diff options
Diffstat (limited to '44217-8.txt')
| -rw-r--r-- | 44217-8.txt | 2692 |
1 files changed, 2692 insertions, 0 deletions
diff --git a/44217-8.txt b/44217-8.txt new file mode 100644 index 0000000..813ded9 --- /dev/null +++ b/44217-8.txt @@ -0,0 +1,2692 @@ +The Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg + +This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with +almost no restrictions whatsoever. You may copy it, give it away or +re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included +with this eBook or online at www.gutenberg.org + + +Title: Libahunt + Draama wiies vaatuses + +Author: August Kitzberg + +Release Date: November 18, 2013 [EBook #44217] + +Language: Estonian + +Character set encoding: ISO-8859-1 + +*** START OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT *** + + +Produced by Ülo Treikelder and Annika Aas + + + + + + +Libahunt. + +A. Kitzberg + +"Noor-Eesti" wäljaanne + + + +A. Kitzberg + +Libahunt. + +DRAAMA WIIES WAATUSES + +NOOR-EESTI WÄLJAANNE, TARTUS 1912 + + + +OSALISED: + +TAMMARU PEREMEES + +TAMMARU PERENAENE + +MARGUS, nende poeg + +MARI, TIINA - kasutütred + +WANAEMA + +JAANUS, sulane + +MÄRT, sulane + + + +Külarahwas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed + + + +Aeg XIX aastasaja algul, orjapõlwe ajal. + +Esimese ja teise waatuse wahel on kümme, neljanda ja wiienda wahel wiis +aastat. + + + +ESIMENE WAATUS. + + + +Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab säält seinte +pääle. Ahju ees sawik (müüritud iste), kolde kohal ahela otsas pada. +Ahju kõrwal pink, kartsas ja wanaema woodi. Teisel pool wastu nurgas +uhmripakk, leiwalabidas, ahjuluud ja muud koli, seinas soone pääl kinni +ja lahti lükataw uks, pulk sees ja all nurga sees kassiauk. Ukse pääl +lahtine laud, mille kaudu walgust sisse ja suitsu wälja lasta wõib; +ukse kõrwal sulase woodi. Tagaseinas wäike, sagarate pääl käiw uks, +lingi asemel köie ots. Ahju suu ees iste, selle ees wokk, sawiku +lähedal pihijalg põlewa peeruga. Hiline talweõhtu, õues torm ja +aegajalt huntide hulumine. + + + +PERENAENE, 40 aastane, waewatud näoga, lühikeseks lõigatud juukste pääl +walge (Halliste) päärätt, mille kolm nurka selja pääle alla ripuwad, +kasuka pihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata +nahast pastlad - istub sawiku lähedal ja ketrab. MANN (MARI) +kaheksaaastane, walgetwerd tüdrukukene, linalakk lühike juuks, +wärwiline willane lõng juuste pääl, takune hame, rindade alt kirju +wööga mässitud, kaela all wäikene wask prees - kükitab, paljad jalad +hamme all, sawikul ja weerib suurest wanast lauluraamatust. MARGUS, +neljateistkümneaastane walgetwerd poiss, paklane hame, kaela alt wask +preesiga koos, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad - kepleb +niisama. Temal on ametiks alati peergu kohendada ja waadata, et see +hästi põleb. + + + +MANN (weerib): Mi-e me, i-e je, meie, ri-si ris, ti-i ti, risti, u-si +us, si-o so, usso... + +PERENAENE (parandab): .... usu! + +MANN:...usu! Wi-i-si wis... + +MARGUS (parandab):...wiis! + +MANN: Jaa, sina oskad pääst! + +MARGUS: Oskan jah, sina pead ka. Katsu kui Kukese-Märt tuleb käsuga: +Tammaru-Mann kirikherra ette lugema, ja sina ei oska! + +MANN (mõteldes, siis ruttu): Mina ei lähe! + +MARGUS: Kuhu sa pääsed! + +MANN (südikalt): Ei lähe jah! + +PERENAENE: Õpi, õpi, latseke, mis sa sõneled. - Margus, kohenda tuld! + +MANN (weerib): Wi-i-i-si wiis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, +peatükki. (Loeb silpide järele kokku:) Me-ie ris-ti-us-su wiis pea-tük- +ki. (Jääb mõtlema ja waatab üles:) Näin õe näin, mis need wiis peatükki +on? + +MARGUS: Küll oled sa rumal! + +MANN (terawalt): Ega ma sinu käest ei küsinud, näin ütleb minule isegi. +Näin, mis need wiis päätükki on? + +PERENAENE (jätab woki seisma ja waatab mõteldes lapsele otsa): Wiis +päätükki? Wiis päätükki on - wiis päätükki. Need peawad pääs olema, +neid nõutakse. Muidu ei wõeta pääkooli ega armulauale. + +MANN (mõtetes): Jaa, aga - + +PERENAENE: Ah latseke, mis sa nõnda palju küsid. (Sõtkub woki jälle +wurama. Margus oli selle aja sees wokiratta külge tulise söe +kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) + +MANN (kilgates ja sawikult maha karates): Oh kui ilus! Näin waata, kui +ilus! + +PERENAENE (pahaselt): Oi sina wallatu, kas ei ole käest ära! No oota, +kui isa koju tuleb! + +WANAEMA (60-70 aastane poolpime eidekene, wana, paljas kasukas seljas, +kobab kõndides enese ette - astub tagakambrist sisse ja jääb +kuulatama): Kellega sa tõreled? + +PERENAENE: Margusega! Tulise söe pani wokiratta wahele! + +WANAEMA: Ära tee, pojake, süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. +(Kobab oma woodiääre pääle.) Mis sa's ka pühapäewa õhtul selle wokiga +jahid! + +PERENAENE: Ei ole enam pühapäew, tähed juba taewas. Mure ka, inimesed +alles wäljas! Leiawad nad selle tuisuga teed wõi ei leia ja eksiwad +metsa ära. + +WANAEMA: Tea jah, kuhu nad nõnda hilja pääle jääwad! + +(Waikus. Ei kuule muud kui tuule tuhinat ja wokiratta wurinat.) + +MANN (on jälle sawikule roninud ja raamatu wõtnud, weerib): E-si es, +si-i si, esi-, mi-e me, esi-me- ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pää, ti-ü-ka +tükk, pää-tükk... + +(Korraga õues huntide hulumine. Kõik kohkuvad.) + +MANN (hirmul): Hunt, näin - hunt! + +WANAEMA: Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi. Metsakutsa saab +kurjaks! + +MARGUS (on ukse päälislaua lahti lükanud, külma auru ja tuisku tungib +tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja ära +kajab). + +PERENAENE (kohmetanult): Keela ja kaitse! Küll lähewad häbemataks, sest +ajast kui Suli ära wiisid. Õue tungiwad sisse! Waid mis nad ikka weel +ära teewad! + +WANAEMA: Kui ikka laudaustel toed taga on. + +PERENAENE: Et Jaani, Jaanust juba ei tule! + +MARGUS (julgustawalt): Esäl on püss ree pääl õlgede all. + +PERENAENE (murelikult): Püss kodus! Ja kui oleksgi kaasas, kas selle +tuisuga kiwi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kõik! + +MANN (wähe aja pärast): Huu! Külm! - Et isa ka niisuguse ilmaga +kirikusse läks! + +MARGUS: No kui käsk anti! + +PERENAENE: Nojah, kui käsk anti: igast talust mees ja naene waatama, +kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! - Mina ei julgenud, siis läksid +sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta. + +MANN: Näin õe, näin, mis see nõid on? + +PERENAENE: Kui suureks kaswad, küll siis kuuled. + +MANN: Ja - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju. + +PERENAENE: Mis sa nõndapalju pärid, mis sul waja teada ei ole. Libahunt +on kuri inimene, kes ennast wahel hundiks moondab. Kui ta tahab on ta +hunt, kui tahab, inimene. + +MANN (ennast ema lähedale surudes): Näin, mina pelgan! + +PERENAENE: Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Wõta raamat, mine +sawikule ja õpi! (Kui Mannil hääd tahtmist ei näi olewat:) Noh, mine, +mine ! + +MANN (wõtab raamatu, läheb sawikule, aga ei õpi, wahib pärani silmadega +tühjusesse). + +WANAEMA (woodi ääre pääl, iseenese ette õhates, nagu ei oleks ta +millegi üle selgusele saanud): Jaah! + +MARGUS: Sa ütlesid midagi, wanaema? + +WANAEMA (õhates): Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis, +millest meel-mõistus jagu ei saa. Waatad ja waatad küll, aga ei näe +midagi! Wana usk, see tegi wahet hää ja halwa wahel: sortse oli ja +tarku inimesi, kes enam teadsiwad kui teised. Uus usk ei tee wahet +midagi, kõik on - ühesugused nõiad! Aga ometi on sääl, nagu +weesoonekesed mulla all warjul - hääd ja halba. Hääd ja halba, mida +meel ei mõista! + +(Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja woki wurin toas.) + +PEREMEES (50 aastane tugew mees, temal on juba tublisti halle karwu +juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35 aastane. Mõlemad tugewates +talweriietes, riideta kasukad wammuste all, lakaga mütsid; alusriieteks +peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlematel walged +keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks +lendab lahti, pimedast tungib külma auru sisse.) + +PEREMEES (sulasega üle läwe astudes): Tere õhtust! Meie ka siin. + +PERENAENE (suure hää meelega): Teie ka jah, Jumalale tänu! Ruttu, +ruttu, külm tungib sisse, siis ei ole teil enam kusagil sooja kohta. + +MARGUS (kähku, riideid wõttes): Mina lähen, wõtan hobuse lahti. + +PEREMEES: Kui sa hää mees oled! Laota temale siis ka riie pääle ja seo +londiga kinni! + +MARGUS: Küll Saab! (Õue ära.) + +PERENAENE: Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? + +PEREMEES: Ei olnud meil wiga midagi. Ei näinudgi teisi. + +JAANUS: Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis +oliwad ka wanal ruunal jalad! + +PERENAENE: Meil tahtsiwad wõi tuppa tungida! + +PEREMEES: Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! + +WANAEMA (tähtsalt): Nad on kurjad, et ühte sõsart kirikutulbas pekseti! + +PEREMEES (päälisriideid ära pannes, raskelt): Jah, hirmus see oli, ja +weel niisuguse külmaga. Mina küll waatama ei läinud, aga - eks teised +ikka käisid! + +JAANUS: Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha, siis timmukas +lõi... + +MANN (ema ümbert kinni hoides): Näin, mina pelgan! + +PERENAENE: Jah, pelga latseke, pelga pattu! + +JAANUS:... Seni kui ta neile kätte ära närwetas, pää rippuma jäi ja suu +wait. Wõtsiwad küll weel sambast maha - mis walmis, see walmis! + +(Piinlik waikus, Margus on tuppa tagasi tulnud.) + +PERENAENE: Kust see niisugune siis õige pärit oli? + +PEREMEES: Kes teda teab. Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla +kihelkonna teisel piiril kusagil laanes poolest saadik koopas elanud. +Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka. +Üks wanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus +südameni tõusnud... Räägiti teisest ikka hääd ja kurja, mõlemaid. Kes +teab, kust ta siia oli tulnud ja saanud, õieti ei teadnud seda keegi. + +JAANUS (wähe aja pärast): Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud +päält waatama, kui ema peksetakse. Kes teab, kust nad ta kinni oliwad +saanud. Katkenud ja närmetanud, nälginud ja kõwaks külmanud! Ju ta +sestsaadik, kui ema kinni wiidi, hulkumas oli. Kes nõia last ka +tulihoone katuse alla laseb!... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani +laps karjudes metsa poole. Jooksti küll ka järele, - kust weel kätte +saad!... + +(Piinlik waikus. Peremees tahaks piipu seadima hakata, aga jääb äkki +kuulatama: läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, +kuidas huntide hulumine lähemale tuleb.) + +PERENAENE (pääd tõstes): Kuule, juba tulewad jälle! + +(Keegi ei wasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine wälise ukse taga. +Kohkumine, kõik kargawad üles. MANN jookseb sawikule püsti.) + +PERENAENE: Issand Jumal, sisse tikuwad nüüd! + +WANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulewad sõnad selgemini +kuuldawale): + +Meid kaitse oma were sees, + +Oh Issand Jumal abimees! + +Oh Peeter, püha sulane, + +Pane koerad kaleeie, + +Hurdad ümberrõngaeie, + +Küüned kütkesse wajuta! + + (Sellega ühel ajal:) + +PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk +tungiwad tuppa ja üle läwe kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus +kirjeldanud, - huntide kirgline hulumine kõlab tema kannul): Mis see +siis on? + +(Nagu tahtmata tõmbab ta ukse lapse järel paugatades kinni; huntide +kisa kajab kaugemale ära.) + +MANN (jookseb karjudes taha kambri): Hunt! Hunt! + +(Kõikide ehmatanud silmad on lapse pääl kinni, see ise on ka kohkunult, +tulewalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jäänud.) + +JAANUS (kõigepäält toibudes): See on tema laps! + +PERENAENE: Püha Jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees! + +(Kõik koguwad lapse ümber, see waatab suurte silmadega ühe otsast teise +otsa. MANN piilub aralt ukse wahelt ja WANAEMA kobab lähemale.) + +PEREMEES (on püssi ära pannud ja lapse ette astunud): Kas sa huntide +käes olid ja parajasti weel pääsesid? + +(Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.) + +PEREMEES (õrnalt): Kas sa ei mõistagi kõneleda? + +(Laps nagu enne.) + +PERENAENE: Mis su nimi ka on? + +(Laps waatab perenaese otsa, siis peremehe otsa tagasi, aga ei wasta.) + +WANAEMA (ennast last nägema kumardades): Ta on ju ära heitunud ja ära +hirmunud. Keelekene on suhu kinni kohkunud! Tea kas sellega weel keegi +inimese wiisi sõna kõnelenud on wõi ei ole! + +PEREMEES (lükkab last tasakest: ahju suu poole): Mine sinna sooja. Sa +oled ju kõwaks külmanud. Pärast kõnele, kuidas sa just meile juhtusid. + +(Laps, nagu enne, waatab ühe otsast teise otsa. Soe õhk ahjust mõjub. +Nagu ei oleks temal enam millegi muuga asja, sirutab ta käed tule poole +sooja saama ja unustab kõik muu.) + +PERENAENE (kaastundlikult lapse üle kumardades): Kas sul kõhuke ka tühi +on? + +PEREMEES: Mis sa weel küsid. Kui sul midagi on - anna! + +PERENAENE: Mul ju teie jaoks leem pajas soe. + +PEREMEES: Ei meile ole waja midagi. Meie olime õemehe pool sees ja +oleme küla hääd saanud. + +PERENAENE (wõtab paja koogu otsast, toob leiba, tõstab kopakese sisse +leent ja paneb ahju kõrwale pingi pääle): Tule, wäikene külaline! + +(Laps waatab temale korra tänulikult otsa, wõtab siis ahnelt leiwatüki +ja lusika ja hakkab suure isuga sööma, ainult wahete wahel hiilgawate +silmadega ringi waadates.) + +PEREMEES: Kuidas tal toit läheb ! + +PERENAENE: + +Kes teab, kunas ta wiimati iwaraasu suhu sai! + +(Wäikene waikus. Kõik waatawad rõõmsalt, kuidas laps aplusega sööb). + +MARGUS (jalad harkis, isa otsa waadates): Kas see siis nüüd meile peab +jääma wõi? + +PERENAENE (nagu tõrjudes): Sellepärast siis nüüd kohe meile. + +PEREMEES (naeratades Margusele): Wõib jätta ka, kui sa - teda omale +noorikuks tahad. + +MARGUS (naerdes): Noorikuks? Mina? Seda! + +(Kõik naerawad. Laps waatab korra Margusele otsa ja sööb edasi.) + +PEREMEES (nagu enne): Ära sa ütle midagi, kui - sauna wiime ja puhtaks +peseme. + +MANN (aralt): Näin, kas see nüüd on libahunt? + +PERENAENE: Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi. + +(Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks +käed kokku. Waatab siis tänulikkude silmadega ringi.) + +PERENAENE (peremeest müksates): Nägid, mis ta ka teha oskas? + +PEREMEES: Jah! (Lapse poole astudes, sõbralikult.) Noh kas kõht on +täis? + +(Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.) + +PEREMEES: Küll sa homme kõnelema hakkad. Roni nüüd ära ülesse ahju +pääle, sääl on sul soe magada. + +(Laps ei wasta ikka midagi, kaob kartsat mööda ahju pääle, kus kõik +wagusi jääb.) + +PEREMEES: Noh, Margust, Manni, minge ka ära põhku. + +MANN: Mina pelgan! + +PERENAENE: Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme. + +(Lapsed kaowad tahakambri. Jaanus on enese riidist lahti wõtnud, et +koikasse kasuka alla pugeda; wanaema ehib ka magama minema.) + +PEREMEES (tõmbab korraks ukse lahti ja waatab õue): Tuisk ja sadu on +järele jäänud, tähed sirawad taewas... + +WANAEMA: Sest et waenelaps omale paiga leidis! + +(Peremees ja perenaene on mõtetes ja waatawad salakesi üksteise otsa.) + +PERENAENE (murelikult): Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan? + +PEREMEES (kõrwale waadates): Jah, mis peab saama! Wõi minagi tean. Mis +südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte wälja saadad! + +PERENAENE (wähe aja pärast): Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid +küllalt! + +PEREMEES: Jah, eks neid ole oma jagu! Kui kisuks kewadel kütist ja +teeks tüki uut maad juure...? + +PERENAENE: Jah, kui teeks, - ei tea mis mõis ütleb! + +PEREMEES: Mis see mõis! Orja hingekene tuleb juure. Aga - eks selle üle +wõi nõuu pidada, kui uni maetud. Wõib olla, paneme kewadel Manni seltsi +karja? Margus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juure põllule +ära. + +PERENAENE (Õhates): Kuidas me wõtame nõia lapse oma laste hulka! + +PEREMEES: Nõia wõi mitte nõia! Kes meile ütleb, kui suur nõid ta oli +wõi ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast +hukka peab saama! + +JAANUS (woodi ääre päält): Jah, ema luiekambris raejalgade pääl. Nägin +kui sinna wiidi. Ega neil ju kohe kirstu ega midagi käepärast ei olnud. +Wisati muud kui eest ära sinna! + +PERENAENE: Wastu ööd weel niisugust asja kõneled! Ei tule wõi unigi +enam silma. + +JAANUS (raskelt): Jah! Ega ei taha tulla! + +(Waikus. Peremees ja perenaene pöörawad kambrisse minema.) + +LAPS (ahju pääl tõuseb istukile ja plahwatab nutma. Esimene sõna tuleb +tema suust: südant lõhestaw hüüd): Ema! + +(Surmawaikus. Peremees ja perenaene on kui tarretanud.) + + + +(EESRIIE.) + + + + + +TEINE WAATUS. + + + +(Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskaswanud +inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, +rinna eest wäikese wask sõlega koos, keerdkaltsad, walged jalarätikud +ja rihmadega pastlad. TIINAL (mustawerd) ja MARIL (walgetwerd) kehwad +kirjud rahwariided. Maril hõbe-prees, kaelaehted ja litredest pärg +juuste pääl, Tiinal metsalilledest pärg pääs - hõbeehteid temal ei ole. +- Kewadene mets täis päikesepaistet, wint tiltsub, kaugelt kuuldub +kägu. Näitelawa keskel jämeda tüwega tamm. - pühapäew ennelõunat.) + + + +TIINA (pahemalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke ülestõstetud, +nii et paljad jalad pea poolte säärteni nähtawale tulewad, +ettewaatlikult astudes, nähtawasti põgenejat rästikut enese ees +tagaajades): + +Tolla-holla, pilla-palla! + +Sarapuukirja, kukepuukirja, + +Kanarpikukarwa, kulukarwa, + +Mäekarwa, männikarwa, + +Suure soo saksakene, + +Paemurru prouakene, + +Kulu kuldane emanda - + +Sina minu käest ei pääse! + + + +(Wälkuwail silmil, kahe käega peletades:) + +Liigetie, loogetie, + +Winderdie, wänderdie - + +Sihi, sihi soo poole, + +Rühi, rühi raba poole - + +Sulane sa, ma isanda! + +(Rästikule järele waadates, siis nagu ärewusest wabanedes:) + +Pää muud kui püsti ja wastu hakkama walmis! Mine pääle, mina sulle paha +ei tee!Eks sa taha ka elada ja kewadest rõõmustada! (Paneb käed +kuklataha kokku ja astub mõtetes edasi.) + +MARI (huikamine eemalt): Uu-uu! + +TIINA (wirgudes): Mari! Tema olin ma koguni ära unustanud! (Huikab +wastu:) Uu-uu! + +MARI (nagu enne): Uu-uu! + +TIINA (astub mõtetes edasi). + +ORAW (kuuse otsas): Tsuk - tsuk ! Tsuk ! (Käbi roots langeb Tiina +jalgade ette.) + +TIINA (Üleswaadates rõõmsalt): Ah sina oled? Käbikuningas, +pähkliperemees, sorgsaba! - Wõi wiskab mulle käbi rootsu ! (Sirutab +käed üles :) Noh ! Tule ! + +ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk-tsuk! + +TIINA: Tõotad ainult, aga julgust tulla sul ei ole! (Astub puu alla, +waatab:) Kus mu pähkled on, mis ma sulle tunaeila siia oksaauku panin? +Nädala osa, seitse tükki, iga päewa jaoks ühe? Noh, ütle? + +ORAW: Tsuk-tsuk! + +TIINA: Maiasmokk! Kõiges ühe igapäew pidid sa sööma, nüüd on ainult +koored weel maas! - Enam ma sulle ei too! + +ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk! + +TIINA: Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua pähkleid +annab? Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea kas tal enam ongi ? +Ega mina tema tagawaraaita ole näinud! Rumal käbikuningas, +ühepäewaperemees, mis sa oled! + +ORAW: Tsuk! Tsuk! Tsuk! + +MARI (huikamine õige lähedal): Uu-uu! + +TIINA: Uu-uu! Maril on nüüd muidugi torbik juba marju täis, ja minul +weel midagi! (Orawale:) Kui Mari tuleb, saame mõlemad tõreleda, tema on +nii usin, nii usin ja wali! (Otsib körtsiku taskust.) Säh, kaks tükki +weel, enam mul ei ole! Aga teinekord, siis pead mulle õla pääle hüppama +ja peo päält wõtma, kuuled? (Mõõdab jalga jala ette tõstes oma warju +pikkust:) Juba keskpäewaaeg! Nõnda see pühabane päewakene käest kaob! + +MARI (kasetohust marjatorbikuga metsast wälja astudes): Oledgi siin? +Mina kartsin, et sind enam ei leiagi. Kellele sa ennast nii ilusaks +oled ehtinud? + +TIINA: Miks siis ikka kohe - kellele? Mitte kellegile, iseenesele! Mets +ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema +hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind? + +MARI: Sina oled ehtimatagi ilus! + +TIINA: Seda kuulen ma ka alles esimest korda ja sinu suust. + +MARI: Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. - Kas hakkame koju minema +wõi? + +TIINA: Koju? Juba? Mul ei ole ju weel marju. + +MARI: Mis sina siis tegid? + +TIINA: Ah! Nii hää oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, +kask lõhnas, kuusk tilkus waiku..., orawaga ajasin juttu, wäikese +wäleda rästiku pääle juhtusin - kuidas ta waene põgenes! Mina ikka +kannul! Wahel ajas küll pää püsti ja susises wastu, aga pani muud kui +jälle minema - inimese silmawaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja +mina tagajärel... + +MARI: Noh? Said ära materdada? + +TIINA: Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Ta ju +põgenes! + +MARI: Kurja ei tee? Alles minewal nädalal oli Tähik ära nõelatud... + +TIINA: Kui ehk ise pääle astus. See paranes ju ära jälle... (Ärewuses:) +Ah! + +(Metsast kostab sikusarwe heli) + +MARI (ka ärewuses): Tule lähme! + +TIINA: Ei, ei, mina et tule! (Wilistab lugu kaasa ja teeb kohal seistes +- rõõmsaid tantsu-liigutusi.) + +MARI (rahutult): Tule, tule! Lehmad tahawad lüpsta! Me peame minema. + +TIINA: Ei, ei, mina nopin weel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! + +MARI (tusaselt): Marju noppida oli aega küll. Tule wõi ära tule, mina +lähen! (Pöörab minema.) + +TIINA: Ja, ja, - mine, mine ees, küll ma tulen kohe! (Kergel sammul +metsa ära.) + +MARI (ümberpöördes): See oli neil ehk koguni kokkuräägitud? - Ei, see +ei wõi ju olla, Margus ometi teab mis ta teeb! Aga kui..? Kui siiski..? +(Kaob põõsaste taha.) + +(Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hääli kuulda:) + +TIINA: Aii! Ära hulla! + +MARGUS: Kuhu sa pääsed! + +TIINA: Ära puutu! Mina ei salli! + +MARGUS: Hakka ootama, kunas sina sallid! + +TIINA (ilmub tagurpidi põgenedes ja Margust äritades): Ei saa kätte! +Mitte ei saa! Ei saa! + +MARGUS (laiali kätega püüdes): + +Paneks nooli nottimaie, + +Wõrgu kinni wõttemaie... + +TIINA (jätkates, ikka eest kõrwale lipsates): + +Neid ei ole noolil notitaw, + +Ega wõrgul kinni wõtetaw! + +(Kerib ümber puu ringi, siis puu tagant üht kätt ja teist, üht jalga ja +teist wäljapistes ja äritades:) Kutsa säh - üks käsi, kutsa säh - +teine! Kutsa säh - üks jalg, kutsa säh - teine! (Kui Margus asjata +napsab.) Mitte ei saa! Ei saa.. ! + +(Rõõmus naerulagin. Margus on wäsinud, pöörab ennast ära.) + +TIINA (kirgliselt Margusele kaenla lennates): Hahaha! Sina rumal poiss, +sina tossikene! Ei saa tüdrukut kätte! Ja see tahab minu Margus olla! +Minu Margus peab olema kui hunt, kes uttede hulka kargab! Sind oleks +waja juustest kiskuda ja katkuda, kuni sulle jalad alla saawad ja mitte +käsa ümber kaela heita! + +MARGUS: Sina! Sina waata kui ma tõmban su sülle ja wiin kuhu ise tahan +ja teen sinuga wiis imet, mis aga meelde tuleb. Sina - sind oleks waja +pigistada, nõnda et karjud! + +TIINA (nagu angerjas Marguse käte wahelt wälja libisedes): Jaa, ja +muidugi! Seda sa oskad! Selle pääle oled sa mees! + +MARGUS: Mina olen iga asja pääle mees, mind aja woi noore karuga süli; +mina ei karda! + +TIINA: Jajaa, wõib olla, et sa ogarast pääst noort karu küll palju ei +karda, kui - ta hästi noor on. Aga muidu, muu asja pääle... + +MARGUS: No ütle siis sina, missuguse muu asja pääle mul julgust puudub? +Nüüd sa pead ütlema! (Tahab Tiinat tabada.) + +TIINA (ei lase ennast tabada): Sooh, wõi õige pean? Pea meeles, Margus, +nii hää poiss kui sa ka oled, et mina mitte midagi ei "pea", kui ma ei +taha. + +MARGUS: Ei, ei, nüüd sa pead! Mina ei jäta! + +TIINA: Margus, Margus, waata ette! Hädasse jääd, kui sa mulle "pea" +pääle paned. + +MARGUS: Argpüksi nime mina enese pääle ei jäta. + +TIINA: Argpüksiks ma ei ütelnud. + +MARGUS: Üks ta kõik. Sina pead nüüd ütlema, mille pääle mul julgust ei +ole. + +TIINA (tõsisemalt): Küllap ma siis ikka pean. + +MARGUS: Pead jah! Tee suu lahti! Ruttu! + +TIINA: Tõesti ikka? Ilma naljata wõi? + +MARGUS: Muidugi! Nüüd nalja enam ei ole! + +TIINA (tõsiselt): Siis muidugi! (Otsib nagu juttu hakatust:) Margus? + +MARGUS: Jah? + +TIINA: Kas sa oled ka kunagi selle üle järele mõtelnud, mis meie siis +nüüd - üksteisele ka oleme? + +MARGUS: Mis me üksteisele oleme? + +TIINA: Seni olime lapsed, olime kasuõde kasuwenda ja wallatasime... + +MARGUS: Nüüd? + +TIINA (wähe tusaselt): Oleme täiskaswanud inimesed... + +MARGUS (kergelt): Ja teeme warsti pulmad. + +TIINA (äkilist liigutust tehes, silmapilguks ülekeewa õnnetundmusega): +Tõesti? Margus! Sina tahaksid?.. + +MARGUS (astub lahtiste kätega Tiina poole). + +TIINA (Õnnelikus ärewuses): Margus! Sinul oleks julgust mind käekõrwale +wõtta, isa ja ema, wanaema ja kõige oma soo ja wõsa ette astuda ja +ütelda: Siin olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja +meie üksteist ei jäta? (Näeb Marguse mahalangewaid käsa.) Ah, Margus, +ma teadsin ju? + +MARGUS (kortsus kulmul): Jaa, raske see on. Nemad tahawad, ma wõtku +Mari! + +TIINA (wähe kibedalt): Mis siis Mari parem on kui mina? Nõndasama armu +pärast majasse wõetud kasulaps nagu minagi! Wõi on tema usinam, kärmem, +tugewam wõi terwem kui mina? + +MARGUS: Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, wallatu, tuline. See +on neile wõõras, nemad nagu kardawad sind. Mari aga on nagu nemad ise, +meie soost ja tõugu. + +TIINA (äritatult): Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära +ei ole? Põlw põlwe järele olete siin Tammarul istunud ja - teopäiwi +teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme wabade inimeste tõugu. Isa uppus +põgenemisel jõkke, kui teda kinni wõtta ja hingekirja panna taheti; +isaisa suri karukäppade wahel ja isa isa-isa murdsiwad nugise jahil +näljased hundid maha. Meil arwati põlwi kuni kuningateni ja wanemateni +tagasi. Aga see - ei ole muidugi - teie silmis midagi? + +MARGUS (ei wasta). + +TIINA (ägedalt): Meie sugu ja see, et mina wabade inimeste tõust olen, +see ei maksa teie silmis midagi? + +MARGUS: Mis sa nüüd! (Püüab Tiina kätt pihku wõtta.) + +TIINA (kirgliselt): Ei, ei, puiklemisega sa ei pääse! Mina tahan teada, +mis isa ja ema, mis teie kõik minust arwate, - mispärast mina teie +silmas teist niipalju madalamal seisan! Kõik tahan ma teada, Margus, +(lõkendawate silmadega lähemale astudes) kuuled sa, kõik! + +MARGUS (selle kire üle weidi kohkunult): Meie ei mõtle sinust ju midagi +halba, ei tea ju sinust ega sinu wanematest üleüldse midagi. Muud, kui +et - kümne aasta eest ühel tormisel õhtul meie läwe ette juhtusid ja +meile jäid. + +TIINA (waenulikult) Ei! Te teate weel midagi. Te teate weel, et minu +ema - kirikutulbas surnuks pekseti! + +MARGUS: Minu Jumal - kui sa sedawiisi wägisi sõnu suust wälja kisud - +nojah, seda me teame ka. + +TIINA (nagu enne): Ja usute muidugi ka, et minu ema - oli nõid? + +MARGUS (tüdinult): Midagi me ei usu! + +TIINA (ähwardawalt, weel lähemale astudes): Te usute, wõib olla, et +mina ka nõid olen? + +MARGUS (kurwalt): Ah Tiina, mis sa nüüd uuristad ja wägisi oma südame +rahu häwitada püüad? Keegi ei pea sind nõiaks! Mis sinu ema oli ehk +mitte ei olnud, see magab ühes temaga mulla all! + +TIINA (nutma purskades ja ennast ära pöörates, käsa ringutades): Ema, +emakene! Sina üksi armastasid mind, miks sa ei ütelnud mulle, et elu +muud ei ole, kui sajakordne surm! (Jälle Marguse poole:) Kas sa tead? +Kas sa tead! Kui minu ema - kui tema - kõigeparem inimene ilma pääl - +kui minu ema nõid oli, siis - olen mina ka nõid. Siis olen mina ka +nõid, Margus! (Wiskab ennast kummuli puu najale ja nutab). + +MARGUS (wähe aega kui uimane, siis hellalt): Tiina! Mis sa nüüd ennast +waewad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle kes, küll ma tal suu +kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid midagi jõuab +lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein pääle +kaswanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult:) Muidugi, kui sind +mõisa ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb, +sellest mööda ei saa... + +TIINA (wappub nutust). + +MARGUS: Ära nüüd nuta! Tule lähme koju. Mina sind ei jäta, sa ei tea ju +Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mul armas oled. + +TIINA (läbi nutu): Kui nad mind sinust lahutawad, (waikseinalt) kui nad +seda teewad, siis... + +MARGUS: Ära karda. Tule, ma pean minema, päew on juba lõunal. Isa +ootab. + +TIINA (silmi kuiwatades): Mine pääle, Margus, küll ma tulen järele. + +(Margus wõtab Tiina õrnalt kaenla, mis see nüüd waikselt sündida laseb. +Ära. Ka Tiina tahab teisele poole minema hakata, sääl astub Mari temale +wastu.) + +MARI (külmade silmadega): Kuhu sa lähed? + +TIINA (erutatult): Sa oled siin? Sa ei ole koju läinud? Sa kuulatasid? + +MARI: Jah! Ükskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa õige päris tahad! +(Äritatult:) Ära wõrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse +sisse joosta, mina ei taha mitte! Kuuled! + +TIINA (haawatult): Õnnetuse sisse joosta? Mis õnnetus mina siis olen? + +MARI: Wõi küsib weel! Oi, kui ilmsüüta! Salalik ja kawal, seda sa +oskad! Seda sa oskasid esimesest päewast pääle, kui majasse said. Kõige +otsas, mis minu oma, olid sa kahe käega kinni. Igalpool olid sa +jaomees, minule ei pidanud enam midagi jääma, (kibedusega) isegi oma +särgikesi pidin ma sinu selga andma! (Kaeblikult:) Isa ja ema petsid sa +ära, ja nüüd... (purskab nutma). + +TIINA (kohkunult): Mari! Mis sa ometi... Kõik see..! + +MARI: On õige! Kes kõndis isa, ema järel nagu kutsikas? Kes jooksis +juba käsku täitma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes wõrgutas +Margust juba maastmadalast pääle? Sina!! - Kas sa olid ka nagu teine +tüdrukukene ja tundsid ka mõnest asjast häbi? Oli teile ka mõni puu +kõrge ja mõni wesi sügaw? Paksust ja wedelast läksid sa poisiga läbi! +Mina waatasin päält ja nutsin! + +TIINA (kaastundlikult): Waene Mari! + +MARI: Kelle pärast? Sinu pärast! Ja nüüd tahad sa weel seda wiimast, +seda kõigewiimast! Aga - enam ma ei lase! Piinatud loomalgi lõpeb korra +kannatus otsa, miks siis mitte inimesel! + +TIINA (nagu enne): Ah, Mari!.. + +MARI (ägedalt): Ära hakka nõrgutama! Jäta Margus rahule, ja - mina +waikin nagu seni! + +TIINA (nagu enne, õrnalt): Oh Jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui +ka tahaksin! Mis siis mina selle wastu wõin, kui Marguse süda minu +poole hoiab ja mitte sinu poole! Kui sina ka waikiksid, - see peab ju +ikka isale ja emale teada saama, warem wõi hiljem! + +MARI: Ära sega! Mõtle Pähni-palu pääle ja mis sääl sündis! + +TIINA: Pähni-palu pääle? + +MARI: Aasta tagasi, kui sääl nõndasama marjul olime nagu täna siin! +Enam mina oma hinge ei waewa ja seda enese teada ei pea, olgu sa ka +kümme korda ilma ees minu -kasuõde! + +TIINA: Mis jutt see on? + +MARI: Ära püüa salata, mina nägin! + +TIINA (ärewil): Mis see tähendab? Mis sa nägid? + +MARI: Hunt wiis Kiwesti-Kaarli warsa ära... + +TIINA: Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? + +MARI: Hunt olid sina! + +TIINA (nagu ussist nõelatud). + +MARI: Ära salga midagi, mina nägin! Sa arwad, et ma magasin? Ma olin ju +küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus pääle, +aga ma ei maganud, minu silmad oliwad lahti, ma olin walwel... + +TIINA (kähisewa häälega): Mari! Sa oled hull! + +MARI: Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad warsa +wahtisiwad... + +TIINA: Sellepärast, et ilus wäikene wars oli! + +MARI: ... ja siis - korraga ei olnud sind enam kusagil. Ainult mära +lõhkus köie otsas, kui hunt warsaga metsa jooksis! Mina nägin! Hunt +olid sina! Ja - kolm päewa selle järele ei söönud sa, näkitsesid ainult +toidu kallal. + +TIINA (äkisti ühe sammu Mari poole astudes, metsikult): Mari! + +MARI (hoolimatalt): Jaa, Mari! (Pureledes:) Ära wahi mulle niisuguste +silmadega otsa, nagu tahaksid ka mind ära murda. Ma tean su silmi küll, +ma nägin, kuidas sa Pähni-palus warsa wahtisid, enne kui ta wiisid! +Mina sind ei karda, mind kaitseb Jumala ristike. Mis ma näinud, olen ma +näinud ja kinnitan seda kas wõi kirikus altari ees! + +TIINA (ülespoole tõstetud kätega): Issand halastaja päästa! Ema, nüüd +on ka minu käes kord, nüüd sirutab needmine käe ka su lapse järele +wälja! Igawene Jumal! Kes sa elu annad ja wõtad! Ära anna mind timuka +käe alla häbistada, siin mina ägan sinu poole, sa tead, puhas sellest +süüst... (Waarub ja langeb südantlõhestawalt nuttes puu alla kummuli.) + +MARI (kohkunud, nõuta, vaigistades, ruttu): Tiina! Oh Jumal! Et see ka +üle minu huulte tuli!.. Mina ei ütle seda ju kellegile, mina ei saa ju +ometi teiseti, mina nägin seda! + +TIINA (ägades): ...Lase mind surra siiasamasse, enne kui nad nüüd ka +minu kallale tulewad nagu nad sinu kallale tuliwad - hukka mõistetud +juba ette - ema, emakene! Miks jätsid mind ilma elama, tõugata ja +tallata, ennem wiinud mu wesile, kannud kalajärile, pistnud tükk mürgi +juurt mu suhu, sina kes sa tark olid ja teadsid, et õigust ega +halastust ilmas ei ole, ema, ema! + +(Tuulehoog läheb kohisedes läbi metsa.) + + + +(EESRIIE) + + + + + +KOLMAS WAATUS. + + + +(Jaani-õhtu metsa ääres lagendikul. Kui wõimalik, siis näitelawale maha +tehtud tuli. Eespool püstipandud warras tõrwapütiga, mida näha ei ole. +Nooremad poisid kannawad tule jaoks hagu kokku, wanemad poisid peawad +tõrwatonni all nõu. Elaw liikumine, kõnekõmin ja naerulagin läbisegi, +inimesi tuleb ühtelugu juure.) + +HAOKANDJAD (läbisegi): 1) Teeme ikka jaaniku mis jaanik on! 2) +Missugust enne ei ole olnud! 3) Mis üle kolme walla näha! + +JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima): Täna teeme jaaniku +jah! Mis üle kolme walla näha jah! + +1. HAOKANDJA: Jass, kanna hagu! + +JASS: Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugile. Naer.) + +(Eemalt kostab tulejate tüdrukute laul.) + +TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi): 1) Tere! 2) Tere poisid! 3) Tere +läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.) + +II. HAOKANDJA (poisikestele): Jukut, Jaani ja teised, minge tooge kuiwi +kadakaid. + +LAPSED (kilkades laiali): Toome meie kuiwi kadakaid! + +WANATÜDRUK EPP (tõrwatonni warrast katsudes): Kas see warras ka peab? + +POISID (naerdes läbisegi): 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull! +Seda ei kanguta Epp ise ka lahti! + +OGAR POISS: Mina - mina - mina tõin terwe kuuse korraga! + +TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Kas saab ka hää jaanik? 2) Kas oli ka kase +tohtu? 3) Ja hästi palju tõrwa? + +POISID: 1) Tõrwa kui mett! 2) Tõrwa ja tohtu - küllalt! Wana raswase +rattarummu lõhkusime pilbasteks ja kiilusime täis! See põleb kui +põrend! + +EPP: Kes sinna tule otsa wiib? + +1. POISS: Epp ise ronib üles! + +POISIKE: Mina ronin üles, pistan põlema! + +II. POISS: Kas püksipõlwed ka peawad? (Naer, poisikesel on püksipõlwed +wäga kärisenud.) + +III. POISS: Wibalikuga pistame tule otsa! + +TÜDRUKUD: 1) No mis te weel ootate, pange ju põlema! 2) Hakkame pääle +jah! + +POISID: 1) Wara alles! 2) Ootame weel wähe, ilm alles walge! 3) Kõik ei +ole weel koos! + +I. TÜDRUK (ettepoole kogunud teistele tüdrukutele): Tammaru rahwast ei +ole ka weel? + +II. TÜDRUK: Sina ootad Margust? + +III. TÜDRUK: Mis sina temast ootad, temal ise oma! + +JASS: Ei tea, kas Tammaru-Tiina ka tuleb? + +I. POISS: No miks ta's ei pea tulema? + +JASS: Wõi sa ise ei tea? + +EPP (Jassile): Mis sa ometigi niisugust juttu ajad! Waata kui sa ei +saa! + +(Inimesi kogub enam ja enam ümber kuulatama.) + +II. POISS: Ega ei tohi niisugust hullu asja nimetada! Kes seda oleks +uskunud! + +III. POISS: Ei tea, kas on ikka tõsi wõi? + +I. POISS: Mis see? See Kiwesti-Kaarli warsa lugu wõi? + +WANA NAENE: Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru-Mari ise oma +silmaga nägi! + +I. TÜDRUK: Huu! Hirmu ajab pääle! + +POISIKE (wana naesele): Tädi, missugune see libahunt õige on? + +WANA NAENE: Wõi mina teda olen näinud! Hunt ikka nagu hunt, kui +werejanu ja murdmise himu pääle tuleb! Muud kui - esimesed jalad olewat +tal lühemad kui tagumised. Inimese käed ju ka lühemad kui jalad. + +(Enam inimesi kogub kuulatama.) + +KESKEALINE MEES: Puha ebausk! + +I. POISS: Ebausk jah, kuidas nüüd inimene ennast wahel hundiks ja jälle +inimeseks muuta saab. + +WANA NAENE: Kust ta's ebausk on? Wa' Räägu-Rein Pärakülas, kätt ega +jalga ei wiitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igalpool +silmaga näha, loomad äralõppenud, kewadel ei jõua jalgu alla wõtta, +kantakse teisi inimeste wahel laudast wälja, aga - peremees? Peremees +paks ja punane, nagu puik, weri näost wälja tulemas. Kõik ilma inimesed +teawad, et ta libahundiks käib ja et kõik see rammu murtud lammaste +soojast werest tuleb! + +KESKEALINE MEES: Hull jutt puha! + +WANA NAENE (nagu enne): Hull jutt? Kui sulase ka libahunti tegema wälja +õpetas? Wana Rein ei jõudnud teopäewi ära teha, kui siis pandi mõisa +poolt wana Aasta-Mats sinna sulaseks, et see teopäewad tasa teeks. Tee +teopäewi, kui leiwakotti kaasa panna ei ole! - Aga warsti hakkas ikka +wa' Aasta-Mats ka paksuks ja punaseks minema, tegi ikka teopäewad tasa +ja kõik ja kiitis ise igal pool, et ta nii hää koha pääl weel ei olla +teeninud, kui Räägul. Muud kui - ühel hääl päewal olla Matsil see +"sõna" metsas meelest ära läinud, ei ole ennast enam inimeseks tagasi +muuta saanud. Jooksnud küll tagurpidi käpukile ümber kiwi, aga seda +"sõna", seda ei olla tal enam meele tulnud. Kui siis jooksnud hundist +pärast koju ja peitnud ennast haganikku ära. Silmad põlenud pääs ja +weripunane keel hammaste wahelt wäljas. - Seni kui wana Rein koju +tulnud, teist ise ümber kiwi wedanud ja tast jälle inimese teinud! + +KESKEALINE MEES: Kes tahab, see usub! + +WANEM INIMENE: No kas teil nüüd mitte enam muud juttu käes kõneleda ei +ole, kui niisugust tühja lori! + +WANA NAENE: Ei ole see tühi lori! + +III. POISS: Ei wõi teada midagi. Kust see jutt muidu inimeste suhu sai? + +WANA NAENE: Ega suitsu muidu ei tõuse, kui tuld ei ole! + +EPP: Ah, jätke järele, kõnelege midagi muud! + +JASS: See ju see kõigeuuem jutt on! + +III. POISS: See ju nüüd läheb kui kõlin läbi kihelkonna. + +KESKEALINE MEES: Mina olen kuulnud, Margus tahtwat Tiinat wõtta! Siis +tekkiwad ikka kõiksugused hullud jutud! + +JASS (on ennast metsa ära peitnud ja heidutab säält): Õhõi, õhõi, +soend, soend, libahunt! Silmad põlewad pääs kui tulerauad! + +(Kõik kohkuwad ja lööwad lahku; lapsed jooksewad tõrwapüti alla +hunikusse.) + +EPP: Mis rumal jutt ja lori see on! Ära rikuwad inimeste tuju! Jaani- +õhtul ei ole nüüd paremat. Poisid, pistke jaanik põlema! Tulge +tüdrukud, hakkame nukku jooksma, et korra otsa pääle saame! Tulge! + +WANEM INIMENE: Ära rikuwad tuju jah! + +TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah, mis meil +ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina ette otsa! + +EPP (edwistades): Mina nüüd weel! + +POISID (läbisegi): 1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on hää +laulu hääl! 4) Epp seda asja oskab! + +EPP: Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame pääle! + +(Ürgab:) + +Lähme nukku ehtimaie, + +Kulda kägu kängitsema!.. + +(Wanemad inimesed hoiawad kahele poole kõrwale, tüdrukud lööwad ringi, +kaks neiut lükatakse keskele ja laotatakse neile walge linik pääle, +kuna teised nende ümber keeru'käiwad ja laulawad. Poiste parmas hoiab +paremale poole ja walib nukupüüdjad. Pahemale poole koguwad +torupillimees, wanemad mehed ja naesed, kõik hääs tujus. Nukumäng peab +kiiresti minema. Kuni nukku joostakse, süütawad wanemad poisid +wibalikuga ülesse tuld; säält hakkab punakat walgust alla paistma.) + +Nukumäng I. + + Lähme nukku ehtimaie, + +Kulda kägu kängitsema, + +Ehi nukku, eeri nukku, + +Ehi enda ehtemile, + +Pääle pane pardi sulgi + +Liida pääle linnu sulgi. + +(Neiud keskel teewad kästud liigutusi.) + +Rinda pane suure sõle + +Kui see kuu taewaesse, + +Kaela heida helmekorra, + +Kui see korda kanamune, + +Pähe pane laia pärja, + +Kui see wihma wikerkaari. + + Nukukene, noorukene, + +Seadi jalad jooksemaie, + +Wiska linik lepa pääle, + +Kaelarätik kase pääle! + +(Neiud wiskawad liniku, jooksewad ringist wälja, poisid kannul neid +püüdmas. Ringisolejad hoiawad tahapoole poolringi.) + +Jookse nukku, jõua nukku, + +Jookse poolest Poolamaada, + +Weidikese Wene maada, + +Natukese Narwa maada! + +Nukku koju kutsutakse, + +Üle aia hõigatakse, + +Tule koju nukukene, + +Tule koju, tunne oma! + +Mats su oma, hoia teda, + +Jaan su päris, pea teda! + +(Poisid on nukud kinni püüdnud ja tulewad nendega tagasi. Kõnelagin ja +seletamine.) + +KARJALAPSED (kargawad jaanitule ümber ja laulawad): + +Puhas, püha Jaanikene, + +Hoia minu karjakest, + +Karja minnes, koju tulles, + +Hoia metsas kahju eest, + +Õpeta sa põõsa tagant, + +Karja haljast heina sööma! + +(Kilkawad :) Jaanike ! Jaanike ! (ja jooksewad laiali.) + +WANAKAS MEES (wõtab midagi pihuga maast ja pillub tuide): Tutrad +tulesse, kasteheinad kesale, linad minu põllu pääle! + +(Sarwemäng näitelawa taga: tuttaw lehepilli lugu.) + +I. TÜDRUK: Tammaru Margus! + +II. TÜDRUK: Margus jah! Tema lehepilli lugu! + +(Mõned jooksewad wastu, teised teewad pilli loo järele lühikese +jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE +tulewad. Mõlemad wiimased jääwad ettepoole, wanemate inimeste juure +seisma. Teretamine ja elaw liikumine, aga ka - pääde kokku pistmine ja +sosistamine. Tüdrukud hoiawad nähtawasti wähe Tiina eest kõrwale, aga +mitte wäga silmapaistwalt. On, nagu tikuks tume tuju wõlmust wõtma. EPP +saab sellest aru ja tõttab seda peletama.) + +EPP: No mis te's nüüd mängu katki jätsite? Tulge jälle nukku jooksma! +Ega see Jaaniõhtu maast ei ole leitud, millal me teid kõik paari saame! + +TÜDRUKUD (läbisegi): Nukku jooksma jah, nukku jooksma! (Koguwad ringi.) + +EPP: Kes see keskele? + +I POISS: Epp ise keskele! (Naer.) + +EPP (tujukalt): Soo, wõi Epp keskele? Siis wist - Jass püüdma? Seda te +tahate? (Naer.) Ei, Tammaru Marit, Tiinat keskele - Margus ja Meelimäe- +Mart püüdma! + +TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (pistawad pääd kokku. Perenaenc näib +elawalt kõnelewat, peremees awaldab käsa laotades tuska). + +HÄÄLED (läbisegi): Olgu! Olgu! Marit Tiinat keskele, Margus ja Märt +püüdma! (Mõned tüdrukud jooksewad Mari tooma, Tiina jääb üksi.) + +TAMMARU PERENAENE (astub Mari poole, nagu teda ära tooma): Mari, ära +sina praegu mine! + +TÜDRUKUD (wõtawad Mari keskele): Ei, ei! Tema peab tulema, meie ei +jäta! + +EPP (Tiina juure astudes): Noh, tule! + +TIINA (kahewahel): Wõtke mõni teine! + +MARGUS (Tiinale): Mine, mine! + +EPP (wiib Tiina Mari kõrwale keskele). + +(Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine, selgesti on kuulda, et siin +ja sääl kõneldakse:) Saab näha, kumma Margus walib! Nukumäng II + +(Epp ürgab ja tüdrukad laulavad, poisid mängiwad kandliga kaasa:) + +Oh see nukku waenelapsi, + +Ilma pääta pääsukene, + +Ole ei ema ehitamas, + +Ole ei isa ilustamas! + +Nuta, nuta, nukukene, + +Nuta, nuta, nuutsu, nuutsu, + +Alane ala õlade, + +Koole ära koguni! + +Tõuse üles, nukukene, + +Alles sul isa, alles ema! + +Hüppa nukku, karga nukku, + +Jookse nukku, jõua nukku, + +Siputele siibasida, + +Soputele sulgesida! + +Nukukene, noorukene, + +Ära sina mõtle metsa poole, + +Metsas palju murdajaida, + +Kiwi kõrwal kiskujaida! + +Tule koju nukukene, + +Ei ole aega nukul olla, + +Nukul kangas kamberissa + +See tahab kulda, kudumista, + +See tahab lõuend, lõhkumista! + +Tule koju, nukukene + +Tule koju, tunne oma, + +Märt su päris, pea teda, + +Margus oma, hoia teda! + +(Tiina ja Mari pistawad jooksma. Ringis olejad hoiawad tahapoole +poolringi. Mari ei lase ennast Mardist tabada.) + +I. POISS: Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile! + +II. POISS: Märt, ole wahwa! + +I. POISS: Margus, tõmba Mari kinni! + +III. POISS: Margus nüüd Marit tahab! Mari jääb ikka Märdile! + +(Mari jookseb paaril korral Margusele risti wastu, et sellele wõimalust +anda teda tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab sellele +järele, kes aga ka ennast kergesti püüda ei lase.) + +JASS: Mis sina nüüd, Mari, ennast weel Margusele topid, ega Margus ju +sind ei taha! + +I. POISS: Ega ta hull ei taha jah! Mari oleks ikka walmis küll! + +II. POISS: Margus ei hooli maast ega taewast! + +III. POISS: Margus teeb mis Margus tahab, mis temal Mariga tegu! + +TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (eespool, on nähtawasti wäga erutatud. +Kui Margus neist mööda jookseb, haarab perenaene tema käiksest kinni.) + +PERENAENE (pahaselt): No mis see nüüd olgu! + +MARGUS (ei hooli midagi, kisub ennast lahti, jookseb Tiina järele). + +I. POISS: Mari, ära sellepärast nuta! Märt ka hää poiss! + +II. POISS: Lepi Märdiga jah. Näe, Margusel Tiinaga tõsi taga! + +WANANAENE: Margus on hull! Ju see üks wägi on, mis teda lahti ei lase, +et ta enam millestgi ei hooli! + +(Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine. Kõik peawad nukujooksjaid +silmas, kes tagapoolt keskele tagasi tulewad. MARI (Märdiga) leegitsewa +näoga, asjata püüab ta oma wiha warjata, - TIINA (Margusega) +alandlikkude, aga särawate silmadega. Kui mõlemad paarid keskel kokku +puutuwad, ei suuda)MARI (ennast pidada, ta pöörab Tiina poole ja +kähistab sellele näkku - küll nõnda, et see ainult Tiinale kuulda peaks +olema, aga see on kõigile kuulda): + +Libahunt! + +(Tiina tarretanud, Margus kohkunud. Päältwaatajate hulgas sosistamine +ja kahjurõõmsad näod): Mis ta ütles? Kuulsid, kui ütles! + +(Warsti lendab ka siit ja säält sõna): + +Libahunt! + +(Silmapilguks piinlik waikus. Tulewalgus ülewelt on kahwatuks muutunud, +tuli on kustumas. - Korraga kõlawad kusagilt pimedast pilkesõnad): + +Metsa-hulli, metsa-halli, + +Metsa ojarmu emanda, + +Mine sooda solgutama, + +Läbi laanede laduma, + +Kiwi külgi kiskumaie! + +(Kahjurõõmus naerukihin, teistel tõsised näod. Ja jälle teiselt poolt +kõlawad pilkesõnad): + +Metsa-hukku, metsa-hakku, + +Metsapeni, pikkalõuga, + +Susi suuri, pää jämeda: + +Ära sa puutu minu pulli, + +Ära sa katsu minu karja, + +Werista minu warsakest! + +(Margus on äritatud ja nõuta, ta kargab pilkajate poole ja tahaks mõnda +tabada, aga neid ei ole leida. Tiina tarretus muutub ülewoolawaks +nutuks. Ta on keskele üksi jäänud ja kustuwa tule kuma paistab weel +ainult tema pääle.) + +MARGUS: Tiina! Tiina! Ära nuta! Inimesed on niisuguses tujus ja - ega +nad seda keegi ju ise ei usu ja - homme on ju kõik jälle ununud. Ära +nüüd nuta! (Pureledes inimeste poole:) Mis te siis nüüd teete? Häbenege +ennast! Tühi laimujutt pannakse käima, ja - teil ei ole paremat teha, +kui seda järele rääkida ja teist inimest pilkama ja haawama hakata?! - +Ära nuta, Tiina! + +TAMMARU PEREMEES (pahaselt Margusele): No mis sina's nüüd? Sinule on +keegi midagi ütelnud wõi? + +MARGUS (pureledes): Kas sa ei näe siis, et teisele inimesele liiga +tehakse! + +(Kusagilt pimedast lendab wana wiisk Tiina jalgade ette ja jälle +kõlawad pilkesõnad): + +Susi säh, silmapaik! + +Kui sa meie karja tuled: + +Pane see silma ette - + +Susi säh, silmapaik! + +TIINA (nutt muutub leegitsewaks wihaks): Mis te tahate minust! +Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! +Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem +tuhatkorda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole, +kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga +teie!.. Ja arwate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase +ennast häbistada! Aga teie - orjawerega wõietud häbioksad wedelewad +aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on waba, teeb mis ta tahab, +tuleb kui ta tahab, läheb kui ta tahab, armastab ja wihkab keda tahab! +Ja läheb teie seast, sest et ta teid - põlgab! (Astub uhkelt metsa +poole, keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.) + +(Metsas wilguwad siin ja sääl pimedas korra pisikesed wiirastuled, nagu +hundi silmad Üles, mis kohe jälle kaowad.) + +(Siis selle waikuse keskelt): + +WANEM INIMENE: Püha Jumal! Jaanituli kustunud! See ei tähenda hääd! + +WANANAENE: Ja mets nii must ja kole! Siia küll enam ei julge jääda! + +(Tõusew hirm inimeste hulgas, tüdrukud ja naesed koguwad üksteise ümber +hunikusse, lapsed ripuvad wanemate riiete küljes. Kõnekõmin ja +hädaldamine, üksikud hakkawad minema, aegamööda kaowad kõik. Üksi +järele jääb maas hõõgawa tuleaseme juure Margus; tema äritatud olekust +on näha, et ta tumedate mõtetega wõitleb. - Eemal seisavad Tammaru +peremees ja perenaene, kes tusased ja Üksteisega ägedasti kõnelenud on, +mis aegapidi kuuldawale tuleb.) + +PEREMEES (käsa laotades): No ütle!.. Mis sa narriga ikka teed! + +PERENAENE: Ammu oleks tüdruk waja silma alt ära saata olnud! + +PEREMEES: No ja, ära saata! Kuidas teda äkki ära ajad? Aga ega muud nõu +üle ei jää! Kes siis seda nüüd uskus, et ta tõega - (käsa laotades) oma +häätegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta! + +PERENAENE: Hunt ikka, mis hunt! Mis ta inimestele ütles! + +PEREMEES (ähwardawalt): No tulgu tagasi! + +PERENAENE (Marguse poole astudes): Ära tuled ka wõi? + +MARGUS (kaeblikult): Kuida ma tulen, kui nägid, et... ära jooksis ja ei +tea, mis ta teeb! + +PERENAENE (armuta): Ei tee midagi! + +PEREMEES (pilkawalt): Sa ehk tahad ka metsa järele joosta? + +MARGUS (murelikult): Kuhu mina temale järele tean minna! + +PEREMEES Tuled siis wõi ei tule? + +MARGUS (tusaselt): Küll ma tulen! + +PEREMEES (perenaesele): Las' konutab. Lähme pääle! (Hakkawad +perenaesega minema. Margus jääb üksi ja sorib pää ees maas, jalanukiga +tuhka.) + +(Tema juure astub pimedast wälja ja paneb teda murelikult tähele) + +MARI (õrnalt): Margus! + +MARGUS (karmilt): No - mis sina weel tahad! + +MARI (alandlikult): Mis ma nüüd tahan, Margus! Mitte midagi ma ei taha! + +MARGUS: Siis - mine! + +MARI (murelikult): Kuida ma jätan su siia... Jumala ainuüksi!.. Teised +on kõik ära läinud... + +MARGUS: Ajasid tema jälle metsa! Kes teab, kas tuleb tagasi wõi ei +tule! + +MARI (wähe aja pärast): Küll tuleb. Ega see esimene kord ei ole. Ta on +ju mitu puhku ära olnud ja ikka jälle tagasi tulnud! + +MARGUS (pureledes): Mitu puhku! Kui te temale ülekohut tegite. - Tema +ei ole nagu teie, tema ei kannata ülekohut, tema weri on teistsugune! +See on õrn, lööb kergemini keema, see... aga seda ei suuda sina ju +mõista! + +MARI: Ah Margus! Mina ei suuda seda mõista, kuidas sa nõnda tema küljes +kinni oled! + +MARGUS: Ja muidugi ei suuda sa seda. Mine! Ma ei taha sind näha. +Kuulutad oma halba unenägu teistele nagu tõtt! + +MARI (nuttes): Oh Jumal, Margus, ma ei näinud und! + +MARGUS: No siis arwasid sa seda omast pääst wälja! Mina Tiinat ei jäta. +Ja kui ta ka kümmekorda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem +kui sina! (Ära.) + +MARI: (temale järele): Margus! (Purskab walusalt nutma, +käsaringutades): Margus! Oma hinge laotaksin ma sinu teeraa pääle, et +aga sinul pehmem astuda oleks, surra wõiksin ma sinu eest, aga +libahundile ma ei wõi sind jätta! Ma ei wõi mitte! + + + +(EESRIIE.) + + + + + +NELJAS WAATUS. + + + +(Rehealune. Paremat kätt wäikene uks rehetuppa, selle lähedal +ristjalgadega söögilaud ja wanamoodi istmed. Pahemat kätt wanaema +woodi, selle kõrwal pink, eespool puutelgedega, paksu põidadega wanker +(Marguse suwine magamise ase). Tagaseinas suur wäraw, pärani lahti, +kust hele päikese walgus sisse tuleb ja ruumi, mis muidu must ja +suitsunud (laest rippuwad kõrred alla), omal wiisil armsaks teeb. +Wäljas - suwise maakoha prospekt: põllulapid, metsatukad, wõsa. +Inimeste kohta maksab, mis II waatuse alguses öeldud; wanaema nüüd +peaaegu täitsa pime.) + +MARGUS (seisab norus tagaseina wärawa piida najal, ei kuule ega näe, +wahib tühjusesse). + +PERENAENE (tuleb tarest, jääb peatama, tahaks nagu midagi ütelda, aga +wäänab - kui Margus teda ei näe ega kuule - pääd ja läheb kurwalt +tagasi). + +MARI (tuleb õues weepangedega wärawast mööda, kohkub Margust nähes +natuke, waatab temale aralt otsa ja läheb ära. Margus istub wanaema +woodi lähedale pingi pääle, jääb käsepõsikil konutama). + +JAANUS (tuleb jalgu järel wedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad +käes, jääb Margust nähes läwe kohale seisma): Täna ei ole teole minekut +- wana peremees rääkis nagu kesa kordamisest... + +MARGUS (nagu ärgates): Mis see? Kes? Ah soo!.. (Waatab mujale.) + +JAANUS (lähemale tulles): Ei ole meie Tiinat weel näha ühti? Neljas +päew juba... + +MARGUS (ei wasta). + +JAANUS: Warem, kui ta seda tegi, - kolmandal päewal oli ta ikka +tagasi... + +MARGUS (pöörab tusaselt näo teisale). + +JAANUS: Ta üks suure südamega loom ikka on. Eks mina ütelnud juba sel +ajal, kui peremees ta majasse jättis: ära tee! Hääd sellest wälja ei +tule! + +MARGUS (tusaselt): No mis sellest siis paha tulnud on? + +JAANUS: Nojaa, mis mina tean. Tüdruk ju kui tulesäde. See teenib ikka +kahe eest oma leiwa ära. Muud kui... + +MARGUS (ei wasta.) + +JAANUS: ...et ta ennast taltsutada ei suuda ja kui jälle midagi on, +metsa jookseb ja enne tagasi ei tule, kui wiimane nälg ajab... + +MARGUS (kärsitult ära pöördes): Ah! + +JAANUS (wabandawalt): Ega's mina midagi!.. Aga wõi see's! Kes seda enam +kinni peab, kui korra niisugune jutt lahti on pääsnud. See läheb kui +kulutuli. Peremehel-perenaesel ikka õigus ka, kui nad sind teda wõtta +ei lase! + +MARGUS (ennast taltsutades, etteheitwalt): Kas sina siis ka Tiinast +halba usud? Sina ometi tunned teda! + +JAANUS (tusaselt): + +Mida minu uskumisest wõi!.. + +MARGUS: Kas sina siis ei wõi nende ilma inimeste suud kinni panna? Sina +ometi tead, et - tema niisugune juba on. Temal ei ole seda wagusat orja +werd, mis meil, - sina ometi tead! + +JAANUS: Tean wõi ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest +targem oleksin, et mina nende suud sulguda saan! (Teeb minekut.) Kas ma +siis lähen kesa kordama wõi? + +MARGUS (tusaselt): Eks sa lähe, kui kästi. (Jääb nagu enne konutama. +Jaanus ära.) + +WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades toast ja sihib oma woodi poole; juhtub +kätega Marguse külge): Kes see (katsub käega) ah sina oled pojake! Mis +sina siin nüüd teed? Muretsed pääle? (Paitab käega.) + +MARGUS (waikselt): Ei midagi, wanaema! Niisamuti!.. + +WANAEMA (kaastundlikult): Ei midagi jah! (Toetab pikkamisi Marguse +kõrwale oma woodi ääre pääle:) Muud kui - nagu surnu oleks majas! + +MARGUS: (piinatud, ei wasta midagi). + +WANAEMA: Kui sa alles wäikene olid, Margus, kui sul midagi waja oli, +wõi sa midagi teada tahtsid ja teistel ei olnud sinu jaoks aega, tulid +sa alati minu juure!.. + +MARGUS (soojalt): Sinu juure tuleme ju kõik, wanaema! + +WANAEMA (pääd raputades): Ei, pojakene, kõik te ei tule. Sina ei tule! +Sul ei ole mulle ammu midagi ütelda olnud! + +MARGUS (kehitab õlasid, kurwalt): Mis ma sulle ka pidin ütlema, +wanaema, mis sa ise ei tea! + +WANAEMA: Jah! Wanaemal ei ole küll enam silmakesi, kae pani neile kaane +pääle, aga wanaema näeb siiski! Enam weel kui enne, kõik mis sünnib ja +kuidas on! Wanaema näeb ka sinu südamesse, pojakene! + +MARGUS (piinatult): Mis selle üle siis weel kõnelda ja sõnu teha! Wõi +sinagi teisiti, wanaema. Sa ju mõistad mind ka hukka, pimedast pääst +nagu teised kõik! + +WANAEMA (tõstab pää üles, nagu tahaks ja wõiks ta Margusele silma +waadata): Ei, Margus! Seda ei tee ma mitte! + +MARGUS (õnnelikus ärewuses): Tõesti, wanaema! (Mõlemate kätega wanaema +käte ümbert kinni hakates ja särawate silmadega temale otsa wahtides.) +Sina mõtlesid teisiti, kui... isa ja ema ja teised kõik? (Elawalt) +Wanaema! (Laseb käed langeda ja astub tagasi.) Ma ei usu seda! See ei +ole ju tõsi! See ei wõi ju olla! + +WANAEMA: Ah, Margus! Et sul weel usku oleks minu sisse! Et ma weel sinu +käe pihku wõtta (otsib Marguse kätt) ja sulle rahu südamesse tagasi +kõneleda jõuaks, nagu enne, kui sa weel laps olid ja mõnikord nuttes +minu juure tulid! - Sa ära mõista isa ja ema hukka. Ei tee nemad, nagu +sina ütled, midagi pimedast pääst. Nende waade on selge, weri jahe ja +meel kaine. + +MARGUS (üle keedes): Meel kaine?.. Mis te's nüüd tahate? Ise ometi +wõtsite Tiina majasse ja pidasite teda nagu oma last? Ja nüüd! Nüüd kus +mina poisikese põlwest pääle temaga kokkukaswanud olen, nüüd... kus +Tiina mulle armas on - (ägades) wanaema, sa ei tea kui armas - nüüd on +ta korraga teie meelest ei tea mis. Mis ta's teile on teinud? + +WANAEMA: Ah, Margus! Ma tean küll! Kõikide pääle tuleb see korra! Nagu +maru! Siis tuiskab ja tormab weri ja näeb õnne ja õnnetust sääl, kus - +midagi iseäralist ei ole. See ehk teine, Margus, ühe ja sellesama pääle +loodud on kõik- sugu edasi kandma ja lapsi ilmale tooma. See on kõik! + +MARGUS (nagu tõrges laps): Wanaema, mina ei jäta Tiinat! See - +libahundi lori? See on ju hull jutt! + +WANAEMA: Jäägu see! Muud kui - mis me teame Tiinast? Mis me teame +sellest, kes ta on ja kust ta tuleb? - Margus! Siuru ja sirjelind, ei +need sünni paari. Ja Tammaru sugu ja tõug? Margus, kui sa tahad ja +kannatad kuulatada, ma jutustan sulle neist? + +MARGUS: (Õlasid kehitades, rahutult): Ja - mis see..? Mis sellel siis +nüüd... Mis minul siis sellega..? + +WANAEMA: Mis sinul sellega tegu? Ei tea, Margus, ehk ometi? Meie tõug, +Margus, see elab siin Tammarul juba kümme põlwe, wiis wiimast mis ma +ise näinud ja oma wanaema ja ema käest kuulnud olen... + +MARGUS (on kärsitu, aga ei wasta midagi). + +WANAEMA: Kas sa kuuled ka? + +MARGUS: Kuulen küll. Kõnele pääle. + +WANAEMA: Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja wõsa on kollaste +juukste ja siniste silmadega; see wõttis naisi ainult oma keskelt - ei +ole tilkagi wõõrast werd meie soontes, see on - puhas! + +MARGUS: Wõõras weri? Kust siin see wõõras? Ta on ju ometi teie eneste +silma all üleskaswanud ja inimeseks saanud! + +WANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestuste sisse +ärawajunud, jutustab edasi): Meie tütred ja noorikud ei olnud ilusad, +neid ei nõutud mõisa... Neli põlwe tagasi, kui ühte nõuti (on sügawasti +liigutatud ja lööb silmad maha) - see uputas ennast jõkke. Surnuaia +müüri taga, kui mina weel nägin ja mäletan, seisis ikka weel tema +ristikene - karjalapsed ka hoidsiwad ristikest ja ei tallanud maha... + +MARGUS (ka liigutatud, teeb sellekohase liigutuse, aga ei wasta +midagi). + +WANAEMA (nagu kaugele tagasi waadates ja siis jälle alates): Me olime +pikaldased ja aeglased; meil oli alati kõiges kaks last, kui palju, +siis kolm -- kui Jumal sigidusele warakult taba ette pani - üksainus! +Meie teenisime Jumalat ja orjasime mõisat kartuse ja wärisemisega; elu +lust ja rõõm oli meie eest lukkupandud asi. Kui meie laulsime, oliwad +meie laulud rasked ja kurwad! Helgeid aegasid meil ei olnud, kirge meie +ei tunnud - uute orjahingekeste eest oli meil hirm... + +MARGUS (rahutumalt): Mis sellest nüüd minule, wanaema...? (kaeblikult) +Mis sa kõneled kõigest sellest! See ei tee ju midagi paremaks! + +WANAEMA (ennast püstiajades): Jah, mis sellest nüüd sinule!... Ainult, +et... kuidas meie sugu ja wõsa enne on elanud, elu ja kannatamiste +pääle waadanud. Põlwest põlwe, nii halwad kui me olime - me oleme oma +päritud pruukisid pühaks pidanud, oleme waiksed ja wagusad olnud ja - +püüdnud iseennast ära wõita. Kui sa seda tead, eks sa siis - kui sul +mõnikord süda raske on ja murduda tahab, eks sa siis mõtle ka wanaema +pääle, oma isa ja oma ema pääle, kes ju kõik ka korra noored oliwad, +nagu sina nüüd, ja - wõib olla wahest ka kõik kätte ei saanud, millest +süda sonis!... + +MARGUS (läheb enam ja enam rahutumaks): Ah wanaema, wanaema! Sinu sõnad +sööwad ju südame sees ära! + +WANAEMA: Kõik oleme loodud kannatama, üks nõnda, teine nõnda. Aga - aeg +paneb iga haawa pääle rohtu! Noor weri on kerge armastama ja kerge - +unustama! (Paitab.) Ei midagi, wanaema püüab korra jälle targem olla, +kui teie noored. Temal aega käes mõtelda! Ja siis tulewad kõik need - +(wahib, nagu näeks ta nägemist) kes meie suguwõsast enne meid elasid ja +eluraskust kannatasid, ja need, kes pärast meid tulewad ja jällegi +kannatawad ja... seisawad nii selgesti, et katsu neid käega, pikas reas +sääl - (sirutab käe wälja) kus - ah! ju muud midagi ei ole, kui wanaema +mured! Mitu põlwe edasi, mitu ja mitu! ja mitu põlwe tagasi! (wälja +sirutatud käsi wäriseb) - ma ei näe sääl wõõrast werd, kõik on kollaste +pääde ja siniste silmadega! Kollaste pääde ja siniste silmadega! (Laseb +käe langeda ja püüab - Marguse pääle waadates - nagu pisarat silmast +ära pigistada.) - Aga ära seda südamesse wõta, Margus, ära seda +südamesse wõta, see on ainult - wiirastus, mis wanaema wahel näeb! +(paitab korra Margust ja ootab, et see midagi wastaks.) Kui päike looja +läheb, kui wanad ja hallid oleme, siis... on kõik kannatused ära ununud +nagu unenägu! + +MARGUS (wahib weel ikka kohkunult sinna, kuhu wanaema käsi näitas, +õhkab siis raskeste ja jääb jälle konutama). + +MARI (tuleb rehetoast, toob lusikaid ja leiba lauale. Tema silmad +walwawad murelikult Margust. Et Margus ennast ei liiguta, ei julge ta +midagi ütelda, waid läheb tasakesi tagasi). + +PEREMEES (tuleb õuest, tema nägu muutub Margust nähes tusaseks. Astub +mõne sammu ja jääb siis keset rehealust seisma): Noh, ei ole teda ikka +weel näha? + +MARGUS (teeb liigutuse, nagu oleks tal äge sõna keele pääl, pöörab aga +näo teisale ja waikib). + +PEREMEES: Kas sa ei kuule, poiss, et sinuga kõneldakse? + +MARGUS: Kuulen küll. Mis ma siis pidin wastama? Kui sa Tiina järele +küsid, siis tead sa ise niisama hästi, et ta weel tagasi ei ole. + +PEREMEES (enam iseenesele): Wõiks ta ka parem jääda, kus ta on! + +PERENAENE (tuleb, paneb sööginõu lauale): Tulge nüüd sööma! + +PEREMEES (Margusele, kes ennast ei liiguta): No mis sa's nüüd lõrretad? +Nagu ei oleks sul enam elu sees! Mis hingeõnnistus sul siis nüüd kaduma +läks? (Istub lauda.) Aastate järele juba mees, aga poisikese aru. Kui +sa naist wõtta tahad - mina ei keela. Mari ootab, tee sügisel pulmad! + +PERENAENE: Jah, mina seda ka ei mõista! Sa wõid ometi ainult inimest +wõtta, kellel Issanda weri südames! Kes metsa ära ei jookse! + +(Jaanus tuleb õuest ja asub lauda, nõndasama ka wanaema ja Mari. Ka +Margus istub isa kõrwale. Tume meeleolu, keegi ei räägi sõna.) + +JAANUS: Meelimäel olla hunt eila tallekese karja juurest ära wiinud. + +PERENAENE (alamõttega): Eks ole! Waja omagi karjasele ütelda, et +loomadega kodu lähedale hoiaks! (Sööwad jälle, nagu enne, +sõnalausumata.) + +(Läwe päält langeb wari tuppa. Sääl seisab Tiina - nälginud ja +kahwatanud, riided wähe korratud. Ta on häbelik ja ei julge silmi üles +tõsta.) + +JAANUS (näeb teda kõige enne): Meie kadunud, inimene! + +MARGUS (üles karates, et Tiinale wastu jooksta, õnnelikult): Tiina! +Oled sa ometi korra tulnud... + +PEREMEES (Margust karmilt istmele surudes): Siia jää! Sellega õiendan +mina! + +(Margus ei julge ennast liigutada, kuna peremees aeglaselt lusika käest +paneb ja tulejale wastu astub.) + +PEREMEES: Kust sa tuled? + +TIINA (waatab paluwate silmadega ringi, aga ei saa sõna suust). + +PEREMEES (raudselt): Kust sa tuled? Kus sa olid selle aja? + +TIINA (aralt): Metsas olin! Ma ei julgenud ju enam inimeste hulka +tulla! (Hakkab nutma.) + +PEREMEES: Metsas? Metsas hulgub hunt! Mis sa tegid metsas? + +WANAEMA (on söögilauast ülestõusnud ja sihib oma woodi ääre poole. +Tiina lähedale seisma jäädes): Latseke, millest sa elad metsas, kui sa +metsa jooksed? + +PERENAENE (söögilauast): Seda sina weel küsid? Mets on ju nüüd liha +täis. + +TIINA (nuttes nagu enne): Millest ma elan? Ei millestki, wanaema. +Metsas on marju, metsas on oblikaid ja juuri. (Ülewoolawas ärduses +ennast wanaema ette maha wisates ja tema põlwede ümbert kinni hakates:) +Sina, wanaema, sina ei keela mulle oma armu! Ma olen ju küllalt põlwede +pääl maas Jumala poole äganud, aga tema ei halasta! Ikka jälle tuleb +see taltsutamata wiha, ja mina ei saa selle wastu! Lapsena olin ma hää, +usu mind, wanaema, ma olin hää! Aga kui nad ütlesiwad, minu ema olla +nõid, kui nad tema surnuks peksiwad, kui nad mind sajatamise sõnadega +läwe eest läwe ette saatsiwad, siis! Siis kaswas see wiha iga ülekohtu +wastu minu pisukeses südames nagu kõwa tükk ja on minuga ühes suureks +saanud ja mina ei saa selle wastu. Mina ei saa selle wastu, usu, +wanaema, mina ei saa! + +WANAEMA: Aga metsa jooksed sa latseke, ja oled saal päewad ja ööd! + +TIINA (ülewoolawas ärduses): Ah wanaema! Metsas on nii hää... nagu +sambla sisse suruda ja nutta... kuni wiha - tilk tilga järele sulab ja +süda jälle kergeks saab. Sääl ei tahaksgi nagu enam inimene olla, +tahaks olla metsas, prii ja waba, waba ja prii... + +MARGUS (lahtiste kätega Tiina poole tormates): Tiina! + +PEREMEES: (Marguse käewarrest kinni haarates ja teda tagasi tõugates, +Tiina poole pöörates, üleskeewa vihaga): Libahunt! + +TIINA (nagu ussist nõelatud, üleskarates, waarudes; wanaema astub +eemale): Seda ütled ka sina! (Nagu paludes ülestõstetud kätega - siis +käsa silmade ette kattes:) Halastaja Jumal! + +PERENAENE (laua äärest): Sa oled ometi ise jaanitule ääres kõigi +inimeste kuuldes tunnistanud, et sa libahunt oled! Mis sa's nüüd weel +seda salata tahad? + +TIINA (perenaese poole sirutatud kätega): Oh, ema, mis sa seda +etteheitma hakkad, mis walus ja wihas meeltheitja inimese suust +mõtlemata üle huulte tuli! + +PEREMEES (valusa kibedusega): Mõtlemata? Ütle parem, kuidas sa mu poja +ära nõidunud ja enesele järele pannud oled! + +TIINA (tõuswa uhkusega): Ei ole mina Margust ära nõidunud ega enesele +järele pannud, seda teab Margus, seda teab Jumal, seda teate teie. Ja +kui Margus minu poole hoiab ja mind tahab, (tema silmad lööwad +lõkedama) siis on see tema oma waba tahtmine! Ja mina - wõin ainult +uhke olla, et hää inimese südame enesele olen wõitnud ja - hingepõhjast +alandlik ja tänulik, et ma Jumala suures maailmas hoopis mahajäetud ja +üksi ei ole... + +PEREMEES (ei suuda ennast enam taltsutada, pea karjudes): Nõid oled, ja +nõia palga saad korra, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai. Wälja +minu katuse alt, ussiseeme! + +TIINA (leekiwas wihas): Mis?! Nõid - olen mina ja nõid oli minu ema...? +Minu ema ihu mullas ja hingekest õndsate hulgas tuled sa - teotama? +Minu ema, kelle lapse sa ometi puhtast halastusest oma juure wõtsid, +teda toitsid ja katsid! + +PEREMEES (ennast ära pöördes): Olgu ka neetud see tund, kus ma seda +tegin! + +TIINA (ennast taltsutades, kaeblikult esite, siis wihaselt): Oh et te +parem mind kiskjate loomade kätte oleksite jätnud! Siis oleks warakult +kõigel walul ja piinal ots olnud. Hing oleks ema juure ja Jumala sülle +tagasi saanud. Leiba olete ihule annud, hinge olete nälgida lasknud. +Toitnud ja katnud olete, armastanud ei ole te mind. Ihule andsite +warjupaiga, hing jäi üksi. Ja otsis hinge! Otsis teie hinge kümme pikka +aastat ja ei leidnud mitte. Mürki olete mu hingesse walanud! Ja nüüd, +kus ma abi ja armu otsima tulen, teie juure, kes mulle isa ja ema pidid +olema, nüüd! nüüd ütlete ka teie: libahunt! Tulgu see teie hinge pääle! +Ah!! Ei ole siis ka minu südames enam sädet lapse-armastust, ega tänu - +me oleme tasa! + +MARGUS (hädaldades): Tiina!... Missugune sa isa ja ema wastu oled! + +TIINA (nagu enne): Ei ole need mulle isa ja ema! Ja ei ole ka sinule +isa ja ema, kui neil sinu wastu armu ega halastust ei ole! +(Rahulisemalt:) Margus! Suures raamatus seisab: mees jätab isa ja ema +maha ja hoiab naese poole - (pöörab ennast minema) - tule! + +MARGUS (õnnetult): Ja - kuhu? Mõtle ise järele - kuhu! + +PERENAENE (nagu pilgates): Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei +tooda? + +MARGUS: Ja kes meid paari, kes meid kirikukirja paneb, kui mõisa kirja +ei ole! + +TIINA: Mina tean koha, kust meid keegi tagasi ei too. Laanes, soode ja +rabade taga, kust kurg ka ainult lennates üle pääseb, on mägi, mäe sees +hallikas ja koobas. Ja paari? Paari paneb meid Jumal. Tule, kui sa minu +oma oled! + +PEREMEES: Ha! Asjata petad sa poissi! Sellel on aru pääs! + +TIINA: Tule, Margus! + +MARGUS (on sõnadeta õnnetu). + +TIINA (kurwalt): Kui sa ei tule, Margus, siis - ütle, et sa ei tule! + +MARGUS: See ei ole ju wõimalik! See oleks ju meeletus! Me peame teist +teed leidma, me peame... (Waatab abiotsiwalt isa ja ema otsa ja jääb +nende kiwistanud nägusid nähes wait.) + +TIINA: Sa ei tule? + +MARGUS (laotab õnnetult käsa, jääb wait). + +TIINA (meeleäraheitmises Marguse poole): Sinagi ehk usud nüüd, et ma - +libahunt olen? Oh Jumal! Meel läheb segi! Ma ei tea seda ju! Wõib olla +oli siis minu ema see... ja mina!... olen seda werega temalt pärinud ja +see mürk... (Käsa ringutades:) Oh Jumal, ma ei tea seda ju! (Waarub.) + +PERENAENE (valjult): Ära siis wõta Jumala nime suhu, kui sa ei tea! + +TIINA (wihaselt): Libahunt... Libahunt on ka Jumala loom! + +PERENAENE: Ei ole libahunt Jumala loom! Ei kõlba see inimeste hulka! +Kasi! + +TIINA: Mina olen Jumala loom, olgu ma ka libahunt! Teie? Wiletsad! Teil +ei ole julgust ega jõudu, armastust ega ustawust - midagi ei ole teil! +Ja tahate kohut mõista? Teie?! + +Kui ma hunt olen, on huntide hulgas mu ase, ehk on nende juures enam +õigust ja enam halastust! (Astub uhkelt läwe poole. Minnes muutub tema +wiha ärduseks. Läwe pääl tagasi waadates :) Jumalaga, Margus! (Nuttes +ära.) + + + +(EESRIIE.) + + + +WIIES WAATUS. + + + +(Wiis aastat hiljem. Seesama rehetare, mis esimeses waatuses. Inimesed +on wanemaks jäänud, MARGUSELE on habe kaswanud, tema kui ka MARI - nüüd +Marguse naene - näojooned on kõwaks ja waljuks muutunud. Kõigewähem +muutunud on sulane JAANUS. WANAEMA on õige wanaks jäänud ja +kokkulangenud, tema pää nõtkub, näitab nagu tukuks ta alati. Jälle +hiline talwe õhtu ja peerg põleb pihis; wäljas torm ja aegajalt huntide +hulumine.) + +(Sawiku lähedal istub MARI ja ketrab, ahju nurga ääres pingi pääl +konutab Jaanus, käed süles. POISS-MÄRT lõpetab woodi ääre pääl +pastlarihmade sidumist, wõtab kasuka ja kübara waia otsast.) + +JAANUS: Kuhu see Märt siis weel wastu õhtut minema ehib? + +MÄRT: Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju sääl on, ja - +tea kas saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale wastu. + +JAANUS (naerdes): Sa oled ju Mari wastu õige wiisakaks hakanud. Räägiti +ikka, et sul tõistre-Anuga tõsi taga pidi olema... + +MÄRT: Sooh, wõi räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes:) +Jaa, eks pea enese ette hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu +kombel raudwaraks ei jäeta. Siin oled sina taluisa ameti pääl, ega sind +siit enam wälja kangutada saa. Minu jalgade all weel mitu tuult. + +JAANUS: Soo, wõi üks inimene ka minu pääle kade! - Jah, eks ma ole siia +peatama jäänud, wõib olla jään weelgi, kui talurahwas mind - mahamatta +tõotawad. + +MÄRT: Ei maksa sinu pääle kade olla ühtigi. Jaa, kui talurahwas sulle +selle pika teenistuse eest ka sauna kõrwale kambri üles oleksid löönud +ja sinu naesele-lastele seadinud, siis ehk wahest oleks kade olla +maksnud, nõnda aga... + +MARI (kuiwalt): Wõi talle küllalt seda ei ole pakutud, juba ennegi, +wana peremehe ajal. - Temast nüüd saab! + +JAANUS (naerab): Ega saa jah, näha on, et ei hakkagi saama. + +MÄRT: No - hääd õhtut kõigile! (Ära.) + +(Jutu wahe.) + +WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades kambrist, wana kasukaräbal ümber +õlade, toetab sawikule istuma - wokiwurinat kuuldes): Mis sa nüüd, +latseke, jälle wokiga? Läbe ometi ka pühapäewa pidada! + +MARI: Ei ole enam pühapäew, pühapäew juba läbi. Töö tahab tegijat. - +Mure ka! Margus alles wäljas, ei tule ega tule. Leiab ta selle tuisuga +teed wõi ei leia, ja eksib metsa ära. + +WANAEMA: Jah, ei tea kuhu ta nõnda hilja pääle jääb! + +JAANUS: Noh, küllap läks ka tee ääre kõrtsi sisse ja sääl - kaob +tuttawate seltsis aeg käest. + +MARI (tusaselt): See on siis õige temp, kui teab, et teised kodus tema +pärast hirmul on ja ootawad? + +JAANUS (ala-mõttega): Kes teab, kui palju ta seda teab! + +WANAEMA: Jaah... (Lõpetab, ei ütle midagi.) + +JAANUS (kes aegajalt peergu kohendab): Mis suur igatsus tal ka kodu +järelegi! Lapsi teile Jumal ei ole annud, maja tühi ja kõle... + +MARI (ei wasta midagi, tallab ainult kõwemini wokki. Lõng katkeb. +Kummardab woki üle ja tõstab korraga pää üles): Kuule, kui tulewad! + +(Läbi waikuse ja tuule mühina on kuulda, kuidas huntide hulumine +lähemale tuleb ja siis jälle kaugemale kaob. Kõik kuulatawad.) + +WANAEMA (õhates): Jah!... + +JAANUS (wähe aja pärast): Ütlesid midagi, wanaema? + +WANAEMA (wahel puhates ja jälle rääkides): Mis ma suurt ütlesin - +midagi! Kõik kordub siin maa pääl - midagi ei muutu. Inimesed küll - +tulewad ja lähewad, sünniwad ja surewad, muud kui - mind mulda - surm +ei taha, jätab nagu sambaks ilma pääle, ehk mind küll - kellegil enam +waja ei ole. - Poja ja minija kutsus ta ära ja oleksid ometi weel +wõinud elada... (Ei saa liigutuse pärast edasi.) + +JAANUS (ka murelikult): Jah, need wiis kõhutõbi, kui ta - teisigi +wõttis, noori ja wanu nagu loogu. Kelle külge ta hakkas, ega sel +pääsemist ei olnud. + +WANAEMA: Jah, nende hädal ots pääl! Ei ole enam südamewaewa kannatada, +ei sega tuisk ega maru nende rahu! + +MARIT (waewawad nähtawasti ka piinlikud mõtted, ta tõuseb tasakesi üles +ja läheb tuppa ära). + +WANAEMA (mõtetes): Nagu Marigi praegu... + +JAANUS: Jah, nagu temagi! Ja mina tegin temale ka weel haiget. Tuli +tahtmata keele pääle, ja - wõi siis ongi meie majas õnne? - Kuid - mis +temagi sinna parata saab! + +WANAEMA: Jaah... + +JAANUS: Hale neid mõlemid Margusega waadata. Ei ole midagi, mis neid +ühendaks! Ja see kolmas! See - hulgub ka ikka alles metsi mööda! Kas ta +ei saa, wõi ei tahagi ennast enam inimeseks muuta, - seda ei tea keegi, +seda teab Jumal! + +WANAEMA (waluga): Jah, kes tooks troosti ja kinnitaks, et see nõnda ei +ole, ehk küll kõik seda arwawad ja usuwad! Kes leiaks luud-kondikesed +üles, mis tõendaks, et ta - parem siis ometi - juba ammu surnud ja rahu +sees on! + +JAANUS (raskelt): Ei, surnud ta ei ole. Ja - tema ta on! Ära ta meie +nurgast ei lähe ja püss ka tema pääle ei hakka. Nüüd muidugi, kus juba +igaüks teab, teda keegi enam puutuma ei hakkagi. - Mis õige hunt see +siis ka on, kes ei murra, inimesi ei karda ja - leiwa wastu, wõtab, kui +wisatakse? See ikka Tiina on, seda usuwad kõik. + +WANAEMA (nähtawasti südametunnistuse piina all): Kui oleks, et weel +suudaks! Kui annaks Jumal weel tunniks wõi päewaks silmanägemise +tagasi..! Üteldakse, kui niisugusele noa tera otsast leiba anda, mis +Suurel-reedel - sa tead küll?... et siis tast jälle inimene saab... + +JAANUS (nukralt): Margus ju tahtis seda teha mullu heina ajal, kui loom +õhtul tule juure wälja tuli... perenaene lõi noa ja leiwa käest, loom +jooksis huludes metsa! + +WANAEMA (kohkudes): Ohh!! + +JAANUS: Sest ajast ju ka peremehe ja perenaese wahe nii paha on, olgugi +et nad sellest ei räägi! + +WANAEMA (ägades): Et tuleks surm ja wiiks! Siis - tahaks kannatada +kõik, kuid mitte enam siin seda südamewaewa ja piina! Me kõik oma +tarkusega oleme süüdi tema elust ja surmast! + +JAANUS: Jah! Süüdi wõi mitte süüdi..! + +WANAEMA (wähe aja pärast): Mul on nii halb täna, niisugune waew - nagu +waritseks jälle kuskil midagi, millest mööda ei pääse, mille wastu ei +saa! Et Margus ometi tuleks! + +JAANUS: Jah, täna nad wäljas on, hoonete ja õueaedade ümber hulguwad! - +Waadata õige, kas ei näe ja kuule midagi. (Wõtab kübara, tahab õue +minna.) + +MARI (õhinaga kambrist tulles): Mine õige õue, Jaanus, sul on enam +jugust! Sääl nagu on keegi... + +JAANUS (hakkab uksepulgast kinni, sell silmapilgul lendab uks ise +lahti). + +MARGUS (püss käes, astub üle läwe. Jaanusele): Noh? + +JAANUS: Ei midagi, tahtsin õue minna. - Ma wõtan su hobuse lahti. + +MARI (rõõmsa elawusega): Said ikka weel eluga tagasi? Ei tulnud hundid +sulle kallale? + +MARGUS (ette poole astudes, tusaselt): Sain, nagu näed. (Jaanusele.) +Pole sul waja minna, loom juba oma asemel (Püssi Jaanuse kätte andes.) +Säh, pühi see kuiwaks. + +JAANUS (püssi waadates): Polegi märjaks saanud. Higine ainult. + +MARGUS: No kui hõlgede all oli ja ise pääl istusin. + +MARI (Marguse üleriideid wastu wõttes, weidi etteheitwalt): Kus sa +ometi nii kaua olid! + +MARGUS (tusaselt): Nii kaua olin... Olin kus ma olin, kellele mul siis +selle üle waja seletust on anda. + +WANAEMA (lepitawalt): Ega Mari ju halwa pärast ei küsinud! + +MARI (kaebawalt): Jah, nii pahas tujus on ta... + +MARGUS (äritatult): Mis ma's teile pean ütlema? Kusagil ma ei olnud. +Niisama kadus teiste seltsis aeg käest... (Istub sawikule.) + +WANAEMA: Nojah! + +JAANUS (wähe aja pärast, et juttu teha): Mis sääl kiriku juures siis +tehti? + +MARGUS (tusaselt): Sinule seda just waja seletada, ega sina seda enne +ei ole näinud. (Kui märkab, et teised kõik norus on.) Miks te's ära +magama ei ole läinud? + +MARI: Magama nüüd! Niisugusel ööl... Kui sind kodus ei olnud?... + +MARGUS (urisedes): Mind! Keda ka weel oodata waja! + +(Waikus. Tule tuhin pühib kõwemine ümber maja. Eemalt on üksiku hundi +hulumist kuulda.) + +WANAEMA (iseenese ette õhates): Oh Issand halasta!.. + +MARGUS (nagu wanaema mõtteid mõistes): Ei ole waja wanu asju meele +tuletada. Laske surnud magada. Me - ei ole keegi - puhtad tema elust +ega surmast! + +(Keegi ei wasta, tume meeleolu on maad wõtnud.) + +MARI (aralt): Kas sa süüa ka tahad? + +MARGUS (karmilt): Ei. + +MARI: Kust sa süüa said? + +MARGUS (kärsitult): Ükskõik kust ma sain, wõi ei saanud. + +MARI (nukralt): Midagi sa ei taha, midagi sa ei räägi - (murelikult +minema hakates ja peatades) - magama tuled ka wõi? + +MARGUS: Mine pääle. + +(Mari haawatult ära, wanaema nagu tukub, Jaanus ehib magama minema - +keegi ei räägi sõna. Korraga huntide hulumine lähedal. Jaanus ärewil, +Margus kargab üles ja kuulatab terawasti.) + +JAANUS: Häbemataks lähewad need ka! + +WANAEMA (kui hulumine ikka edasi kestab, pomisedes): + +...oh Peeter, püha sulane, + +Pane koerad kaleeie, + +Hurdad ümberrõngaeie.... + +MARI (särgiwäel, erutatult üle kambri läwe): Margus! Wõta püss, +hirmuta! Küllap on lauda ukse kallal! (Lööb ukse jälle kinni.) + +(Margus on juba kübara pähe surunud, nurgast püssi wõtnud ja - Jaanus +on temale ukse awanud - kaob üle läwe. Jaanus kuulatab lahtise läwe +pääl, tuisk ja lumi tungiwad sisse. Kuulda on, kuidas huntide hulumine +kaugemale läheb.) + +WANAEMA (on ennast üles ajanud, kobab läwe poole ja pomiseb lõdisedes): + +....Metsapeni, pikkalõuga, + +Metsa kuldane kuningas, + +Mine sooda solgutama, + +Mine laanta laiutama, + +Kiwi külgi kiskumaie.... + +(Wäljas pauk, tulejuga pimedas ja naesterahwa äkiline karjatamine.) + +JAANUS: Püha Jumal taewas! (Kargab üle läwe ja jookseb hääle poole.) + +WANAEMA (nagu enne, on keset tuba jõudnud): + +Meid kaitse oma were sees, + +Oh Issand Jumal abimees... + +MARI (rutuga ümberwisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles, +hirmul wanaema ümbert kinni hakates): Wanaema! Wanaema! - Oh Jumal! +Wanaema?... + +WANAEMA (hirmul): Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli +inimese hääl! + +MARI (kõige suuremas erutuses, tormab läwe poole. Jõud lõpeb jalust, +toetab ukse piida najale.): Oh Jumal, Jumal - (kiljatades) Margus! + +WANAEMA (wärisedes ja lõdisedes): See ei olnud Marguse, see oli tema +hääl! + +MARI (käsa ringutades): Halastaja Jumal! + +(Üle läwe tõstawad Margus ja Jaanus käte pääl Tiina, toowad tema +sammsammul ette, tulewalguse poole. Tiina on närakates, metsik ja +nälginud, endisest ilust ei ole enam midagi järel, ainult silmades on +õnnelik sära. Tema käed on rinnus olewa haawa pääle surutud, ta wäriseb +ja lõdiseb, weri walgub põrandale.) + +MARGUS (on Tiinale näkku waadanud, südantlõhestawalt): Tiina! + +JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu wastukaja): Tiina! + +MARI (ahastades): Tema! Ikka tema!! + +WANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal! + +MARGUS (Tiinat kandes): Oh Jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... +(hääl murdub) mina olen sinu tapja! + +TIINA (pääga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus! + +MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes, +meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud weel küllalt, +nüüd olen ma sind ka weel püssiga lasknud!... (Nutab.) + +TIINA: Ära nuta, Margus! Sina, - sina ei ole ju süüdi! - Wellekesed! - +Wellekesed oliwad näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis!... +(Toibudes ja igaühele otsa waadates): Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus +ma - kus ma õnnelik olin! Ja - kõik olete jälle mu ümber! (Püüab +naeratada.) Ah Margus, mul ei ole enam palju aega - ma tänan sind! +Kõige eest! See on minu wiimane õnn - et sinu käsi minu wiletsusele ja +waewale otsa pääle tegi!.. Margus, ma armastasin sind ja armastan sind +ikka ja igaweste! (Tema silmad wajuwad kinni, kõne muutub sonimiseks:) +Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma +tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse wiia. +Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju wahel tema poegadele +leiba! - (Suures erutuses:) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... +(Karjudes:) Ära löö! (Kõne asemel walus inisemine- pää langeb longu.) + +MARGUS (meeleheitmisel): Tema sonib! + +WANAEMA (raskelt): See on surm! + +TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult:) Süüa +andsiwad minule! (Naeratades) Wõi jalad harkis all, nagu kunagi poisil! +See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult:) Mis te tahate minust! Mina +ei tea Kiwesti-Kaarli warsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, +südantlõhestawalt): Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähewad laiali +lahti.) Ja anna neile andeks nende wõlad, kui meie andeks anname oma... +(Huuled liiguvad weel tasa, langeb kokku - sureb.) + +(Margus surub Tiina silmad kinni ja nutab, nurgas nuutsub Mari, Jaanus +seisab tummalt, kokku pandud kätega.) + +WANAEMA (kummarkile surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalwet, +aga nõnda, et ainult wiimased sõnad kuuldawale tulewad): ...Ja wõta +tema patust puhas hingekene oma auuriiki, Issand, igawene Jumal! Aamen! + +(Surmawaikus.) + + + +(EESRIIE.) + + + + + + + +End of the Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg + +*** END OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT *** + +***** This file should be named 44217-8.txt or 44217-8.zip ***** +This and all associated files of various formats will be found in: + http://www.gutenberg.org/4/4/2/1/44217/ + +Produced by Ülo Treikelder and Annika Aas + +Updated editions will replace the previous one--the old editions +will be renamed. + +Creating the works from public domain print editions means that no +one owns a United States copyright in these works, so the Foundation +(and you!) can copy and distribute it in the United States without +permission and without paying copyright royalties. Special rules, +set forth in the General Terms of Use part of this license, apply to +copying and distributing Project Gutenberg-tm electronic works to +protect the PROJECT GUTENBERG-tm concept and trademark. Project +Gutenberg is a registered trademark, and may not be used if you +charge for the eBooks, unless you receive specific permission. If you +do not charge anything for copies of this eBook, complying with the +rules is very easy. You may use this eBook for nearly any purpose +such as creation of derivative works, reports, performances and +research. They may be modified and printed and given away--you may do +practically ANYTHING with public domain eBooks. Redistribution is +subject to the trademark license, especially commercial +redistribution. + + + +*** START: FULL LICENSE *** + +THE FULL PROJECT GUTENBERG LICENSE +PLEASE READ THIS BEFORE YOU DISTRIBUTE OR USE THIS WORK + +To protect the Project Gutenberg-tm mission of promoting the free +distribution of electronic works, by using or distributing this work +(or any other work associated in any way with the phrase "Project +Gutenberg"), you agree to comply with all the terms of the Full Project +Gutenberg-tm License available with this file or online at + www.gutenberg.org/license. + + +Section 1. General Terms of Use and Redistributing Project Gutenberg-tm +electronic works + +1.A. By reading or using any part of this Project Gutenberg-tm +electronic work, you indicate that you have read, understand, agree to +and accept all the terms of this license and intellectual property +(trademark/copyright) agreement. If you do not agree to abide by all +the terms of this agreement, you must cease using and return or destroy +all copies of Project Gutenberg-tm electronic works in your possession. +If you paid a fee for obtaining a copy of or access to a Project +Gutenberg-tm electronic work and you do not agree to be bound by the +terms of this agreement, you may obtain a refund from the person or +entity to whom you paid the fee as set forth in paragraph 1.E.8. + +1.B. "Project Gutenberg" is a registered trademark. It may only be +used on or associated in any way with an electronic work by people who +agree to be bound by the terms of this agreement. There are a few +things that you can do with most Project Gutenberg-tm electronic works +even without complying with the full terms of this agreement. See +paragraph 1.C below. There are a lot of things you can do with Project +Gutenberg-tm electronic works if you follow the terms of this agreement +and help preserve free future access to Project Gutenberg-tm electronic +works. See paragraph 1.E below. + +1.C. The Project Gutenberg Literary Archive Foundation ("the Foundation" +or PGLAF), owns a compilation copyright in the collection of Project +Gutenberg-tm electronic works. Nearly all the individual works in the +collection are in the public domain in the United States. If an +individual work is in the public domain in the United States and you are +located in the United States, we do not claim a right to prevent you from +copying, distributing, performing, displaying or creating derivative +works based on the work as long as all references to Project Gutenberg +are removed. Of course, we hope that you will support the Project +Gutenberg-tm mission of promoting free access to electronic works by +freely sharing Project Gutenberg-tm works in compliance with the terms of +this agreement for keeping the Project Gutenberg-tm name associated with +the work. You can easily comply with the terms of this agreement by +keeping this work in the same format with its attached full Project +Gutenberg-tm License when you share it without charge with others. + +1.D. The copyright laws of the place where you are located also govern +what you can do with this work. Copyright laws in most countries are in +a constant state of change. If you are outside the United States, check +the laws of your country in addition to the terms of this agreement +before downloading, copying, displaying, performing, distributing or +creating derivative works based on this work or any other Project +Gutenberg-tm work. The Foundation makes no representations concerning +the copyright status of any work in any country outside the United +States. + +1.E. Unless you have removed all references to Project Gutenberg: + +1.E.1. The following sentence, with active links to, or other immediate +access to, the full Project Gutenberg-tm License must appear prominently +whenever any copy of a Project Gutenberg-tm work (any work on which the +phrase "Project Gutenberg" appears, or with which the phrase "Project +Gutenberg" is associated) is accessed, displayed, performed, viewed, +copied or distributed: + +This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with +almost no restrictions whatsoever. You may copy it, give it away or +re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included +with this eBook or online at www.gutenberg.org + +1.E.2. If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is derived +from the public domain (does not contain a notice indicating that it is +posted with permission of the copyright holder), the work can be copied +and distributed to anyone in the United States without paying any fees +or charges. If you are redistributing or providing access to a work +with the phrase "Project Gutenberg" associated with or appearing on the +work, you must comply either with the requirements of paragraphs 1.E.1 +through 1.E.7 or obtain permission for the use of the work and the +Project Gutenberg-tm trademark as set forth in paragraphs 1.E.8 or +1.E.9. + +1.E.3. If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is posted +with the permission of the copyright holder, your use and distribution +must comply with both paragraphs 1.E.1 through 1.E.7 and any additional +terms imposed by the copyright holder. Additional terms will be linked +to the Project Gutenberg-tm License for all works posted with the +permission of the copyright holder found at the beginning of this work. + +1.E.4. Do not unlink or detach or remove the full Project Gutenberg-tm +License terms from this work, or any files containing a part of this +work or any other work associated with Project Gutenberg-tm. + +1.E.5. Do not copy, display, perform, distribute or redistribute this +electronic work, or any part of this electronic work, without +prominently displaying the sentence set forth in paragraph 1.E.1 with +active links or immediate access to the full terms of the Project +Gutenberg-tm License. + +1.E.6. You may convert to and distribute this work in any binary, +compressed, marked up, nonproprietary or proprietary form, including any +word processing or hypertext form. However, if you provide access to or +distribute copies of a Project Gutenberg-tm work in a format other than +"Plain Vanilla ASCII" or other format used in the official version +posted on the official Project Gutenberg-tm web site (www.gutenberg.org), +you must, at no additional cost, fee or expense to the user, provide a +copy, a means of exporting a copy, or a means of obtaining a copy upon +request, of the work in its original "Plain Vanilla ASCII" or other +form. Any alternate format must include the full Project Gutenberg-tm +License as specified in paragraph 1.E.1. + +1.E.7. Do not charge a fee for access to, viewing, displaying, +performing, copying or distributing any Project Gutenberg-tm works +unless you comply with paragraph 1.E.8 or 1.E.9. + +1.E.8. You may charge a reasonable fee for copies of or providing +access to or distributing Project Gutenberg-tm electronic works provided +that + +- You pay a royalty fee of 20% of the gross profits you derive from + the use of Project Gutenberg-tm works calculated using the method + you already use to calculate your applicable taxes. The fee is + owed to the owner of the Project Gutenberg-tm trademark, but he + has agreed to donate royalties under this paragraph to the + Project Gutenberg Literary Archive Foundation. Royalty payments + must be paid within 60 days following each date on which you + prepare (or are legally required to prepare) your periodic tax + returns. Royalty payments should be clearly marked as such and + sent to the Project Gutenberg Literary Archive Foundation at the + address specified in Section 4, "Information about donations to + the Project Gutenberg Literary Archive Foundation." + +- You provide a full refund of any money paid by a user who notifies + you in writing (or by e-mail) within 30 days of receipt that s/he + does not agree to the terms of the full Project Gutenberg-tm + License. You must require such a user to return or + destroy all copies of the works possessed in a physical medium + and discontinue all use of and all access to other copies of + Project Gutenberg-tm works. + +- You provide, in accordance with paragraph 1.F.3, a full refund of any + money paid for a work or a replacement copy, if a defect in the + electronic work is discovered and reported to you within 90 days + of receipt of the work. + +- You comply with all other terms of this agreement for free + distribution of Project Gutenberg-tm works. + +1.E.9. If you wish to charge a fee or distribute a Project Gutenberg-tm +electronic work or group of works on different terms than are set +forth in this agreement, you must obtain permission in writing from +both the Project Gutenberg Literary Archive Foundation and Michael +Hart, the owner of the Project Gutenberg-tm trademark. Contact the +Foundation as set forth in Section 3 below. + +1.F. + +1.F.1. Project Gutenberg volunteers and employees expend considerable +effort to identify, do copyright research on, transcribe and proofread +public domain works in creating the Project Gutenberg-tm +collection. Despite these efforts, Project Gutenberg-tm electronic +works, and the medium on which they may be stored, may contain +"Defects," such as, but not limited to, incomplete, inaccurate or +corrupt data, transcription errors, a copyright or other intellectual +property infringement, a defective or damaged disk or other medium, a +computer virus, or computer codes that damage or cannot be read by +your equipment. + +1.F.2. LIMITED WARRANTY, DISCLAIMER OF DAMAGES - Except for the "Right +of Replacement or Refund" described in paragraph 1.F.3, the Project +Gutenberg Literary Archive Foundation, the owner of the Project +Gutenberg-tm trademark, and any other party distributing a Project +Gutenberg-tm electronic work under this agreement, disclaim all +liability to you for damages, costs and expenses, including legal +fees. YOU AGREE THAT YOU HAVE NO REMEDIES FOR NEGLIGENCE, STRICT +LIABILITY, BREACH OF WARRANTY OR BREACH OF CONTRACT EXCEPT THOSE +PROVIDED IN PARAGRAPH 1.F.3. YOU AGREE THAT THE FOUNDATION, THE +TRADEMARK OWNER, AND ANY DISTRIBUTOR UNDER THIS AGREEMENT WILL NOT BE +LIABLE TO YOU FOR ACTUAL, DIRECT, INDIRECT, CONSEQUENTIAL, PUNITIVE OR +INCIDENTAL DAMAGES EVEN IF YOU GIVE NOTICE OF THE POSSIBILITY OF SUCH +DAMAGE. + +1.F.3. LIMITED RIGHT OF REPLACEMENT OR REFUND - If you discover a +defect in this electronic work within 90 days of receiving it, you can +receive a refund of the money (if any) you paid for it by sending a +written explanation to the person you received the work from. If you +received the work on a physical medium, you must return the medium with +your written explanation. The person or entity that provided you with +the defective work may elect to provide a replacement copy in lieu of a +refund. If you received the work electronically, the person or entity +providing it to you may choose to give you a second opportunity to +receive the work electronically in lieu of a refund. If the second copy +is also defective, you may demand a refund in writing without further +opportunities to fix the problem. + +1.F.4. Except for the limited right of replacement or refund set forth +in paragraph 1.F.3, this work is provided to you 'AS-IS', WITH NO OTHER +WARRANTIES OF ANY KIND, EXPRESS OR IMPLIED, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO +WARRANTIES OF MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PURPOSE. + +1.F.5. Some states do not allow disclaimers of certain implied +warranties or the exclusion or limitation of certain types of damages. +If any disclaimer or limitation set forth in this agreement violates the +law of the state applicable to this agreement, the agreement shall be +interpreted to make the maximum disclaimer or limitation permitted by +the applicable state law. The invalidity or unenforceability of any +provision of this agreement shall not void the remaining provisions. + +1.F.6. INDEMNITY - You agree to indemnify and hold the Foundation, the +trademark owner, any agent or employee of the Foundation, anyone +providing copies of Project Gutenberg-tm electronic works in accordance +with this agreement, and any volunteers associated with the production, +promotion and distribution of Project Gutenberg-tm electronic works, +harmless from all liability, costs and expenses, including legal fees, +that arise directly or indirectly from any of the following which you do +or cause to occur: (a) distribution of this or any Project Gutenberg-tm +work, (b) alteration, modification, or additions or deletions to any +Project Gutenberg-tm work, and (c) any Defect you cause. + + +Section 2. Information about the Mission of Project Gutenberg-tm + +Project Gutenberg-tm is synonymous with the free distribution of +electronic works in formats readable by the widest variety of computers +including obsolete, old, middle-aged and new computers. It exists +because of the efforts of hundreds of volunteers and donations from +people in all walks of life. + +Volunteers and financial support to provide volunteers with the +assistance they need are critical to reaching Project Gutenberg-tm's +goals and ensuring that the Project Gutenberg-tm collection will +remain freely available for generations to come. In 2001, the Project +Gutenberg Literary Archive Foundation was created to provide a secure +and permanent future for Project Gutenberg-tm and future generations. +To learn more about the Project Gutenberg Literary Archive Foundation +and how your efforts and donations can help, see Sections 3 and 4 +and the Foundation information page at www.gutenberg.org + + +Section 3. Information about the Project Gutenberg Literary Archive +Foundation + +The Project Gutenberg Literary Archive Foundation is a non profit +501(c)(3) educational corporation organized under the laws of the +state of Mississippi and granted tax exempt status by the Internal +Revenue Service. The Foundation's EIN or federal tax identification +number is 64-6221541. Contributions to the Project Gutenberg +Literary Archive Foundation are tax deductible to the full extent +permitted by U.S. federal laws and your state's laws. + +The Foundation's principal office is located at 4557 Melan Dr. S. +Fairbanks, AK, 99712., but its volunteers and employees are scattered +throughout numerous locations. Its business office is located at 809 +North 1500 West, Salt Lake City, UT 84116, (801) 596-1887. Email +contact links and up to date contact information can be found at the +Foundation's web site and official page at www.gutenberg.org/contact + +For additional contact information: + Dr. Gregory B. Newby + Chief Executive and Director + gbnewby@pglaf.org + +Section 4. Information about Donations to the Project Gutenberg +Literary Archive Foundation + +Project Gutenberg-tm depends upon and cannot survive without wide +spread public support and donations to carry out its mission of +increasing the number of public domain and licensed works that can be +freely distributed in machine readable form accessible by the widest +array of equipment including outdated equipment. Many small donations +($1 to $5,000) are particularly important to maintaining tax exempt +status with the IRS. + +The Foundation is committed to complying with the laws regulating +charities and charitable donations in all 50 states of the United +States. Compliance requirements are not uniform and it takes a +considerable effort, much paperwork and many fees to meet and keep up +with these requirements. We do not solicit donations in locations +where we have not received written confirmation of compliance. To +SEND DONATIONS or determine the status of compliance for any +particular state visit www.gutenberg.org/donate + +While we cannot and do not solicit contributions from states where we +have not met the solicitation requirements, we know of no prohibition +against accepting unsolicited donations from donors in such states who +approach us with offers to donate. + +International donations are gratefully accepted, but we cannot make +any statements concerning tax treatment of donations received from +outside the United States. U.S. laws alone swamp our small staff. + +Please check the Project Gutenberg Web pages for current donation +methods and addresses. Donations are accepted in a number of other +ways including checks, online payments and credit card donations. +To donate, please visit: www.gutenberg.org/donate + + +Section 5. General Information About Project Gutenberg-tm electronic +works. + +Professor Michael S. Hart was the originator of the Project Gutenberg-tm +concept of a library of electronic works that could be freely shared +with anyone. For forty years, he produced and distributed Project +Gutenberg-tm eBooks with only a loose network of volunteer support. + +Project Gutenberg-tm eBooks are often created from several printed +editions, all of which are confirmed as Public Domain in the U.S. +unless a copyright notice is included. Thus, we do not necessarily +keep eBooks in compliance with any particular paper edition. + +Most people start at our Web site which has the main PG search facility: + + www.gutenberg.org + +This Web site includes information about Project Gutenberg-tm, +including how to make donations to the Project Gutenberg Literary +Archive Foundation, how to help produce our new eBooks, and how to +subscribe to our email newsletter to hear about new eBooks. + |