>
+      I. POISS: Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile!
+    </p>
+    <p>
+      II. POISS: Märt, ole wahwa!
+    </p>
+    <p>
+      I. POISS: Margus, tõmba Mari kinni!
+    </p>
+    <p>
+      III. POISS: Margus nüüd Marit tahab! Mari jääb ikka Märdile!
+    </p>
+    <p>
+      (Mari jookseb paaril korral Margusele risti wastu, et sellele wõimalust
+      anda teda tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab sellele järele,
+      kes aga ka ennast kergesti püüda ei lase.)
+    </p>
+    <p>
+      JASS: Mis sina nüüd, Mari, ennast weel Margusele topid, ega Margus ju sind
+      ei taha!
+    </p>
+    <p>
+      I. POISS: Ega ta hull ei taha jah! Mari oleks ikka walmis küll!
+    </p>
+    <p>
+      II. POISS: Margus ei hooli maast ega taewast!
+    </p>
+    <p>
+      III. POISS: Margus teeb mis Margus tahab, mis temal Mariga tegu!
+    </p>
+    <p>
+      TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (eespool, on nähtawasti wäga erutatud. Kui
+      Margus neist mööda jookseb, haarab perenaene tema käiksest kinni.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (pahaselt): No mis see nüüd olgu!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (ei hooli midagi, kisub ennast lahti, jookseb Tiina järele).
+    </p>
+    <p>
+      I. POISS: Mari, ära sellepärast nuta! Märt ka hää poiss!
+    </p>
+    <p>
+      II. POISS: Lepi Märdiga jah. Näe, Margusel Tiinaga tõsi taga!
+    </p>
+    <p>
+      WANANAENE: Margus on hull! Ju see üks wägi on, mis teda lahti ei lase, et
+      ta enam millestgi ei hooli!
+    </p>
+    <p>
+      (Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine. Kõik peawad nukujooksjaid
+      silmas, kes tagapoolt keskele tagasi tulewad. MARI (Märdiga) leegitsewa
+      näoga, asjata püüab ta oma wiha warjata, - TIINA (Margusega) alandlikkude,
+      aga särawate silmadega. Kui mõlemad paarid keskel kokku puutuwad, ei
+      suuda)MARI (ennast pidada, ta pöörab Tiina poole ja kähistab sellele näkku
+      - küll nõnda, et see ainult Tiinale kuulda peaks olema, aga see on kõigile
+      kuulda):
+    </p>
+    <p>
+      Libahunt!
+    </p>
+    <p>
+      (Tiina tarretanud, Margus kohkunud. Päältwaatajate hulgas sosistamine ja
+      kahjurõõmsad näod): Mis ta ütles? Kuulsid, kui ütles!
+    </p>
+    <p>
+      (Warsti lendab ka siit ja säält sõna):
+    </p>
+    <p>
+      Libahunt!
+    </p>
+    <p>
+      (Silmapilguks piinlik waikus. Tulewalgus ülewelt on kahwatuks muutunud,
+      tuli on kustumas. - Korraga kõlawad kusagilt pimedast pilkesõnad):
+    </p>
+    <p>
+      Metsa-hulli, metsa-halli,
+    </p>
+    <p>
+      Metsa ojarmu emanda,
+    </p>
+    <p>
+      Mine sooda solgutama,
+    </p>
+    <p>
+      Läbi laanede laduma,
+    </p>
+    <p>
+      Kiwi külgi kiskumaie!
+    </p>
+    <p>
+      (Kahjurõõmus naerukihin, teistel tõsised näod. Ja jälle teiselt poolt
+      kõlawad pilkesõnad):
+    </p>
+    <p>
+      Metsa-hukku, metsa-hakku,
+    </p>
+    <p>
+      Metsapeni, pikkalõuga,
+    </p>
+    <p>
+      Susi suuri, pää jämeda:
+    </p>
+    <p>
+      Ära sa puutu minu pulli,
+    </p>
+    <p>
+      Ära sa katsu minu karja,
+    </p>
+    <p>
+      Werista minu warsakest!
+    </p>
+    <p>
+      (Margus on äritatud ja nõuta, ta kargab pilkajate poole ja tahaks mõnda
+      tabada, aga neid ei ole leida. Tiina tarretus muutub ülewoolawaks nutuks.
+      Ta on keskele üksi jäänud ja kustuwa tule kuma paistab weel ainult tema
+      pääle.)
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Tiina! Tiina! Ära nuta! Inimesed on niisuguses tujus ja - ega nad
+      seda keegi ju ise ei usu ja - homme on ju kõik jälle ununud. Ära nüüd
+      nuta! (Pureledes inimeste poole:) Mis te siis nüüd teete? Häbenege ennast!
+      Tühi laimujutt pannakse käima, ja - teil ei ole paremat teha, kui seda
+      järele rääkida ja teist inimest pilkama ja haawama hakata?! - Ära nuta,
+      Tiina!
+    </p>
+    <p>
+      TAMMARU PEREMEES (pahaselt Margusele): No mis sina's nüüd? Sinule on keegi
+      midagi ütelnud wõi?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (pureledes): Kas sa ei näe siis, et teisele inimesele liiga
+      tehakse!
+    </p>
+    <p>
+      (Kusagilt pimedast lendab wana wiisk Tiina jalgade ette ja jälle kõlawad
+      pilkesõnad):
+    </p>
+    <p>
+      Susi säh, silmapaik!
+    </p>
+    <p>
+      Kui sa meie karja tuled:
+    </p>
+    <p>
+      Pane see silma ette -
+    </p>
+    <p>
+      Susi säh, silmapaik!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nutt muutub leegitsewaks wihaks): Mis te tahate minust! Inimesteks
+      loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete
+      mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhatkorda hunt, hunt
+      metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole, kui teie! Hunt tapab
+      ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!.. Ja arwate ennast
+      paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie -
+      orjawerega wõietud häbioksad wedelewad aedade taga maas, koerte lakkuda!
+      Hunt on waba, teeb mis ta tahab, tuleb kui ta tahab, läheb kui ta tahab,
+      armastab ja wihkab keda tahab! Ja läheb teie seast, sest et ta teid -
+      põlgab! (Astub uhkelt metsa poole, keegi ei takista teda, kõik on kui
+      tarretanud.)
+    </p>
+    <p>
+      (Metsas wilguwad siin ja sääl pimedas korra pisikesed wiirastuled, nagu
+      hundi silmad Üles, mis kohe jälle kaowad.)
+    </p>
+    <p>
+      (Siis selle waikuse keskelt):
+    </p>
+    <p>
+      WANEM INIMENE: Püha Jumal! Jaanituli kustunud! See ei tähenda hääd!
+    </p>
+    <p>
+      WANANAENE: Ja mets nii must ja kole! Siia küll enam ei julge jääda!
+    </p>
+    <p>
+      (Tõusew hirm inimeste hulgas, tüdrukud ja naesed koguwad üksteise ümber
+      hunikusse, lapsed ripuvad wanemate riiete küljes. Kõnekõmin ja
+      hädaldamine, üksikud hakkawad minema, aegamööda kaowad kõik. Üksi järele
+      jääb maas hõõgawa tuleaseme juure Margus; tema äritatud olekust on näha,
+      et ta tumedate mõtetega wõitleb. - Eemal seisavad Tammaru peremees ja
+      perenaene, kes tusased ja Üksteisega ägedasti kõnelenud on, mis aegapidi
+      kuuldawale tuleb.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (käsa laotades): No ütle!.. Mis sa narriga ikka teed!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Ammu oleks tüdruk waja silma alt ära saata olnud!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: No ja, ära saata! Kuidas teda äkki ära ajad? Aga ega muud nõu
+      üle ei jää! Kes siis seda nüüd uskus, et ta tõega - (käsa laotades) oma
+      häätegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Hunt ikka, mis hunt! Mis ta inimestele ütles!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (ähwardawalt): No tulgu tagasi!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (Marguse poole astudes): Ära tuled ka wõi?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kaeblikult): Kuida ma tulen, kui nägid, et... ära jooksis ja ei
+      tea, mis ta teeb!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (armuta): Ei tee midagi!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (pilkawalt): Sa ehk tahad ka metsa järele joosta?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (murelikult): Kuhu mina temale järele tean minna!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES Tuled siis wõi ei tule?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (tusaselt): Küll ma tulen!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (perenaesele): Las' konutab. Lähme pääle! (Hakkawad perenaesega
+      minema. Margus jääb üksi ja sorib pää ees maas, jalanukiga tuhka.)
+    </p>
+    <p>
+      (Tema juure astub pimedast wälja ja paneb teda murelikult tähele)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (õrnalt): Margus!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (karmilt): No - mis sina weel tahad!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (alandlikult): Mis ma nüüd tahan, Margus! Mitte midagi ma ei taha!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Siis - mine!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (murelikult): Kuida ma jätan su siia... Jumala ainuüksi!.. Teised on
+      kõik ära läinud...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Ajasid tema jälle metsa! Kes teab, kas tuleb tagasi wõi ei tule!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (wähe aja pärast): Küll tuleb. Ega see esimene kord ei ole. Ta on ju
+      mitu puhku ära olnud ja ikka jälle tagasi tulnud!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (pureledes): Mitu puhku! Kui te temale ülekohut tegite. - Tema ei
+      ole nagu teie, tema ei kannata ülekohut, tema weri on teistsugune! See on
+      õrn, lööb kergemini keema, see... aga seda ei suuda sina ju mõista!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Ah Margus! Mina ei suuda seda mõista, kuidas sa nõnda tema küljes
+      kinni oled!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Ja muidugi ei suuda sa seda. Mine! Ma ei taha sind näha. Kuulutad
+      oma halba unenägu teistele nagu tõtt!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (nuttes): Oh Jumal, Margus, ma ei näinud und!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: No siis arwasid sa seda omast pääst wälja! Mina Tiinat ei jäta. Ja
+      kui ta ka kümmekorda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui
+      sina! (Ära.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI: (temale järele): Margus! (Purskab walusalt nutma, käsaringutades):
+      Margus! Oma hinge laotaksin ma sinu teeraa pääle, et aga sinul pehmem
+      astuda oleks, surra wõiksin ma sinu eest, aga libahundile ma ei wõi sind
+      jätta! Ma ei wõi mitte!
+    </p>
+    <h3>
+      (EESRIIE.)
+    </h3>
+    <p>
+      <br /><br />
+    </p>
+    <hr />
+    <p>
+      <a name="link2H_4_0004" id="link2H_4_0004"> </a>
+    </p>
+    <div style="height: 4em;">
+      <br /><br /><br /><br />
+    </div>
+    <h2>
+      NELJAS WAATUS.
+    </h2>
+    <p>
+      (Rehealune. Paremat kätt wäikene uks rehetuppa, selle lähedal
+      ristjalgadega söögilaud ja wanamoodi istmed. Pahemat kätt wanaema woodi,
+      selle kõrwal pink, eespool puutelgedega, paksu põidadega wanker (Marguse
+      suwine magamise ase). Tagaseinas suur wäraw, pärani lahti, kust hele
+      päikese walgus sisse tuleb ja ruumi, mis muidu must ja suitsunud (laest
+      rippuwad kõrred alla), omal wiisil armsaks teeb. Wäljas - suwise maakoha
+      prospekt: põllulapid, metsatukad, wõsa. Inimeste kohta maksab, mis II
+      waatuse alguses öeldud; wanaema nüüd peaaegu täitsa pime.)
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (seisab norus tagaseina wärawa piida najal, ei kuule ega näe, wahib
+      tühjusesse).
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (tuleb tarest, jääb peatama, tahaks nagu midagi ütelda, aga
+      wäänab - kui Margus teda ei näe ega kuule - pääd ja läheb kurwalt tagasi).
+    </p>
+    <p>
+      MARI (tuleb õues weepangedega wärawast mööda, kohkub Margust nähes natuke,
+      waatab temale aralt otsa ja läheb ära. Margus istub wanaema woodi lähedale
+      pingi pääle, jääb käsepõsikil konutama).
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (tuleb jalgu järel wedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad käes,
+      jääb Margust nähes läwe kohale seisma): Täna ei ole teole minekut - wana
+      peremees rääkis nagu kesa kordamisest...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (nagu ärgates): Mis see? Kes? Ah soo!.. (Waatab mujale.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (lähemale tulles): Ei ole meie Tiinat weel näha ühti? Neljas päew
+      juba...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (ei wasta).
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Warem, kui ta seda tegi, - kolmandal päewal oli ta ikka tagasi...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (pöörab tusaselt näo teisale).
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Ta üks suure südamega loom ikka on. Eks mina ütelnud juba sel
+      ajal, kui peremees ta majasse jättis: ära tee! Hääd sellest wälja ei tule!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (tusaselt): No mis sellest siis paha tulnud on?
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Nojaa, mis mina tean. Tüdruk ju kui tulesäde. See teenib ikka kahe
+      eest oma leiwa ära. Muud kui...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (ei wasta.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: ...et ta ennast taltsutada ei suuda ja kui jälle midagi on, metsa
+      jookseb ja enne tagasi ei tule, kui wiimane nälg ajab...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kärsitult ära pöördes): Ah!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (wabandawalt): Ega's mina midagi!.. Aga wõi see's! Kes seda enam
+      kinni peab, kui korra niisugune jutt lahti on pääsnud. See läheb kui
+      kulutuli. Peremehel-perenaesel ikka õigus ka, kui nad sind teda wõtta ei
+      lase!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (ennast taltsutades, etteheitwalt): Kas sina siis ka Tiinast halba
+      usud? Sina ometi tunned teda!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (tusaselt):
+    </p>
+    <p>
+      Mida minu uskumisest wõi!..
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Kas sina siis ei wõi nende ilma inimeste suud kinni panna? Sina
+      ometi tead, et - tema niisugune juba on. Temal ei ole seda wagusat orja
+      werd, mis meil, - sina ometi tead!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Tean wõi ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest targem
+      oleksin, et mina nende suud sulguda saan! (Teeb minekut.) Kas ma siis
+      lähen kesa kordama wõi?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (tusaselt): Eks sa lähe, kui kästi. (Jääb nagu enne konutama.
+      Jaanus ära.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades toast ja sihib oma woodi poole; juhtub
+      kätega Marguse külge): Kes see (katsub käega) ah sina oled pojake! Mis
+      sina siin nüüd teed? Muretsed pääle? (Paitab käega.)
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (waikselt): Ei midagi, wanaema! Niisamuti!..
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (kaastundlikult): Ei midagi jah! (Toetab pikkamisi Marguse kõrwale
+      oma woodi ääre pääle:) Muud kui - nagu surnu oleks majas!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: (piinatud, ei wasta midagi).
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Kui sa alles wäikene olid, Margus, kui sul midagi waja oli, wõi
+      sa midagi teada tahtsid ja teistel ei olnud sinu jaoks aega, tulid sa
+      alati minu juure!..
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (soojalt): Sinu juure tuleme ju kõik, wanaema!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (pääd raputades): Ei, pojakene, kõik te ei tule. Sina ei tule! Sul
+      ei ole mulle ammu midagi ütelda olnud!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kehitab õlasid, kurwalt): Mis ma sulle ka pidin ütlema, wanaema,
+      mis sa ise ei tea!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Jah! Wanaemal ei ole küll enam silmakesi, kae pani neile kaane
+      pääle, aga wanaema näeb siiski! Enam weel kui enne, kõik mis sünnib ja
+      kuidas on! Wanaema näeb ka sinu südamesse, pojakene!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (piinatult): Mis selle üle siis weel kõnelda ja sõnu teha! Wõi
+      sinagi teisiti, wanaema. Sa ju mõistad mind ka hukka, pimedast pääst nagu
+      teised kõik!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (tõstab pää üles, nagu tahaks ja wõiks ta Margusele silma
+      waadata): Ei, Margus! Seda ei tee ma mitte!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (õnnelikus ärewuses): Tõesti, wanaema! (Mõlemate kätega wanaema
+      käte ümbert kinni hakates ja särawate silmadega temale otsa wahtides.)
+      Sina mõtlesid teisiti, kui... isa ja ema ja teised kõik? (Elawalt)
+      Wanaema! (Laseb käed langeda ja astub tagasi.) Ma ei usu seda! See ei ole
+      ju tõsi! See ei wõi ju olla!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Ah, Margus! Et sul weel usku oleks minu sisse! Et ma weel sinu
+      käe pihku wõtta (otsib Marguse kätt) ja sulle rahu südamesse tagasi
+      kõneleda jõuaks, nagu enne, kui sa weel laps olid ja mõnikord nuttes minu
+      juure tulid! - Sa ära mõista isa ja ema hukka. Ei tee nemad, nagu sina
+      ütled, midagi pimedast pääst. Nende waade on selge, weri jahe ja meel
+      kaine.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (üle keedes): Meel kaine?.. Mis te's nüüd tahate? Ise ometi wõtsite
+      Tiina majasse ja pidasite teda nagu oma last? Ja nüüd! Nüüd kus mina
+      poisikese põlwest pääle temaga kokkukaswanud olen, nüüd... kus Tiina mulle
+      armas on - (ägades) wanaema, sa ei tea kui armas - nüüd on ta korraga teie
+      meelest ei tea mis. Mis ta's teile on teinud?
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Ah, Margus! Ma tean küll! Kõikide pääle tuleb see korra! Nagu
+      maru! Siis tuiskab ja tormab weri ja näeb õnne ja õnnetust sääl, kus -
+      midagi iseäralist ei ole. See ehk teine, Margus, ühe ja sellesama pääle
+      loodud on kõik- sugu edasi kandma ja lapsi ilmale tooma. See on kõik!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (nagu tõrges laps): Wanaema, mina ei jäta Tiinat! See - libahundi
+      lori? See on ju hull jutt!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Jäägu see! Muud kui - mis me teame Tiinast? Mis me teame sellest,
+      kes ta on ja kust ta tuleb? - Margus! Siuru ja sirjelind, ei need sünni
+      paari. Ja Tammaru sugu ja tõug? Margus, kui sa tahad ja kannatad
+      kuulatada, ma jutustan sulle neist?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: (Õlasid kehitades, rahutult): Ja - mis see..? Mis sellel siis
+      nüüd... Mis minul siis sellega..?
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Mis sinul sellega tegu? Ei tea, Margus, ehk ometi? Meie tõug,
+      Margus, see elab siin Tammarul juba kümme põlwe, wiis wiimast mis ma ise
+      näinud ja oma wanaema ja ema käest kuulnud olen...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (on kärsitu, aga ei wasta midagi).
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Kas sa kuuled ka?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Kuulen küll. Kõnele pääle.
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja wõsa on kollaste
+      juukste ja siniste silmadega; see wõttis naisi ainult oma keskelt - ei ole
+      tilkagi wõõrast werd meie soontes, see on - puhas!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Wõõras weri? Kust siin see wõõras? Ta on ju ometi teie eneste
+      silma all üleskaswanud ja inimeseks saanud!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestuste sisse ärawajunud,
+      jutustab edasi): Meie tütred ja noorikud ei olnud ilusad, neid ei nõutud
+      mõisa... Neli põlwe tagasi, kui ühte nõuti (on sügawasti liigutatud ja
+      lööb silmad maha) - see uputas ennast jõkke. Surnuaia müüri taga, kui mina
+      weel nägin ja mäletan, seisis ikka weel tema ristikene - karjalapsed ka
+      hoidsiwad ristikest ja ei tallanud maha...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (ka liigutatud, teeb sellekohase liigutuse, aga ei wasta midagi).
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (nagu kaugele tagasi waadates ja siis jälle alates): Me olime
+      pikaldased ja aeglased; meil oli alati kõiges kaks last, kui palju, siis
+      kolm &mdash; kui Jumal sigidusele warakult taba ette pani - üksainus! Meie
+      teenisime Jumalat ja orjasime mõisat kartuse ja wärisemisega; elu lust ja
+      rõõm oli meie eest lukkupandud asi. Kui meie laulsime, oliwad meie laulud
+      rasked ja kurwad! Helgeid aegasid meil ei olnud, kirge meie ei tunnud -
+      uute orjahingekeste eest oli meil hirm...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (rahutumalt): Mis sellest nüüd minule, wanaema...? (kaeblikult) Mis
+      sa kõneled kõigest sellest! See ei tee ju midagi paremaks!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (ennast püstiajades): Jah, mis sellest nüüd sinule!... Ainult,
+      et... kuidas meie sugu ja wõsa enne on elanud, elu ja kannatamiste pääle
+      waadanud. Põlwest põlwe, nii halwad kui me olime - me oleme oma päritud
+      pruukisid pühaks pidanud, oleme waiksed ja wagusad olnud ja - püüdnud
+      iseennast ära wõita. Kui sa seda tead, eks sa siis - kui sul mõnikord süda
+      raske on ja murduda tahab, eks sa siis mõtle ka wanaema pääle, oma isa ja
+      oma ema pääle, kes ju kõik ka korra noored oliwad, nagu sina nüüd, ja -
+      wõib olla wahest ka kõik kätte ei saanud, millest süda sonis!...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (läheb enam ja enam rahutumaks): Ah wanaema, wanaema! Sinu sõnad
+      sööwad ju südame sees ära!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Kõik oleme loodud kannatama, üks nõnda, teine nõnda. Aga - aeg
+      paneb iga haawa pääle rohtu! Noor weri on kerge armastama ja kerge -
+      unustama! (Paitab.) Ei midagi, wanaema püüab korra jälle targem olla, kui
+      teie noored. Temal aega käes mõtelda! Ja siis tulewad kõik need - (wahib,
+      nagu näeks ta nägemist) kes meie suguwõsast enne meid elasid ja eluraskust
+      kannatasid, ja need, kes pärast meid tulewad ja jällegi kannatawad ja...
+      seisawad nii selgesti, et katsu neid käega, pikas reas sääl - (sirutab käe
+      wälja) kus - ah! ju muud midagi ei ole, kui wanaema mured! Mitu põlwe
+      edasi, mitu ja mitu! ja mitu põlwe tagasi! (wälja sirutatud käsi wäriseb)
+      - ma ei näe sääl wõõrast werd, kõik on kollaste pääde ja siniste
+      silmadega! Kollaste pääde ja siniste silmadega! (Laseb käe langeda ja
+      püüab - Marguse pääle waadates - nagu pisarat silmast ära pigistada.) -
+      Aga ära seda südamesse wõta, Margus, ära seda südamesse wõta, see on
+      ainult - wiirastus, mis wanaema wahel näeb! (paitab korra Margust ja
+      ootab, et see midagi wastaks.) Kui päike looja läheb, kui wanad ja hallid
+      oleme, siis... on kõik kannatused ära ununud nagu unenägu!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (wahib weel ikka kohkunult sinna, kuhu wanaema käsi näitas, õhkab
+      siis raskeste ja jääb jälle konutama).
+    </p>
+    <p>
+      MARI (tuleb rehetoast, toob lusikaid ja leiba lauale. Tema silmad walwawad
+      murelikult Margust. Et Margus ennast ei liiguta, ei julge ta midagi
+      ütelda, waid läheb tasakesi tagasi).
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (tuleb õuest, tema nägu muutub Margust nähes tusaseks. Astub mõne
+      sammu ja jääb siis keset rehealust seisma): Noh, ei ole teda ikka weel
+      näha?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (teeb liigutuse, nagu oleks tal äge sõna keele pääl, pöörab aga näo
+      teisale ja waikib).
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Kas sa ei kuule, poiss, et sinuga kõneldakse?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Kuulen küll. Mis ma siis pidin wastama? Kui sa Tiina järele küsid,
+      siis tead sa ise niisama hästi, et ta weel tagasi ei ole.
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (enam iseenesele): Wõiks ta ka parem jääda, kus ta on!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (tuleb, paneb sööginõu lauale): Tulge nüüd sööma!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (Margusele, kes ennast ei liiguta): No mis sa's nüüd lõrretad?
+      Nagu ei oleks sul enam elu sees! Mis hingeõnnistus sul siis nüüd kaduma
+      läks? (Istub lauda.) Aastate järele juba mees, aga poisikese aru. Kui sa
+      naist wõtta tahad - mina ei keela. Mari ootab, tee sügisel pulmad!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Jah, mina seda ka ei mõista! Sa wõid ometi ainult inimest
+      wõtta, kellel Issanda weri südames! Kes metsa ära ei jookse!
+    </p>
+    <p>
+      (Jaanus tuleb õuest ja asub lauda, nõndasama ka wanaema ja Mari. Ka Margus
+      istub isa kõrwale. Tume meeleolu, keegi ei räägi sõna.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Meelimäel olla hunt eila tallekese karja juurest ära wiinud.
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (alamõttega): Eks ole! Waja omagi karjasele ütelda, et loomadega
+      kodu lähedale hoiaks! (Sööwad jälle, nagu enne, sõnalausumata.)
+    </p>
+    <p>
+      (Läwe päält langeb wari tuppa. Sääl seisab Tiina - nälginud ja kahwatanud,
+      riided wähe korratud. Ta on häbelik ja ei julge silmi üles tõsta.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (näeb teda kõige enne): Meie kadunud, inimene!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (üles karates, et Tiinale wastu jooksta, õnnelikult): Tiina! Oled
+      sa ometi korra tulnud...
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (Margust karmilt istmele surudes): Siia jää! Sellega õiendan
+      mina!
+    </p>
+    <p>
+      (Margus ei julge ennast liigutada, kuna peremees aeglaselt lusika käest
+      paneb ja tulejale wastu astub.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Kust sa tuled?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (waatab paluwate silmadega ringi, aga ei saa sõna suust).
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (raudselt): Kust sa tuled? Kus sa olid selle aja?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (aralt): Metsas olin! Ma ei julgenud ju enam inimeste hulka tulla!
+      (Hakkab nutma.)
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Metsas? Metsas hulgub hunt! Mis sa tegid metsas?
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (on söögilauast ülestõusnud ja sihib oma woodi ääre poole. Tiina
+      lähedale seisma jäädes): Latseke, millest sa elad metsas, kui sa metsa
+      jooksed?
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (söögilauast): Seda sina weel küsid? Mets on ju nüüd liha täis.
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nuttes nagu enne): Millest ma elan? Ei millestki, wanaema. Metsas
+      on marju, metsas on oblikaid ja juuri. (Ülewoolawas ärduses ennast wanaema
+      ette maha wisates ja tema põlwede ümbert kinni hakates:) Sina, wanaema,
+      sina ei keela mulle oma armu! Ma olen ju küllalt põlwede pääl maas Jumala
+      poole äganud, aga tema ei halasta! Ikka jälle tuleb see taltsutamata wiha,
+      ja mina ei saa selle wastu! Lapsena olin ma hää, usu mind, wanaema, ma
+      olin hää! Aga kui nad ütlesiwad, minu ema olla nõid, kui nad tema surnuks
+      peksiwad, kui nad mind sajatamise sõnadega läwe eest läwe ette saatsiwad,
+      siis! Siis kaswas see wiha iga ülekohtu wastu minu pisukeses südames nagu
+      kõwa tükk ja on minuga ühes suureks saanud ja mina ei saa selle wastu.
+      Mina ei saa selle wastu, usu, wanaema, mina ei saa!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Aga metsa jooksed sa latseke, ja oled saal päewad ja ööd!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ülewoolawas ärduses): Ah wanaema! Metsas on nii hää... nagu sambla
+      sisse suruda ja nutta... kuni wiha - tilk tilga järele sulab ja süda jälle
+      kergeks saab. Sääl ei tahaksgi nagu enam inimene olla, tahaks olla metsas,
+      prii ja waba, waba ja prii...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (lahtiste kätega Tiina poole tormates): Tiina!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: (Marguse käewarrest kinni haarates ja teda tagasi tõugates,
+      Tiina poole pöörates, üleskeewa vihaga): Libahunt!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nagu ussist nõelatud, üleskarates, waarudes; wanaema astub eemale):
+      Seda ütled ka sina! (Nagu paludes ülestõstetud kätega - siis käsa silmade
+      ette kattes:) Halastaja Jumal!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (laua äärest): Sa oled ometi ise jaanitule ääres kõigi inimeste
+      kuuldes tunnistanud, et sa libahunt oled! Mis sa's nüüd weel seda salata
+      tahad?
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (perenaese poole sirutatud kätega): Oh, ema, mis sa seda etteheitma
+      hakkad, mis walus ja wihas meeltheitja inimese suust mõtlemata üle huulte
+      tuli!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (valusa kibedusega): Mõtlemata? Ütle parem, kuidas sa mu poja ära
+      nõidunud ja enesele järele pannud oled!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (tõuswa uhkusega): Ei ole mina Margust ära nõidunud ega enesele
+      järele pannud, seda teab Margus, seda teab Jumal, seda teate teie. Ja kui
+      Margus minu poole hoiab ja mind tahab, (tema silmad lööwad lõkedama) siis
+      on see tema oma waba tahtmine! Ja mina - wõin ainult uhke olla, et hää
+      inimese südame enesele olen wõitnud ja - hingepõhjast alandlik ja tänulik,
+      et ma Jumala suures maailmas hoopis mahajäetud ja üksi ei ole...
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (ei suuda ennast enam taltsutada, pea karjudes): Nõid oled, ja
+      nõia palga saad korra, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai. Wälja minu
+      katuse alt, ussiseeme!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (leekiwas wihas): Mis?! Nõid - olen mina ja nõid oli minu ema...?
+      Minu ema ihu mullas ja hingekest õndsate hulgas tuled sa - teotama? Minu
+      ema, kelle lapse sa ometi puhtast halastusest oma juure wõtsid, teda
+      toitsid ja katsid!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES (ennast ära pöördes): Olgu ka neetud see tund, kus ma seda tegin!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ennast taltsutades, kaeblikult esite, siis wihaselt): Oh et te
+      parem mind kiskjate loomade kätte oleksite jätnud! Siis oleks warakult
+      kõigel walul ja piinal ots olnud. Hing oleks ema juure ja Jumala sülle
+      tagasi saanud. Leiba olete ihule annud, hinge olete nälgida lasknud.
+      Toitnud ja katnud olete, armastanud ei ole te mind. Ihule andsite
+      warjupaiga, hing jäi üksi. Ja otsis hinge! Otsis teie hinge kümme pikka
+      aastat ja ei leidnud mitte. Mürki olete mu hingesse walanud! Ja nüüd, kus
+      ma abi ja armu otsima tulen, teie juure, kes mulle isa ja ema pidid olema,
+      nüüd! nüüd ütlete ka teie: libahunt! Tulgu see teie hinge pääle! Ah!! Ei
+      ole siis ka minu südames enam sädet lapse-armastust, ega tänu - me oleme
+      tasa!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (hädaldades): Tiina!... Missugune sa isa ja ema wastu oled!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (nagu enne): Ei ole need mulle isa ja ema! Ja ei ole ka sinule isa
+      ja ema, kui neil sinu wastu armu ega halastust ei ole! (Rahulisemalt:)
+      Margus! Suures raamatus seisab: mees jätab isa ja ema maha ja hoiab naese
+      poole - (pöörab ennast minema) - tule!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (õnnetult): Ja - kuhu? Mõtle ise järele - kuhu!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (nagu pilgates): Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei tooda?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Ja kes meid paari, kes meid kirikukirja paneb, kui mõisa kirja ei
+      ole!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Mina tean koha, kust meid keegi tagasi ei too. Laanes, soode ja
+      rabade taga, kust kurg ka ainult lennates üle pääseb, on mägi, mäe sees
+      hallikas ja koobas. Ja paari? Paari paneb meid Jumal. Tule, kui sa minu
+      oma oled!
+    </p>
+    <p>
+      PEREMEES: Ha! Asjata petad sa poissi! Sellel on aru pääs!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Tule, Margus!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (on sõnadeta õnnetu).
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (kurwalt): Kui sa ei tule, Margus, siis - ütle, et sa ei tule!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: See ei ole ju wõimalik! See oleks ju meeletus! Me peame teist teed
+      leidma, me peame... (Waatab abiotsiwalt isa ja ema otsa ja jääb nende
+      kiwistanud nägusid nähes wait.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Sa ei tule?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (laotab õnnetult käsa, jääb wait).
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (meeleäraheitmises Marguse poole): Sinagi ehk usud nüüd, et ma -
+      libahunt olen? Oh Jumal! Meel läheb segi! Ma ei tea seda ju! Wõib olla oli
+      siis minu ema see... ja mina!... olen seda werega temalt pärinud ja see
+      mürk... (Käsa ringutades:) Oh Jumal, ma ei tea seda ju! (Waarub.)
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE (valjult): Ära siis wõta Jumala nime suhu, kui sa ei tea!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (wihaselt): Libahunt... Libahunt on ka Jumala loom!
+    </p>
+    <p>
+      PERENAENE: Ei ole libahunt Jumala loom! Ei kõlba see inimeste hulka! Kasi!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Mina olen Jumala loom, olgu ma ka libahunt! Teie? Wiletsad! Teil ei
+      ole julgust ega jõudu, armastust ega ustawust - midagi ei ole teil! Ja
+      tahate kohut mõista? Teie?!
+    </p>
+    <p>
+      Kui ma hunt olen, on huntide hulgas mu ase, ehk on nende juures enam
+      õigust ja enam halastust! (Astub uhkelt läwe poole. Minnes muutub tema
+      wiha ärduseks. Läwe pääl tagasi waadates :) Jumalaga, Margus! (Nuttes
+      ära.)
+    </p>
+    <h3>
+      (EESRIIE.)
+    </h3>
+    <p>
+      <br /><br />
+    </p>
+    <hr />
+    <p>
+      <a name="link2H_4_0005" id="link2H_4_0005"> </a>
+    </p>
+    <div style="height: 4em;">
+      <br /><br /><br /><br />
+    </div>
+    <h2>
+      WIIES WAATUS.
+    </h2>
+    <p>
+      (Wiis aastat hiljem. Seesama rehetare, mis esimeses waatuses. Inimesed on
+      wanemaks jäänud, MARGUSELE on habe kaswanud, tema kui ka MARI - nüüd
+      Marguse naene - näojooned on kõwaks ja waljuks muutunud. Kõigewähem
+      muutunud on sulane JAANUS. WANAEMA on õige wanaks jäänud ja kokkulangenud,
+      tema pää nõtkub, näitab nagu tukuks ta alati. Jälle hiline talwe õhtu ja
+      peerg põleb pihis; wäljas torm ja aegajalt huntide hulumine.)
+    </p>
+    <p>
+      (Sawiku lähedal istub MARI ja ketrab, ahju nurga ääres pingi pääl konutab
+      Jaanus, käed süles. POISS-MÄRT lõpetab woodi ääre pääl pastlarihmade
+      sidumist, wõtab kasuka ja kübara waia otsast.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Kuhu see Märt siis weel wastu õhtut minema ehib?
+    </p>
+    <p>
+      MÄRT: Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju sääl on, ja - tea
+      kas saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale wastu.
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (naerdes): Sa oled ju Mari wastu õige wiisakaks hakanud. Räägiti
+      ikka, et sul tõistre-Anuga tõsi taga pidi olema...
+    </p>
+    <p>
+      MÄRT: Sooh, wõi räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes:) Jaa,
+      eks pea enese ette hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu kombel
+      raudwaraks ei jäeta. Siin oled sina taluisa ameti pääl, ega sind siit enam
+      wälja kangutada saa. Minu jalgade all weel mitu tuult.
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Soo, wõi üks inimene ka minu pääle kade! - Jah, eks ma ole siia
+      peatama jäänud, wõib olla jään weelgi, kui talurahwas mind - mahamatta
+      tõotawad.
+    </p>
+    <p>
+      MÄRT: Ei maksa sinu pääle kade olla ühtigi. Jaa, kui talurahwas sulle
+      selle pika teenistuse eest ka sauna kõrwale kambri üles oleksid löönud ja
+      sinu naesele-lastele seadinud, siis ehk wahest oleks kade olla maksnud,
+      nõnda aga...
+    </p>
+    <p>
+      MARI (kuiwalt): Wõi talle küllalt seda ei ole pakutud, juba ennegi, wana
+      peremehe ajal. - Temast nüüd saab!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (naerab): Ega saa jah, näha on, et ei hakkagi saama.
+    </p>
+    <p>
+      MÄRT: No - hääd õhtut kõigile! (Ära.)
+    </p>
+    <p>
+      (Jutu wahe.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades kambrist, wana kasukaräbal ümber õlade,
+      toetab sawikule istuma - wokiwurinat kuuldes): Mis sa nüüd, latseke, jälle
+      wokiga? Läbe ometi ka pühapäewa pidada!
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Ei ole enam pühapäew, pühapäew juba läbi. Töö tahab tegijat. - Mure
+      ka! Margus alles wäljas, ei tule ega tule. Leiab ta selle tuisuga teed wõi
+      ei leia, ja eksib metsa ära.
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Jah, ei tea kuhu ta nõnda hilja pääle jääb!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Noh, küllap läks ka tee ääre kõrtsi sisse ja sääl - kaob tuttawate
+      seltsis aeg käest.
+    </p>
+    <p>
+      MARI (tusaselt): See on siis õige temp, kui teab, et teised kodus tema
+      pärast hirmul on ja ootawad?
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (ala-mõttega): Kes teab, kui palju ta seda teab!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Jaah... (Lõpetab, ei ütle midagi.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (kes aegajalt peergu kohendab): Mis suur igatsus tal ka kodu
+      järelegi! Lapsi teile Jumal ei ole annud, maja tühi ja kõle...
+    </p>
+    <p>
+      MARI (ei wasta midagi, tallab ainult kõwemini wokki. Lõng katkeb.
+      Kummardab woki üle ja tõstab korraga pää üles): Kuule, kui tulewad!
+    </p>
+    <p>
+      (Läbi waikuse ja tuule mühina on kuulda, kuidas huntide hulumine lähemale
+      tuleb ja siis jälle kaugemale kaob. Kõik kuulatawad.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (õhates): Jah!...
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (wähe aja pärast): Ütlesid midagi, wanaema?
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (wahel puhates ja jälle rääkides): Mis ma suurt ütlesin - midagi!
+      Kõik kordub siin maa pääl - midagi ei muutu. Inimesed küll - tulewad ja
+      lähewad, sünniwad ja surewad, muud kui - mind mulda - surm ei taha, jätab
+      nagu sambaks ilma pääle, ehk mind küll - kellegil enam waja ei ole. - Poja
+      ja minija kutsus ta ära ja oleksid ometi weel wõinud elada... (Ei saa
+      liigutuse pärast edasi.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (ka murelikult): Jah, need wiis kõhutõbi, kui ta - teisigi wõttis,
+      noori ja wanu nagu loogu. Kelle külge ta hakkas, ega sel pääsemist ei
+      olnud.
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Jah, nende hädal ots pääl! Ei ole enam südamewaewa kannatada, ei
+      sega tuisk ega maru nende rahu!
+    </p>
+    <p>
+      MARIT (waewawad nähtawasti ka piinlikud mõtted, ta tõuseb tasakesi üles ja
+      läheb tuppa ära).
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (mõtetes): Nagu Marigi praegu...
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Jah, nagu temagi! Ja mina tegin temale ka weel haiget. Tuli
+      tahtmata keele pääle, ja - wõi siis ongi meie majas õnne? - Kuid - mis
+      temagi sinna parata saab!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Jaah...
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Hale neid mõlemid Margusega waadata. Ei ole midagi, mis neid
+      ühendaks! Ja see kolmas! See - hulgub ka ikka alles metsi mööda! Kas ta ei
+      saa, wõi ei tahagi ennast enam inimeseks muuta, - seda ei tea keegi, seda
+      teab Jumal!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (waluga): Jah, kes tooks troosti ja kinnitaks, et see nõnda ei
+      ole, ehk küll kõik seda arwawad ja usuwad! Kes leiaks luud-kondikesed
+      üles, mis tõendaks, et ta - parem siis ometi - juba ammu surnud ja rahu
+      sees on!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (raskelt): Ei, surnud ta ei ole. Ja - tema ta on! Ära ta meie
+      nurgast ei lähe ja püss ka tema pääle ei hakka. Nüüd muidugi, kus juba
+      igaüks teab, teda keegi enam puutuma ei hakkagi. - Mis õige hunt see siis
+      ka on, kes ei murra, inimesi ei karda ja - leiwa wastu, wõtab, kui
+      wisatakse? See ikka Tiina on, seda usuwad kõik.
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (nähtawasti südametunnistuse piina all): Kui oleks, et weel
+      suudaks! Kui annaks Jumal weel tunniks wõi päewaks silmanägemise tagasi..!
+      Üteldakse, kui niisugusele noa tera otsast leiba anda, mis Suurel-reedel -
+      sa tead küll?... et siis tast jälle inimene saab...
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (nukralt): Margus ju tahtis seda teha mullu heina ajal, kui loom
+      õhtul tule juure wälja tuli... perenaene lõi noa ja leiwa käest, loom
+      jooksis huludes metsa!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (kohkudes): Ohh!!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Sest ajast ju ka peremehe ja perenaese wahe nii paha on, olgugi et
+      nad sellest ei räägi!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (ägades): Et tuleks surm ja wiiks! Siis - tahaks kannatada kõik,
+      kuid mitte enam siin seda südamewaewa ja piina! Me kõik oma tarkusega
+      oleme süüdi tema elust ja surmast!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Jah! Süüdi wõi mitte süüdi..!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (wähe aja pärast): Mul on nii halb täna, niisugune waew - nagu
+      waritseks jälle kuskil midagi, millest mööda ei pääse, mille wastu ei saa!
+      Et Margus ometi tuleks!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Jah, täna nad wäljas on, hoonete ja õueaedade ümber hulguwad! -
+      Waadata õige, kas ei näe ja kuule midagi. (Wõtab kübara, tahab õue minna.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (õhinaga kambrist tulles): Mine õige õue, Jaanus, sul on enam jugust!
+      Sääl nagu on keegi...
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (hakkab uksepulgast kinni, sell silmapilgul lendab uks ise lahti).
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (püss käes, astub üle läwe. Jaanusele): Noh?
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Ei midagi, tahtsin õue minna. - Ma wõtan su hobuse lahti.
+    </p>
+    <p>
+      MARI (rõõmsa elawusega): Said ikka weel eluga tagasi? Ei tulnud hundid
+      sulle kallale?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (ette poole astudes, tusaselt): Sain, nagu näed. (Jaanusele.) Pole
+      sul waja minna, loom juba oma asemel (Püssi Jaanuse kätte andes.) Säh,
+      pühi see kuiwaks.
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (püssi waadates): Polegi märjaks saanud. Higine ainult.
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: No kui hõlgede all oli ja ise pääl istusin.
+    </p>
+    <p>
+      MARI (Marguse üleriideid wastu wõttes, weidi etteheitwalt): Kus sa ometi
+      nii kaua olid!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (tusaselt): Nii kaua olin... Olin kus ma olin, kellele mul siis
+      selle üle waja seletust on anda.
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (lepitawalt): Ega Mari ju halwa pärast ei küsinud!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (kaebawalt): Jah, nii pahas tujus on ta...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (äritatult): Mis ma's teile pean ütlema? Kusagil ma ei olnud.
+      Niisama kadus teiste seltsis aeg käest... (Istub sawikule.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA: Nojah!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (wähe aja pärast, et juttu teha): Mis sääl kiriku juures siis
+      tehti?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (tusaselt): Sinule seda just waja seletada, ega sina seda enne ei
+      ole näinud. (Kui märkab, et teised kõik norus on.) Miks te's ära magama ei
+      ole läinud?
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Magama nüüd! Niisugusel ööl... Kui sind kodus ei olnud?...
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (urisedes): Mind! Keda ka weel oodata waja!
+    </p>
+    <p>
+      (Waikus. Tule tuhin pühib kõwemine ümber maja. Eemalt on üksiku hundi
+      hulumist kuulda.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (iseenese ette õhates): Oh Issand halasta!..
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (nagu wanaema mõtteid mõistes): Ei ole waja wanu asju meele
+      tuletada. Laske surnud magada. Me - ei ole keegi - puhtad tema elust ega
+      surmast!
+    </p>
+    <p>
+      (Keegi ei wasta, tume meeleolu on maad wõtnud.)
+    </p>
+    <p>
+      MARI (aralt): Kas sa süüa ka tahad?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (karmilt): Ei.
+    </p>
+    <p>
+      MARI: Kust sa süüa said?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (kärsitult): Ükskõik kust ma sain, wõi ei saanud.
+    </p>
+    <p>
+      MARI (nukralt): Midagi sa ei taha, midagi sa ei räägi - (murelikult minema
+      hakates ja peatades) - magama tuled ka wõi?
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS: Mine pääle.
+    </p>
+    <p>
+      (Mari haawatult ära, wanaema nagu tukub, Jaanus ehib magama minema - keegi
+      ei räägi sõna. Korraga huntide hulumine lähedal. Jaanus ärewil, Margus
+      kargab üles ja kuulatab terawasti.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Häbemataks lähewad need ka!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (kui hulumine ikka edasi kestab, pomisedes):
+    </p>
+    <p>
+      ...oh Peeter, püha sulane,
+    </p>
+    <p>
+      Pane koerad kaleeie,
+    </p>
+    <p>
+      Hurdad ümberrõngaeie....
+    </p>
+    <p>
+      MARI (särgiwäel, erutatult üle kambri läwe): Margus! Wõta püss, hirmuta!
+      Küllap on lauda ukse kallal! (Lööb ukse jälle kinni.)
+    </p>
+    <p>
+      (Margus on juba kübara pähe surunud, nurgast püssi wõtnud ja - Jaanus on
+      temale ukse awanud - kaob üle läwe. Jaanus kuulatab lahtise läwe pääl,
+      tuisk ja lumi tungiwad sisse. Kuulda on, kuidas huntide hulumine kaugemale
+      läheb.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (on ennast üles ajanud, kobab läwe poole ja pomiseb lõdisedes):
+    </p>
+    <p>
+      ....Metsapeni, pikkalõuga,
+    </p>
+    <p>
+      Metsa kuldane kuningas,
+    </p>
+    <p>
+      Mine sooda solgutama,
+    </p>
+    <p>
+      Mine laanta laiutama,
+    </p>
+    <p>
+      Kiwi külgi kiskumaie....
+    </p>
+    <p>
+      (Wäljas pauk, tulejuga pimedas ja naesterahwa äkiline karjatamine.)
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS: Püha Jumal taewas! (Kargab üle läwe ja jookseb hääle poole.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (nagu enne, on keset tuba jõudnud):
+    </p>
+    <p>
+      Meid kaitse oma were sees,
+    </p>
+    <p>
+      Oh Issand Jumal abimees...
+    </p>
+    <p>
+      MARI (rutuga ümberwisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles,
+      hirmul wanaema ümbert kinni hakates): Wanaema! Wanaema! - Oh Jumal!
+      Wanaema?...
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (hirmul): Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli
+      inimese hääl!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (kõige suuremas erutuses, tormab läwe poole. Jõud lõpeb jalust,
+      toetab ukse piida najale.): Oh Jumal, Jumal - (kiljatades) Margus!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (wärisedes ja lõdisedes): See ei olnud Marguse, see oli tema hääl!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (käsa ringutades): Halastaja Jumal!
+    </p>
+    <p>
+      (Üle läwe tõstawad Margus ja Jaanus käte pääl Tiina, toowad tema
+      sammsammul ette, tulewalguse poole. Tiina on närakates, metsik ja
+      nälginud, endisest ilust ei ole enam midagi järel, ainult silmades on
+      õnnelik sära. Tema käed on rinnus olewa haawa pääle surutud, ta wäriseb ja
+      lõdiseb, weri walgub põrandale.)
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (on Tiinale näkku waadanud, südantlõhestawalt): Tiina!
+    </p>
+    <p>
+      JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu wastukaja): Tiina!
+    </p>
+    <p>
+      MARI (ahastades): Tema! Ikka tema!!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (Tiinat kandes): Oh Jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl
+      murdub) mina olen sinu tapja!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (pääga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus!
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes,
+      meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud weel küllalt, nüüd
+      olen ma sind ka weel püssiga lasknud!... (Nutab.)
+    </p>
+    <p>
+      TIINA: Ära nuta, Margus! Sina, - sina ei ole ju süüdi! - Wellekesed! -
+      Wellekesed oliwad näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis!... (Toibudes
+      ja igaühele otsa waadates): Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma - kus ma
+      õnnelik olin! Ja - kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah
+      Margus, mul ei ole enam palju aega - ma tänan sind! Kõige eest! See on
+      minu wiimane õnn - et sinu käsi minu wiletsusele ja waewale otsa pääle
+      tegi!.. Margus, ma armastasin sind ja armastan sind ikka ja igaweste!
+      (Tema silmad wajuwad kinni, kõne muutub sonimiseks:) Kus ma siis olen?
+      Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni
+      tuli tallekesega, tahtis pesasse wiia. Metsapeni andis tallekese minule.
+      Mina andsin ju wahel tema poegadele leiba! - (Suures erutuses:) Mis te
+      tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjudes:) Ära löö! (Kõne asemel
+      walus inisemine- pää langeb longu.)
+    </p>
+    <p>
+      MARGUS (meeleheitmisel): Tema sonib!
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (raskelt): See on surm!
+    </p>
+    <p>
+      TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult:) Süüa
+      andsiwad minule! (Naeratades) Wõi jalad harkis all, nagu kunagi poisil!
+      See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult:) Mis te tahate minust! Mina ei
+      tea Kiwesti-Kaarli warsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta,
+      südantlõhestawalt): Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähewad laiali
+      lahti.) Ja anna neile andeks nende wõlad, kui meie andeks anname oma...
+      (Huuled liiguvad weel tasa, langeb kokku - sureb.)
+    </p>
+    <p>
+      (Margus surub Tiina silmad kinni ja nutab, nurgas nuutsub Mari, Jaanus
+      seisab tummalt, kokku pandud kätega.)
+    </p>
+    <p>
+      WANAEMA (kummarkile surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalwet, aga
+      nõnda, et ainult wiimased sõnad kuuldawale tulewad): ...Ja wõta tema
+      patust puhas hingekene oma auuriiki, Issand, igawene Jumal! Aamen!
+    </p>
+    <p>
+      (Surmawaikus.)
+    </p>
+    <h3>
+      (EESRIIE.)
+    </h3>
+    <div style="height: 6em;">
+      <br /><br /><br /><br /><br /><br />
+    </div>
+
+<pre>
+
+
+End of the Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg
+
+*** END OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT ***
+
+***** This file should be named 44217-h.htm or 44217-h.zip *****
+This and all associated files of various formats will be found in:
+        http://www.gutenberg.org/4/4/2/1/44217/
+
+Text file produced by Ülo Treikelder and Annika Aas
+HTML file produced by David Widger
+
+Updated editions will replace the previous one--the old editions
+will be renamed.
+
+Creating the works from public domain print editions means that no
+one owns a United States copyright in these works, so the Foundation
+(and you!) can copy and distribute it in the United States without
+permission and without paying copyright royalties.  Special rules,
+set forth in the General Terms of Use part of this license, apply to
+copying and distributing Project Gutenberg-tm electronic works to
+protect the PROJECT GUTENBERG-tm concept and trademark.  Project
+Gutenberg is a registered trademark, and may not be used if you
+charge for the eBooks, unless you receive specific permission.  If you
+do not charge anything for copies of this eBook, complying with the
+rules is very easy.  You may use this eBook for nearly any purpose
+such as creation of derivative works, reports, performances and
+research.  They may be modified and printed and given away--you may do
+practically ANYTHING with public domain eBooks.  Redistribution is
+subject to the trademark license, especially commercial
+redistribution.
+
+
+
+*** START: FULL LICENSE ***
+
+THE FULL PROJECT GUTENBERG LICENSE
+PLEASE READ THIS BEFORE YOU DISTRIBUTE OR USE THIS WORK
+
+To protect the Project Gutenberg-tm mission of promoting the free
+distribution of electronic works, by using or distributing this work
+(or any other work associated in any way with the phrase "Project
+Gutenberg"), you agree to comply with all the terms of the Full Project
+Gutenberg-tm License available with this file or online at
+  www.gutenberg.org/license.
+
+
+Section 1.  General Terms of Use and Redistributing Project Gutenberg-tm
+electronic works
+
+1.A.  By reading or using any part of this Project Gutenberg-tm
+electronic work, you indicate that you have read, understand, agree to
+and accept all the terms of this license and intellectual property
+(trademark/copyright) agreement.  If you do not agree to abide by all
+the terms of this agreement, you must cease using and return or destroy
+all copies of Project Gutenberg-tm electronic works in your possession.
+If you paid a fee for obtaining a copy of or access to a Project
+Gutenberg-tm electronic work and you do not agree to be bound by the
+terms of this agreement, you may obtain a refund from the person or
+entity to whom you paid the fee as set forth in paragraph 1.E.8.
+
+1.B.  "Project Gutenberg" is a registered trademark.  It may only be
+used on or associated in any way with an electronic work by people who
+agree to be bound by the terms of this agreement.  There are a few
+things that you can do with most Project Gutenberg-tm electronic works
+even without complying with the full terms of this agreement.  See
+paragraph 1.C below.  There are a lot of things you can do with Project
+Gutenberg-tm electronic works if you follow the terms of this agreement
+and help preserve free future access to Project Gutenberg-tm electronic
+works.  See paragraph 1.E below.
+
+1.C.  The Project Gutenberg Literary Archive Foundation ("the Foundation"
+or PGLAF), owns a compilation copyright in the collection of Project
+Gutenberg-tm electronic works.  Nearly all the individual works in the
+collection are in the public domain in the United States.  If an
+individual work is in the public domain in the United States and you are
+located in the United States, we do not claim a right to prevent you from
+copying, distributing, performing, displaying or creating derivative
+works based on the work as long as all references to Project Gutenberg
+are removed.  Of course, we hope that you will support the Project
+Gutenberg-tm mission of promoting free access to electronic works by
+freely sharing Project Gutenberg-tm works in compliance with the terms of
+this agreement for keeping the Project Gutenberg-tm name associated with
+the work.  You can easily comply with the terms of this agreement by
+keeping this work in the same format with its attached full Project
+Gutenberg-tm License when you share it without charge with others.
+
+1.D.  The copyright laws of the place where you are located also govern
+what you can do with this work.  Copyright laws in most countries are in
+a constant state of change.  If you are outside the United States, check
+the laws of your country in addition to the terms of this agreement
+before downloading, copying, displaying, performing, distributing or
+creating derivative works based on this work or any other Project
+Gutenberg-tm work.  The Foundation makes no representations concerning
+the copyright status of any work in any country outside the United
+States.
+
+1.E.  Unless you have removed all references to Project Gutenberg:
+
+1.E.1.  The following sentence, with active links to, or other immediate
+access to, the full Project Gutenberg-tm License must appear prominently
+whenever any copy of a Project Gutenberg-tm work (any work on which the
+phrase "Project Gutenberg" appears, or with which the phrase "Project
+Gutenberg" is associated) is accessed, displayed, performed, viewed,
+copied or distributed:
+
+This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with
+almost no restrictions whatsoever.  You may copy it, give it away or
+re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included
+with this eBook or online at www.gutenberg.org
+
+1.E.2.  If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is derived
+from the public domain (does not contain a notice indicating that it is
+posted with permission of the copyright holder), the work can be copied
+and distributed to anyone in the United States without paying any fees
+or charges.  If you are redistributing or providing access to a work
+with the phrase "Project Gutenberg" associated with or appearing on the
+work, you must comply either with the requirements of paragraphs 1.E.1
+through 1.E.7 or obtain permission for the use of the work and the
+Project Gutenberg-tm trademark as set forth in paragraphs 1.E.8 or
+1.E.9.
+
+1.E.3.  If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is posted
+with the permission of the copyright holder, your use and distribution
+must comply with both paragraphs 1.E.1 through 1.E.7 and any additional
+terms imposed by the copyright holder.  Additional terms will be linked
+to the Project Gutenberg-tm License for all works posted with the
+permission of the copyright holder found at the beginning of this work.
+
+1.E.4.  Do not unlink or detach or remove the full Project Gutenberg-tm
+License terms from this work, or any files containing a part of this
+work or any other work associated with Project Gutenberg-tm.
+
+1.E.5.  Do not copy, display, perform, distribute or redistribute this
+electronic work, or any part of this electronic work, without
+prominently displaying the sentence set forth in paragraph 1.E.1 with
+active links or immediate access to the full terms of the Project
+Gutenberg-tm License.
+
+1.E.6.  You may convert to and distribute this work in any binary,
+compressed, marked up, nonproprietary or proprietary form, including any
+word processing or hypertext form.  However, if you provide access to or
+distribute copies of a Project Gutenberg-tm work in a format other than
+"Plain Vanilla ASCII" or other format used in the official version
+posted on the official Project Gutenberg-tm web site (www.gutenberg.org),
+you must, at no additional cost, fee or expense to the user, provide a
+copy, a means of exporting a copy, or a means of obtaining a copy upon
+request, of the work in its original "Plain Vanilla ASCII" or other
+form.  Any alternate format must include the full Project Gutenberg-tm
+License as specified in paragraph 1.E.1.
+
+1.E.7.  Do not charge a fee for access to, viewing, displaying,
+performing, copying or distributing any Project Gutenberg-tm works
+unless you comply with paragraph 1.E.8 or 1.E.9.
+
+1.E.8.  You may charge a reasonable fee for copies of or providing
+access to or distributing Project Gutenberg-tm electronic works provided
+that
+
+- You pay a royalty fee of 20% of the gross profits you derive from
+     the use of Project Gutenberg-tm works calculated using the method
+     you already use to calculate your applicable taxes.  The fee is
+     owed to the owner of the Project Gutenberg-tm trademark, but he
+     has agreed to donate royalties under this paragraph to the
+     Project Gutenberg Literary Archive Foundation.  Royalty payments
+     must be paid within 60 days following each date on which you
+     prepare (or are legally required to prepare) your periodic tax
+     returns.  Royalty payments should be clearly marked as such and
+     sent to the Project Gutenberg Literary Archive Foundation at the
+     address specified in Section 4, "Information about donations to
+     the Project Gutenberg Literary Archive Foundation."
+
+- You provide a full refund of any money paid by a user who notifies
+     you in writing (or by e-mail) within 30 days of receipt that s/he
+     does not agree to the terms of the full Project Gutenberg-tm
+     License.  You must require such a user to return or
+     destroy all copies of the works possessed in a physical medium
+     and discontinue all use of and all access to other copies of
+     Project Gutenberg-tm works.
+
+- You provide, in accordance with paragraph 1.F.3, a full refund of any
+     money paid for a work or a replacement copy, if a defect in the
+     electronic work is discovered and reported to you within 90 days
+     of receipt of the work.
+
+- You comply with all other terms of this agreement for free
+     distribution of Project Gutenberg-tm works.
+
+1.E.9.  If you wish to charge a fee or distribute a Project Gutenberg-tm
+electronic work or group of works on different terms than are set
+forth in this agreement, you must obtain permission in writing from
+both the Project Gutenberg Literary Archive Foundation and Michael
+Hart, the owner of the Project Gutenberg-tm trademark.  Contact the
+Foundation as set forth in Section 3 below.
+
+1.F.
+
+1.F.1.  Project Gutenberg volunteers and employees expend considerable
+effort to identify, do copyright research on, transcribe and proofread
+public domain works in creating the Project Gutenberg-tm
+collection.  Despite these efforts, Project Gutenberg-tm electronic
+works, and the medium on which they may be stored, may contain
+"Defects," such as, but not limited to, incomplete, inaccurate or
+corrupt data, transcription errors, a copyright or other intellectual
+property infringement, a defective or damaged disk or other medium, a
+computer virus, or computer codes that damage or cannot be read by
+your equipment.
+
+1.F.2.  LIMITED WARRANTY, DISCLAIMER OF DAMAGES - Except for the "Right
+of Replacement or Refund" described in paragraph 1.F.3, the Project
+Gutenberg Literary Archive Foundation, the owner of the Project
+Gutenberg-tm trademark, and any other party distributing a Project
+Gutenberg-tm electronic work under this agreement, disclaim all
+liability to you for damages, costs and expenses, including legal
+fees.  YOU AGREE THAT YOU HAVE NO REMEDIES FOR NEGLIGENCE, STRICT
+LIABILITY, BREACH OF WARRANTY OR BREACH OF CONTRACT EXCEPT THOSE
+PROVIDED IN PARAGRAPH 1.F.3.  YOU AGREE THAT THE FOUNDATION, THE
+TRADEMARK OWNER, AND ANY DISTRIBUTOR UNDER THIS AGREEMENT WILL NOT BE
+LIABLE TO YOU FOR ACTUAL, DIRECT, INDIRECT, CONSEQUENTIAL, PUNITIVE OR
+INCIDENTAL DAMAGES EVEN IF YOU GIVE NOTICE OF THE POSSIBILITY OF SUCH
+DAMAGE.
+
+1.F.3.  LIMITED RIGHT OF REPLACEMENT OR REFUND - If you discover a
+defect in this electronic work within 90 days of receiving it, you can
+receive a refund of the money (if any) you paid for it by sending a
+written explanation to the person you received the work from.  If you
+received the work on a physical medium, you must return the medium with
+your written explanation.  The person or entity that provided you with
+the defective work may elect to provide a replacement copy in lieu of a
+refund.  If you received the work electronically, the person or entity
+providing it to you may choose to give you a second opportunity to
+receive the work electronically in lieu of a refund.  If the second copy
+is also defective, you may demand a refund in writing without further
+opportunities to fix the problem.
+
+1.F.4.  Except for the limited right of replacement or refund set forth
+in paragraph 1.F.3, this work is provided to you 'AS-IS', WITH NO OTHER
+WARRANTIES OF ANY KIND, EXPRESS OR IMPLIED, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO
+WARRANTIES OF MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PURPOSE.
+
+1.F.5.  Some states do not allow disclaimers of certain implied
+warranties or the exclusion or limitation of certain types of damages.
+If any disclaimer or limitation set forth in this agreement violates the
+law of the state applicable to this agreement, the agreement shall be
+interpreted to make the maximum disclaimer or limitation permitted by
+the applicable state law.  The invalidity or unenforceability of any
+provision of this agreement shall not void the remaining provisions.
+
+1.F.6.  INDEMNITY - You agree to indemnify and hold the Foundation, the
+trademark owner, any agent or employee of the Foundation, anyone
+providing copies of Project Gutenberg-tm electronic works in accordance
+with this agreement, and any volunteers associated with the production,
+promotion and distribution of Project Gutenberg-tm electronic works,
+harmless from all liability, costs and expenses, including legal fees,
+that arise directly or indirectly from any of the following which you do
+or cause to occur: (a) distribution of this or any Project Gutenberg-tm
+work, (b) alteration, modification, or additions or deletions to any
+Project Gutenberg-tm work, and (c) any Defect you cause.
+
+
+Section  2.  Information about the Mission of Project Gutenberg-tm
+
+Project Gutenberg-tm is synonymous with the free distribution of
+electronic works in formats readable by the widest variety of computers
+including obsolete, old, middle-aged and new computers.  It exists
+because of the efforts of hundreds of volunteers and donations from
+people in all walks of life.
+
+Volunteers and financial support to provide volunteers with the
+assistance they need are critical to reaching Project Gutenberg-tm's
+goals and ensuring that the Project Gutenberg-tm collection will
+remain freely available for generations to come.  In 2001, the Project
+Gutenberg Literary Archive Foundation was created to provide a secure
+and permanent future for Project Gutenberg-tm and future generations.
+To learn more about the Project Gutenberg Literary Archive Foundation
+and how your efforts and donations can help, see Sections 3 and 4
+and the Foundation information page at www.gutenberg.org
+
+
+Section 3.  Information about the Project Gutenberg Literary Archive
+Foundation
+
+The Project Gutenberg Literary Archive Foundation is a non profit
+501(c)(3) educational corporation organized under the laws of the
+state of Mississippi and granted tax exempt status by the Internal
+Revenue Service.  The Foundation's EIN or federal tax identification
+number is 64-6221541.  Contributions to the Project Gutenberg
+Literary Archive Foundation are tax deductible to the full extent
+permitted by U.S. federal laws and your state's laws.
+
+The Foundation's principal office is located at 4557 Melan Dr. S.
+Fairbanks, AK, 99712., but its volunteers and employees are scattered
+throughout numerous locations.  Its business office is located at 809
+North 1500 West, Salt Lake City, UT 84116, (801) 596-1887.  Email
+contact links and up to date contact information can be found at the
+Foundation's web site and official page at www.gutenberg.org/contact
+
+For additional contact information:
+     Dr. Gregory B. Newby
+     Chief Executive and Director
+     gbnewby@pglaf.org
+
+Section 4.  Information about Donations to the Project Gutenberg
+Literary Archive Foundation
+
+Project Gutenberg-tm depends upon and cannot survive without wide
+spread public support and donations to carry out its mission of
+increasing the number of public domain and licensed works that can be
+freely distributed in machine readable form accessible by the widest
+array of equipment including outdated equipment.  Many small donations
+($1 to $5,000) are particularly important to maintaining tax exempt
+status with the IRS.
+
+The Foundation is committed to complying with the laws regulating
+charities and charitable donations in all 50 states of the United
+States.  Compliance requirements are not uniform and it takes a
+considerable effort, much paperwork and many fees to meet and keep up
+with these requirements.  We do not solicit donations in locations
+where we have not received written confirmation of compliance.  To
+SEND DONATIONS or determine the status of compliance for any
+particular state visit www.gutenberg.org/donate
+
+While we cannot and do not solicit contributions from states where we
+have not met the solicitation requirements, we know of no prohibition
+against accepting unsolicited donations from donors in such states who
+approach us with offers to donate.
+
+International donations are gratefully accepted, but we cannot make
+any statements concerning tax treatment of donations received from
+outside the United States.  U.S. laws alone swamp our small staff.
+
+Please check the Project Gutenberg Web pages for current donation
+methods and addresses.  Donations are accepted in a number of other
+ways including checks, online payments and credit card donations.
+To donate, please visit:  www.gutenberg.org/donate
+
+
+Section 5.  General Information About Project Gutenberg-tm electronic
+works.
+
+Professor Michael S. Hart was the originator of the Project Gutenberg-tm
+concept of a library of electronic works that could be freely shared
+with anyone.  For forty years, he produced and distributed Project
+Gutenberg-tm eBooks with only a loose network of volunteer support.
+
+Project Gutenberg-tm eBooks are often created from several printed
+editions, all of which are confirmed as Public Domain in the U.S.
+unless a copyright notice is included.  Thus, we do not necessarily
+keep eBooks in compliance with any particular paper edition.
+
+Most people start at our Web site which has the main PG search facility:
+
+     www.gutenberg.org
+
+This Web site includes information about Project Gutenberg-tm,
+including how to make donations to the Project Gutenberg Literary
+Archive Foundation, how to help produce our new eBooks, and how to
+subscribe to our email newsletter to hear about new eBooks.
+
+</pre>
+
+  </body>
+</html>
diff --git a/44217-h/images/cover.jpg b/44217-h/images/cover.jpg
new file mode 100644
index 0000000..09452c2
--- /dev/null
+++ b/44217-h/images/cover.jpg
diff --git a/LICENSE.txt b/LICENSE.txt
new file mode 100644
index 0000000..6312041
--- /dev/null
+++ b/LICENSE.txt
@@ -0,0 +1,11 @@
+This eBook, including all associated images, markup, improvements,
+metadata, and any other content or labor, has been confirmed to be
+in the PUBLIC DOMAIN IN THE UNITED STATES.
+
+Procedures for determining public domain status are described in
+the "Copyright How-To" at https://www.gutenberg.org.
+
+No investigation has been made concerning possible copyrights in
+jurisdictions other than the United States. Anyone seeking to utilize
+this eBook outside of the United States should confirm copyright
+status under the laws that apply to them.
diff --git a/README.md b/README.md
new file mode 100644
index 0000000..75a4426
--- /dev/null
+++ b/README.md
@@ -0,0 +1,2 @@
+Project Gutenberg (https://www.gutenberg.org) public repository for
+eBook #44217 (https://www.gutenberg.org/ebooks/44217)