diff options
Diffstat (limited to '44217-h')
| -rw-r--r-- | 44217-h/44217-h.htm | 3482 | ||||
| -rw-r--r-- | 44217-h/images/cover.jpg | bin | 0 -> 50103 bytes |
2 files changed, 3482 insertions, 0 deletions
diff --git a/44217-h/44217-h.htm b/44217-h/44217-h.htm new file mode 100644 index 0000000..8cdc7ad --- /dev/null +++ b/44217-h/44217-h.htm @@ -0,0 +1,3482 @@ +<?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?> + +<!DOCTYPE html + PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" + "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd" > + +<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" lang="en"> + <head> + <title> + Libahunt., by A. Kitzberg + </title> + <link rel="coverpage" href="images/cover.jpg" /> + <style type="text/css" xml:space="preserve"> + + body { margin:5%; text-align:justify} + P { text-indent: 1em; margin-top: .75em; margin-bottom: .75em; } + H1,H2,H3,H4,H5,H6 { text-align: center; margin-left: 15%; margin-right: 15%; } + hr { width: 50%; text-align: center;} + .foot { margin-left: 20%; margin-right: 20%; text-align: justify; text-indent: -3em; font-size: 90%; } + blockquote {font-size: 97%; font-style: italic; margin-left: 10%; margin-right: 10%;} + .mynote {background-color: #DDE; color: #000; padding: .5em; margin-left: 10%; margin-right: 10%; font-family: sans-serif; font-size: 95%;} + .toc { margin-left: 10%; margin-bottom: .75em;} + .toc2 { margin-left: 20%;} + div.fig { display:block; margin:0 auto; text-align:center; } + div.middle { margin-left: 20%; margin-right: 20%; text-align: justify; } + .figleft {float: left; margin-left: 0%; margin-right: 1%;} + .figright {float: right; margin-right: 0%; margin-left: 1%;} + .pagenum {display:inline; font-size: 100%; font-style:normal; + margin: 0; padding: 0; position: absolute; right: 1%; + text-align: right;} + .side { float: left; font-size: 75%; width: 25%; padding-left: 0.8em; + border-left: dashed thin; text-align: left; + text-indent: 0; font-weight: bold; font-style: italic; + font-weight: bold; color: black; background: #eeeeee; border: solid 1px;} + pre { font-style: italic; font-size: 90%; margin-left: 10%;} + +</style> + </head> + <body> + <div style="height: 8em;"> + <br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /> + </div> + +<pre> +The Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg + +This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with +almost no restrictions whatsoever. You may copy it, give it away or +re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included +with this eBook or online at www.gutenberg.org + + +Title: Libahunt + Draama wiies vaatuses + +Author: August Kitzberg + +Release Date: November 18, 2013 [EBook #44217] + +Language: Estonian + +Character set encoding: ISO-8859-1 + +Text file produced by Ülo Treikelder and Annika Aas +HTML file produced by David Widger + +*** START OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT *** + + + + + + + +</pre> + + <h1> + Libahunt. + </h1> + <h2> + A. Kitzberg + </h2> + <h4> + "Noor-Eesti" wäljaanne + </h4> + <h4> + A. Kitzberg + </h4> + <p> + <br /> <br /> + </p> + <h3> + DRAAMA WIIES WAATUSES + </h3> + <h4> + NOOR-EESTI WÄLJAANNE, TARTUS 1912 + </h4> + <h3> + OSALISED: + </h3> + <h3> + TAMMARU PEREMEES + </h3> + <h3> + TAMMARU PERENAENE + </h3> + <p> + <br /> <br /> + </p> + <p style="margin-left: 45%; font-size: 0.8em; font-weight: bold;"><br /> + MARGUS, nende poeg <br /><br /> MARI, TIINA - kasutütred <br /> <br /> WANAEMA + <br /> <br /> JAANUS, sulane <br /><br /> MÄRT, sulane <br /><br /> +</p> +<h4>Külarahwas, + tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed <br /><br /> Aeg XIX aastasaja algul, + orjapõlwe ajal. <br /><br /> Esimese ja teise waatuse wahel on kümme, + neljanda ja wiienda wahel wiis aastat. + </h4> + <p> + <br /><br /> + </p> + <hr /> + <p> + <br /><br /> + </p> + <p> + <b>CONTENTS</b> + </p> + <p class="toc"> + <a href="#link2H_4_0001"> ESIMENE WAATUS. </a> + </p> + <p class="toc"> + <a href="#link2H_4_0002"> TEINE WAATUS. </a> + </p> + <p class="toc"> + <a href="#link2H_4_0003"> KOLMAS WAATUS. </a> + </p> + <p class="toc"> + <a href="#link2H_4_0004"> NELJAS WAATUS. </a> + </p> + <p class="toc"> + <a href="#link2H_4_0005"> WIIES WAATUS. </a> + </p> + <p> + <br /><br /> + </p> + <hr /> + <p> + <a name="link2H_4_0001" id="link2H_4_0001"> </a> + </p> + <div style="height: 4em;"> + <br /><br /><br /><br /> + </div> + <h2> + ESIMENE WAATUS. + </h2> + <p> + Must ja nõgine rehetare. Ahjus hõõgub tuli ja punetab säält seinte pääle. + Ahju ees sawik (müüritud iste), kolde kohal ahela otsas pada. Ahju kõrwal + pink, kartsas ja wanaema woodi. Teisel pool wastu nurgas uhmripakk, + leiwalabidas, ahjuluud ja muud koli, seinas soone pääl kinni ja lahti + lükataw uks, pulk sees ja all nurga sees kassiauk. Ukse pääl lahtine laud, + mille kaudu walgust sisse ja suitsu wälja lasta wõib; ukse kõrwal sulase + woodi. Tagaseinas wäike, sagarate pääl käiw uks, lingi asemel köie ots. + Ahju suu ees iste, selle ees wokk, sawiku lähedal pihijalg põlewa peeruga. + Hiline talweõhtu, õues torm ja aegajalt huntide hulumine. + </p> + <p> + PERENAENE, 40 aastane, waewatud näoga, lühikeseks lõigatud juukste pääl + walge (Halliste) päärätt, mille kolm nurka selja pääle alla ripuwad, + kasuka pihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast + pastlad - istub sawiku lähedal ja ketrab. MANN (MARI) kaheksaaastane, + walgetwerd tüdrukukene, linalakk lühike juuks, wärwiline willane lõng + juuste pääl, takune hame, rindade alt kirju wööga mässitud, kaela all + wäikene wask prees - kükitab, paljad jalad hamme all, sawikul ja weerib + suurest wanast lauluraamatust. MARGUS, neljateistkümneaastane walgetwerd + poiss, paklane hame, kaela alt wask preesiga koos, kitsad (Halliste) + keerdkaltsad, paljad jalad - kepleb niisama. Temal on ametiks alati peergu + kohendada ja waadata, et see hästi põleb. + </p> + <p> + MANN (weerib): Mi-e me, i-e je, meie, ri-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, + si-o so, usso... + </p> + <p> + PERENAENE (parandab): .... usu! + </p> + <p> + MANN:...usu! Wi-i-si wis... + </p> + <p> + MARGUS (parandab):...wiis! + </p> + <p> + MANN: Jaa, sina oskad pääst! + </p> + <p> + MARGUS: Oskan jah, sina pead ka. Katsu kui Kukese-Märt tuleb käsuga: + Tammaru-Mann kirikherra ette lugema, ja sina ei oska! + </p> + <p> + MANN (mõteldes, siis ruttu): Mina ei lähe! + </p> + <p> + MARGUS: Kuhu sa pääsed! + </p> + <p> + MANN (südikalt): Ei lähe jah! + </p> + <p> + PERENAENE: Õpi, õpi, latseke, mis sa sõneled. - Margus, kohenda tuld! + </p> + <p> + MANN (weerib): Wi-i-i-si wiis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, + peatükki. (Loeb silpide järele kokku:) Me-ie ris-ti-us-su wiis pea-tük- + ki. (Jääb mõtlema ja waatab üles:) Näin õe näin, mis need wiis peatükki + on? + </p> + <p> + MARGUS: Küll oled sa rumal! + </p> + <p> + MANN (terawalt): Ega ma sinu käest ei küsinud, näin ütleb minule isegi. + Näin, mis need wiis päätükki on? + </p> + <p> + PERENAENE (jätab woki seisma ja waatab mõteldes lapsele otsa): Wiis + päätükki? Wiis päätükki on - wiis päätükki. Need peawad pääs olema, neid + nõutakse. Muidu ei wõeta pääkooli ega armulauale. + </p> + <p> + MANN (mõtetes): Jaa, aga - + </p> + <p> + PERENAENE: Ah latseke, mis sa nõnda palju küsid. (Sõtkub woki jälle + wurama. Margus oli selle aja sees wokiratta külge tulise söe kinnitanud, + tuline rõngas lööb helendama.) + </p> + <p> + MANN (kilgates ja sawikult maha karates): Oh kui ilus! Näin waata, kui + ilus! + </p> + <p> + PERENAENE (pahaselt): Oi sina wallatu, kas ei ole käest ära! No oota, kui + isa koju tuleb! + </p> + <p> + WANAEMA (60-70 aastane poolpime eidekene, wana, paljas kasukas seljas, + kobab kõndides enese ette - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama): + Kellega sa tõreled? + </p> + <p> + PERENAENE: Margusega! Tulise söe pani wokiratta wahele! + </p> + <p> + WANAEMA: Ära tee, pojake, süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. + (Kobab oma woodiääre pääle.) Mis sa's ka pühapäewa õhtul selle wokiga + jahid! + </p> + <p> + PERENAENE: Ei ole enam pühapäew, tähed juba taewas. Mure ka, inimesed + alles wäljas! Leiawad nad selle tuisuga teed wõi ei leia ja eksiwad metsa + ära. + </p> + <p> + WANAEMA: Tea jah, kuhu nad nõnda hilja pääle jääwad! + </p> + <p> + (Waikus. Ei kuule muud kui tuule tuhinat ja wokiratta wurinat.) + </p> + <p> + MANN (on jälle sawikule roninud ja raamatu wõtnud, weerib): E-si es, si-i + si, esi-, mi-e me, esi-me- ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pää, ti-ü-ka tükk, + pää-tükk... + </p> + <p> + (Korraga õues huntide hulumine. Kõik kohkuvad.) + </p> + <p> + MANN (hirmul): Hunt, näin - hunt! + </p> + <p> + WANAEMA: Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi. Metsakutsa saab + kurjaks! + </p> + <p> + MARGUS (on ukse päälislaua lahti lükanud, külma auru ja tuisku tungib + tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja ära + kajab). + </p> + <p> + PERENAENE (kohmetanult): Keela ja kaitse! Küll lähewad häbemataks, sest + ajast kui Suli ära wiisid. Õue tungiwad sisse! Waid mis nad ikka weel ära + teewad! + </p> + <p> + WANAEMA: Kui ikka laudaustel toed taga on. + </p> + <p> + PERENAENE: Et Jaani, Jaanust juba ei tule! + </p> + <p> + MARGUS (julgustawalt): Esäl on püss ree pääl õlgede all. + </p> + <p> + PERENAENE (murelikult): Püss kodus! Ja kui oleksgi kaasas, kas selle + tuisuga kiwi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kõik! + </p> + <p> + MANN (wähe aja pärast): Huu! Külm! - Et isa ka niisuguse ilmaga kirikusse + läks! + </p> + <p> + MARGUS: No kui käsk anti! + </p> + <p> + PERENAENE: Nojah, kui käsk anti: igast talust mees ja naene waatama, + kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! - Mina ei julgenud, siis läksid + sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta. + </p> + <p> + MANN: Näin õe, näin, mis see nõid on? + </p> + <p> + PERENAENE: Kui suureks kaswad, küll siis kuuled. + </p> + <p> + MANN: Ja - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju. + </p> + <p> + PERENAENE: Mis sa nõndapalju pärid, mis sul waja teada ei ole. Libahunt on + kuri inimene, kes ennast wahel hundiks moondab. Kui ta tahab on ta hunt, + kui tahab, inimene. + </p> + <p> + MANN (ennast ema lähedale surudes): Näin, mina pelgan! + </p> + <p> + PERENAENE: Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Wõta raamat, mine sawikule + ja õpi! (Kui Mannil hääd tahtmist ei näi olewat:) Noh, mine, mine ! + </p> + <p> + MANN (wõtab raamatu, läheb sawikule, aga ei õpi, wahib pärani silmadega + tühjusesse). + </p> + <p> + WANAEMA (woodi ääre pääl, iseenese ette õhates, nagu ei oleks ta millegi + üle selgusele saanud): Jaah! + </p> + <p> + MARGUS: Sa ütlesid midagi, wanaema? + </p> + <p> + WANAEMA (õhates): Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis, + millest meel-mõistus jagu ei saa. Waatad ja waatad küll, aga ei näe + midagi! Wana usk, see tegi wahet hää ja halwa wahel: sortse oli ja tarku + inimesi, kes enam teadsiwad kui teised. Uus usk ei tee wahet midagi, kõik + on - ühesugused nõiad! Aga ometi on sääl, nagu weesoonekesed mulla all + warjul - hääd ja halba. Hääd ja halba, mida meel ei mõista! + </p> + <p> + (Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine õues ja woki wurin toas.) + </p> + <p> + PEREMEES (50 aastane tugew mees, temal on juba tublisti halle karwu + juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35 aastane. Mõlemad tugewates + talweriietes, riideta kasukad wammuste all, lakaga mütsid; alusriieteks + peremehel hall, sulasel must lühike pihik ja mõlematel walged + keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks lendab + lahti, pimedast tungib külma auru sisse.) + </p> + <p> + PEREMEES (sulasega üle läwe astudes): Tere õhtust! Meie ka siin. + </p> + <p> + PERENAENE (suure hää meelega): Teie ka jah, Jumalale tänu! Ruttu, ruttu, + külm tungib sisse, siis ei ole teil enam kusagil sooja kohta. + </p> + <p> + MARGUS (kähku, riideid wõttes): Mina lähen, wõtan hobuse lahti. + </p> + <p> + PEREMEES: Kui sa hää mees oled! Laota temale siis ka riie pääle ja seo + londiga kinni! + </p> + <p> + MARGUS: Küll Saab! (Õue ära.) + </p> + <p> + PERENAENE: Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? + </p> + <p> + PEREMEES: Ei olnud meil wiga midagi. Ei näinudgi teisi. + </p> + <p> + JAANUS: Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis + oliwad ka wanal ruunal jalad! + </p> + <p> + PERENAENE: Meil tahtsiwad wõi tuppa tungida! + </p> + <p> + PEREMEES: Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! + </p> + <p> + WANAEMA (tähtsalt): Nad on kurjad, et ühte sõsart kirikutulbas pekseti! + </p> + <p> + PEREMEES (päälisriideid ära pannes, raskelt): Jah, hirmus see oli, ja weel + niisuguse külmaga. Mina küll waatama ei läinud, aga - eks teised ikka + käisid! + </p> + <p> + JAANUS: Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha, siis timmukas lõi... + </p> + <p> + MANN (ema ümbert kinni hoides): Näin, mina pelgan! + </p> + <p> + PERENAENE: Jah, pelga latseke, pelga pattu! + </p> + <p> + JAANUS:... Seni kui ta neile kätte ära närwetas, pää rippuma jäi ja suu + wait. Wõtsiwad küll weel sambast maha - mis walmis, see walmis! + </p> + <p> + (Piinlik waikus, Margus on tuppa tagasi tulnud.) + </p> + <p> + PERENAENE: Kust see niisugune siis õige pärit oli? + </p> + <p> + PEREMEES: Kes teda teab. Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla + kihelkonna teisel piiril kusagil laanes poolest saadik koopas elanud. + Inimesi käinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka. Üks + wanamees jutustas ise, et kui uss tema ära nõelanud ja paistetus südameni + tõusnud... Räägiti teisest ikka hääd ja kurja, mõlemaid. Kes teab, kust ta + siia oli tulnud ja saanud, õieti ei teadnud seda keegi. + </p> + <p> + JAANUS (wähe aja pärast): Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud päält + waatama, kui ema peksetakse. Kes teab, kust nad ta kinni oliwad saanud. + Katkenud ja närmetanud, nälginud ja kõwaks külmanud! Ju ta sestsaadik, kui + ema kinni wiidi, hulkumas oli. Kes nõia last ka tulihoone katuse alla + laseb!... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. + Jooksti küll ka järele, - kust weel kätte saad!... + </p> + <p> + (Piinlik waikus. Peremees tahaks piipu seadima hakata, aga jääb äkki + kuulatama: läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas + huntide hulumine lähemale tuleb.) + </p> + <p> + PERENAENE (pääd tõstes): Kuule, juba tulewad jälle! + </p> + <p> + (Keegi ei wasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine wälise ukse taga. + Kohkumine, kõik kargawad üles. MANN jookseb sawikule püsti.) + </p> + <p> + PERENAENE: Issand Jumal, sisse tikuwad nüüd! + </p> + <p> + WANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulewad sõnad selgemini + kuuldawale): + </p> + <p> + Meid kaitse oma were sees, + </p> + <p> + Oh Issand Jumal abimees! + </p> + <p> + Oh Peeter, püha sulane, + </p> + <p> + Pane koerad kaleeie, + </p> + <p> + Hurdad ümberrõngaeie, + </p> + <p> + Küüned kütkesse wajuta! + </p> +<pre xml:space="preserve"> + (Sellega ühel ajal:) +</pre> + <p> + PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk + tungiwad tuppa ja üle läwe kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus + kirjeldanud, - huntide kirgline hulumine kõlab tema kannul): Mis see siis + on? + </p> + <p> + (Nagu tahtmata tõmbab ta ukse lapse järel paugatades kinni; huntide kisa + kajab kaugemale ära.) + </p> + <p> + MANN (jookseb karjudes taha kambri): Hunt! Hunt! + </p> + <p> + (Kõikide ehmatanud silmad on lapse pääl kinni, see ise on ka kohkunult, + tulewalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jäänud.) + </p> + <p> + JAANUS (kõigepäält toibudes): See on tema laps! + </p> + <p> + PERENAENE: Püha Jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees! + </p> + <p> + (Kõik koguwad lapse ümber, see waatab suurte silmadega ühe otsast teise + otsa. MANN piilub aralt ukse wahelt ja WANAEMA kobab lähemale.) + </p> + <p> + PEREMEES (on püssi ära pannud ja lapse ette astunud): Kas sa huntide käes + olid ja parajasti weel pääsesid? + </p> + <p> + (Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.) + </p> + <p> + PEREMEES (õrnalt): Kas sa ei mõistagi kõneleda? + </p> + <p> + (Laps nagu enne.) + </p> + <p> + PERENAENE: Mis su nimi ka on? + </p> + <p> + (Laps waatab perenaese otsa, siis peremehe otsa tagasi, aga ei wasta.) + </p> + <p> + WANAEMA (ennast last nägema kumardades): Ta on ju ära heitunud ja ära + hirmunud. Keelekene on suhu kinni kohkunud! Tea kas sellega weel keegi + inimese wiisi sõna kõnelenud on wõi ei ole! + </p> + <p> + PEREMEES (lükkab last tasakest: ahju suu poole): Mine sinna sooja. Sa oled + ju kõwaks külmanud. Pärast kõnele, kuidas sa just meile juhtusid. + </p> + <p> + (Laps, nagu enne, waatab ühe otsast teise otsa. Soe õhk ahjust mõjub. Nagu + ei oleks temal enam millegi muuga asja, sirutab ta käed tule poole sooja + saama ja unustab kõik muu.) + </p> + <p> + PERENAENE (kaastundlikult lapse üle kumardades): Kas sul kõhuke ka tühi + on? + </p> + <p> + PEREMEES: Mis sa weel küsid. Kui sul midagi on - anna! + </p> + <p> + PERENAENE: Mul ju teie jaoks leem pajas soe. + </p> + <p> + PEREMEES: Ei meile ole waja midagi. Meie olime õemehe pool sees ja oleme + küla hääd saanud. + </p> + <p> + PERENAENE (wõtab paja koogu otsast, toob leiba, tõstab kopakese sisse + leent ja paneb ahju kõrwale pingi pääle): Tule, wäikene külaline! + </p> + <p> + (Laps waatab temale korra tänulikult otsa, wõtab siis ahnelt leiwatüki ja + lusika ja hakkab suure isuga sööma, ainult wahete wahel hiilgawate + silmadega ringi waadates.) + </p> + <p> + PEREMEES: Kuidas tal toit läheb ! + </p> + <h3> + PERENAENE: + </h3> + <p> + Kes teab, kunas ta wiimati iwaraasu suhu sai! + </p> + <p> + (Wäikene waikus. Kõik waatawad rõõmsalt, kuidas laps aplusega sööb). + </p> + <p> + MARGUS (jalad harkis, isa otsa waadates): Kas see siis nüüd meile peab + jääma wõi? + </p> + <p> + PERENAENE (nagu tõrjudes): Sellepärast siis nüüd kohe meile. + </p> + <p> + PEREMEES (naeratades Margusele): Wõib jätta ka, kui sa - teda omale + noorikuks tahad. + </p> + <p> + MARGUS (naerdes): Noorikuks? Mina? Seda! + </p> + <p> + (Kõik naerawad. Laps waatab korra Margusele otsa ja sööb edasi.) + </p> + <p> + PEREMEES (nagu enne): Ära sa ütle midagi, kui - sauna wiime ja puhtaks + peseme. + </p> + <p> + MANN (aralt): Näin, kas see nüüd on libahunt? + </p> + <p> + PERENAENE: Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi. + </p> + <p> + (Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks käed + kokku. Waatab siis tänulikkude silmadega ringi.) + </p> + <p> + PERENAENE (peremeest müksates): Nägid, mis ta ka teha oskas? + </p> + <p> + PEREMEES: Jah! (Lapse poole astudes, sõbralikult.) Noh kas kõht on täis? + </p> + <p> + (Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.) + </p> + <p> + PEREMEES: Küll sa homme kõnelema hakkad. Roni nüüd ära ülesse ahju pääle, + sääl on sul soe magada. + </p> + <p> + (Laps ei wasta ikka midagi, kaob kartsat mööda ahju pääle, kus kõik wagusi + jääb.) + </p> + <p> + PEREMEES: Noh, Margust, Manni, minge ka ära põhku. + </p> + <p> + MANN: Mina pelgan! + </p> + <p> + PERENAENE: Rumal! Margus läheb ka ja meie tuleme. + </p> + <p> + (Lapsed kaowad tahakambri. Jaanus on enese riidist lahti wõtnud, et + koikasse kasuka alla pugeda; wanaema ehib ka magama minema.) + </p> + <p> + PEREMEES (tõmbab korraks ukse lahti ja waatab õue): Tuisk ja sadu on + järele jäänud, tähed sirawad taewas... + </p> + <p> + WANAEMA: Sest et waenelaps omale paiga leidis! + </p> + <p> + (Peremees ja perenaene on mõtetes ja waatawad salakesi üksteise otsa.) + </p> + <p> + PERENAENE (murelikult): Mis sest siis nüüd peab saama, Jaan? + </p> + <p> + PEREMEES (kõrwale waadates): Jah, mis peab saama! Wõi minagi tean. Mis + südamega teda homme jälle tuisu ja külma kätte wälja saadad! + </p> + <p> + PERENAENE (wähe aja pärast): Kui leiba oleks! Meil on isegi sööjaid + küllalt! + </p> + <p> + PEREMEES: Jah, eks neid ole oma jagu! Kui kisuks kewadel kütist ja teeks + tüki uut maad juure...? + </p> + <p> + PERENAENE: Jah, kui teeks, - ei tea mis mõis ütleb! + </p> + <p> + PEREMEES: Mis see mõis! Orja hingekene tuleb juure. Aga - eks selle üle + wõi nõuu pidada, kui uni maetud. Wõib olla, paneme kewadel Manni seltsi + karja? Margus kuluks mulle juba äkke taha ja kergema töö juure põllule + ära. + </p> + <p> + PERENAENE (Õhates): Kuidas me wõtame nõia lapse oma laste hulka! + </p> + <p> + PEREMEES: Nõia wõi mitte nõia! Kes meile ütleb, kui suur nõid ta oli wõi + ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka + peab saama! + </p> + <p> + JAANUS (woodi ääre päält): Jah, ema luiekambris raejalgade pääl. Nägin kui + sinna wiidi. Ega neil ju kohe kirstu ega midagi käepärast ei olnud. Wisati + muud kui eest ära sinna! + </p> + <p> + PERENAENE: Wastu ööd weel niisugust asja kõneled! Ei tule wõi unigi enam + silma. + </p> + <p> + JAANUS (raskelt): Jah! Ega ei taha tulla! + </p> + <p> + (Waikus. Peremees ja perenaene pöörawad kambrisse minema.) + </p> + <p> + LAPS (ahju pääl tõuseb istukile ja plahwatab nutma. Esimene sõna tuleb + tema suust: südant lõhestaw hüüd): Ema! + </p> + <p> + (Surmawaikus. Peremees ja perenaene on kui tarretanud.) + </p> + <h3> + (EESRIIE.) + </h3> + <p> + <br /><br /> + </p> + <hr /> + <p> + <a name="link2H_4_0002" id="link2H_4_0002"> </a> + </p> + <div style="height: 4em;"> + <br /><br /><br /><br /> + </div> + <h2> + TEINE WAATUS. + </h2> + <p> + (Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskaswanud inimesed. + MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest + wäikese wask sõlega koos, keerdkaltsad, walged jalarätikud ja rihmadega + pastlad. TIINAL (mustawerd) ja MARIL (walgetwerd) kehwad kirjud + rahwariided. Maril hõbe-prees, kaelaehted ja litredest pärg juuste pääl, + Tiinal metsalilledest pärg pääs - hõbeehteid temal ei ole. - Kewadene mets + täis päikesepaistet, wint tiltsub, kaugelt kuuldub kägu. Näitelawa keskel + jämeda tüwega tamm. - pühapäew ennelõunat.) + </p> + <p> + TIINA (pahemalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke ülestõstetud, nii + et paljad jalad pea poolte säärteni nähtawale tulewad, ettewaatlikult + astudes, nähtawasti põgenejat rästikut enese ees tagaajades): + </p> + <p> + Tolla-holla, pilla-palla! + </p> + <p> + Sarapuukirja, kukepuukirja, + </p> + <p> + Kanarpikukarwa, kulukarwa, + </p> + <p> + Mäekarwa, männikarwa, + </p> + <p> + Suure soo saksakene, + </p> + <p> + Paemurru prouakene, + </p> + <p> + Kulu kuldane emanda - + </p> + <p> + Sina minu käest ei pääse! + </p> + <p> + (Wälkuwail silmil, kahe käega peletades:) + </p> + <p> + Liigetie, loogetie, + </p> + <p> + Winderdie, wänderdie - + </p> + <p> + Sihi, sihi soo poole, + </p> + <p> + Rühi, rühi raba poole - + </p> + <p> + Sulane sa, ma isanda! + </p> + <p> + (Rästikule järele waadates, siis nagu ärewusest wabanedes:) + </p> + <p> + Pää muud kui püsti ja wastu hakkama walmis! Mine pääle, mina sulle paha ei + tee!Eks sa taha ka elada ja kewadest rõõmustada! (Paneb käed kuklataha + kokku ja astub mõtetes edasi.) + </p> + <p> + MARI (huikamine eemalt): Uu-uu! + </p> + <p> + TIINA (wirgudes): Mari! Tema olin ma koguni ära unustanud! (Huikab wastu:) + Uu-uu! + </p> + <p> + MARI (nagu enne): Uu-uu! + </p> + <p> + TIINA (astub mõtetes edasi). + </p> + <p> + ORAW (kuuse otsas): Tsuk - tsuk ! Tsuk ! (Käbi roots langeb Tiina jalgade + ette.) + </p> + <p> + TIINA (Üleswaadates rõõmsalt): Ah sina oled? Käbikuningas, pähkliperemees, + sorgsaba! - Wõi wiskab mulle käbi rootsu ! (Sirutab käed üles :) Noh ! + Tule ! + </p> + <p> + ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk-tsuk! + </p> + <p> + TIINA: Tõotad ainult, aga julgust tulla sul ei ole! (Astub puu alla, + waatab:) Kus mu pähkled on, mis ma sulle tunaeila siia oksaauku panin? + Nädala osa, seitse tükki, iga päewa jaoks ühe? Noh, ütle? + </p> + <p> + ORAW: Tsuk-tsuk! + </p> + <p> + TIINA: Maiasmokk! Kõiges ühe igapäew pidid sa sööma, nüüd on ainult koored + weel maas! - Enam ma sulle ei too! + </p> + <p> + ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk! + </p> + <p> + TIINA: Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua pähkleid annab? + Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea kas tal enam ongi ? Ega mina + tema tagawaraaita ole näinud! Rumal käbikuningas, ühepäewaperemees, mis sa + oled! + </p> + <p> + ORAW: Tsuk! Tsuk! Tsuk! + </p> + <p> + MARI (huikamine õige lähedal): Uu-uu! + </p> + <p> + TIINA: Uu-uu! Maril on nüüd muidugi torbik juba marju täis, ja minul weel + midagi! (Orawale:) Kui Mari tuleb, saame mõlemad tõreleda, tema on nii + usin, nii usin ja wali! (Otsib körtsiku taskust.) Säh, kaks tükki weel, + enam mul ei ole! Aga teinekord, siis pead mulle õla pääle hüppama ja peo + päält wõtma, kuuled? (Mõõdab jalga jala ette tõstes oma warju pikkust:) + Juba keskpäewaaeg! Nõnda see pühabane päewakene käest kaob! + </p> + <p> + MARI (kasetohust marjatorbikuga metsast wälja astudes): Oledgi siin? Mina + kartsin, et sind enam ei leiagi. Kellele sa ennast nii ilusaks oled + ehtinud? + </p> + <p> + TIINA: Miks siis ikka kohe - kellele? Mitte kellegile, iseenesele! Mets ja + maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema hõbeehted, + sind ehib tema, - kes see mind? + </p> + <p> + MARI: Sina oled ehtimatagi ilus! + </p> + <p> + TIINA: Seda kuulen ma ka alles esimest korda ja sinu suust. + </p> + <p> + MARI: Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. - Kas hakkame koju minema wõi? + </p> + <p> + TIINA: Koju? Juba? Mul ei ole ju weel marju. + </p> + <p> + MARI: Mis sina siis tegid? + </p> + <p> + TIINA: Ah! Nii hää oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, + kask lõhnas, kuusk tilkus waiku..., orawaga ajasin juttu, wäikese wäleda + rästiku pääle juhtusin - kuidas ta waene põgenes! Mina ikka kannul! Wahel + ajas küll pää püsti ja susises wastu, aga pani muud kui jälle minema - + inimese silmawaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina tagajärel... + </p> + <p> + MARI: Noh? Said ära materdada? + </p> + <p> + TIINA: Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Ta ju + põgenes! + </p> + <p> + MARI: Kurja ei tee? Alles minewal nädalal oli Tähik ära nõelatud... + </p> + <p> + TIINA: Kui ehk ise pääle astus. See paranes ju ära jälle... (Ärewuses:) + Ah! + </p> + <p> + (Metsast kostab sikusarwe heli) + </p> + <p> + MARI (ka ärewuses): Tule lähme! + </p> + <p> + TIINA: Ei, ei, mina et tule! (Wilistab lugu kaasa ja teeb kohal seistes - + rõõmsaid tantsu-liigutusi.) + </p> + <p> + MARI (rahutult): Tule, tule! Lehmad tahawad lüpsta! Me peame minema. + </p> + <p> + TIINA: Ei, ei, mina nopin weel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! + </p> + <p> + MARI (tusaselt): Marju noppida oli aega küll. Tule wõi ära tule, mina + lähen! (Pöörab minema.) + </p> + <p> + TIINA: Ja, ja, - mine, mine ees, küll ma tulen kohe! (Kergel sammul metsa + ära.) + </p> + <p> + MARI (ümberpöördes): See oli neil ehk koguni kokkuräägitud? - Ei, see ei + wõi ju olla, Margus ometi teab mis ta teeb! Aga kui..? Kui siiski..? (Kaob + põõsaste taha.) + </p> + <p> + (Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hääli kuulda:) + </p> + <p> + TIINA: Aii! Ära hulla! + </p> + <p> + MARGUS: Kuhu sa pääsed! + </p> + <p> + TIINA: Ära puutu! Mina ei salli! + </p> + <p> + MARGUS: Hakka ootama, kunas sina sallid! + </p> + <p> + TIINA (ilmub tagurpidi põgenedes ja Margust äritades): Ei saa kätte! Mitte + ei saa! Ei saa! + </p> + <p> + MARGUS (laiali kätega püüdes): + </p> + <p> + Paneks nooli nottimaie, + </p> + <p> + Wõrgu kinni wõttemaie... + </p> + <p> + TIINA (jätkates, ikka eest kõrwale lipsates): + </p> + <p> + Neid ei ole noolil notitaw, + </p> + <p> + Ega wõrgul kinni wõtetaw! + </p> + <p> + (Kerib ümber puu ringi, siis puu tagant üht kätt ja teist, üht jalga ja + teist wäljapistes ja äritades:) Kutsa säh - üks käsi, kutsa säh - teine! + Kutsa säh - üks jalg, kutsa säh - teine! (Kui Margus asjata napsab.) Mitte + ei saa! Ei saa.. ! + </p> + <p> + (Rõõmus naerulagin. Margus on wäsinud, pöörab ennast ära.) + </p> + <p> + TIINA (kirgliselt Margusele kaenla lennates): Hahaha! Sina rumal poiss, + sina tossikene! Ei saa tüdrukut kätte! Ja see tahab minu Margus olla! Minu + Margus peab olema kui hunt, kes uttede hulka kargab! Sind oleks waja + juustest kiskuda ja katkuda, kuni sulle jalad alla saawad ja mitte käsa + ümber kaela heita! + </p> + <p> + MARGUS: Sina! Sina waata kui ma tõmban su sülle ja wiin kuhu ise tahan ja + teen sinuga wiis imet, mis aga meelde tuleb. Sina - sind oleks waja + pigistada, nõnda et karjud! + </p> + <p> + TIINA (nagu angerjas Marguse käte wahelt wälja libisedes): Jaa, ja + muidugi! Seda sa oskad! Selle pääle oled sa mees! + </p> + <p> + MARGUS: Mina olen iga asja pääle mees, mind aja woi noore karuga süli; + mina ei karda! + </p> + <p> + TIINA: Jajaa, wõib olla, et sa ogarast pääst noort karu küll palju ei + karda, kui - ta hästi noor on. Aga muidu, muu asja pääle... + </p> + <p> + MARGUS: No ütle siis sina, missuguse muu asja pääle mul julgust puudub? + Nüüd sa pead ütlema! (Tahab Tiinat tabada.) + </p> + <p> + TIINA (ei lase ennast tabada): Sooh, wõi õige pean? Pea meeles, Margus, + nii hää poiss kui sa ka oled, et mina mitte midagi ei "pea", kui ma ei + taha. + </p> + <p> + MARGUS: Ei, ei, nüüd sa pead! Mina ei jäta! + </p> + <p> + TIINA: Margus, Margus, waata ette! Hädasse jääd, kui sa mulle "pea" pääle + paned. + </p> + <p> + MARGUS: Argpüksi nime mina enese pääle ei jäta. + </p> + <p> + TIINA: Argpüksiks ma ei ütelnud. + </p> + <p> + MARGUS: Üks ta kõik. Sina pead nüüd ütlema, mille pääle mul julgust ei + ole. + </p> + <p> + TIINA (tõsisemalt): Küllap ma siis ikka pean. + </p> + <p> + MARGUS: Pead jah! Tee suu lahti! Ruttu! + </p> + <p> + TIINA: Tõesti ikka? Ilma naljata wõi? + </p> + <p> + MARGUS: Muidugi! Nüüd nalja enam ei ole! + </p> + <p> + TIINA (tõsiselt): Siis muidugi! (Otsib nagu juttu hakatust:) Margus? + </p> + <p> + MARGUS: Jah? + </p> + <p> + TIINA: Kas sa oled ka kunagi selle üle järele mõtelnud, mis meie siis nüüd + - üksteisele ka oleme? + </p> + <p> + MARGUS: Mis me üksteisele oleme? + </p> + <p> + TIINA: Seni olime lapsed, olime kasuõde kasuwenda ja wallatasime... + </p> + <p> + MARGUS: Nüüd? + </p> + <p> + TIINA (wähe tusaselt): Oleme täiskaswanud inimesed... + </p> + <p> + MARGUS (kergelt): Ja teeme warsti pulmad. + </p> + <p> + TIINA (äkilist liigutust tehes, silmapilguks ülekeewa õnnetundmusega): + Tõesti? Margus! Sina tahaksid?.. + </p> + <p> + MARGUS (astub lahtiste kätega Tiina poole). + </p> + <p> + TIINA (Õnnelikus ärewuses): Margus! Sinul oleks julgust mind käekõrwale + wõtta, isa ja ema, wanaema ja kõige oma soo ja wõsa ette astuda ja ütelda: + Siin olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja meie üksteist + ei jäta? (Näeb Marguse mahalangewaid käsa.) Ah, Margus, ma teadsin ju? + </p> + <p> + MARGUS (kortsus kulmul): Jaa, raske see on. Nemad tahawad, ma wõtku Mari! + </p> + <p> + TIINA (wähe kibedalt): Mis siis Mari parem on kui mina? Nõndasama armu + pärast majasse wõetud kasulaps nagu minagi! Wõi on tema usinam, kärmem, + tugewam wõi terwem kui mina? + </p> + <p> + MARGUS: Sina oled nii koguni teistsugune, rõõmus, wallatu, tuline. See on + neile wõõras, nemad nagu kardawad sind. Mari aga on nagu nemad ise, meie + soost ja tõugu. + </p> + <p> + TIINA (äritatult): Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei + ole? Põlw põlwe järele olete siin Tammarul istunud ja - teopäiwi teinud. + Minu ema aga ütles: meie oleme wabade inimeste tõugu. Isa uppus + põgenemisel jõkke, kui teda kinni wõtta ja hingekirja panna taheti; isaisa + suri karukäppade wahel ja isa isa-isa murdsiwad nugise jahil näljased + hundid maha. Meil arwati põlwi kuni kuningateni ja wanemateni tagasi. Aga + see - ei ole muidugi - teie silmis midagi? + </p> + <p> + MARGUS (ei wasta). + </p> + <p> + TIINA (ägedalt): Meie sugu ja see, et mina wabade inimeste tõust olen, see + ei maksa teie silmis midagi? + </p> + <p> + MARGUS: Mis sa nüüd! (Püüab Tiina kätt pihku wõtta.) + </p> + <p> + TIINA (kirgliselt): Ei, ei, puiklemisega sa ei pääse! Mina tahan teada, + mis isa ja ema, mis teie kõik minust arwate, - mispärast mina teie silmas + teist niipalju madalamal seisan! Kõik tahan ma teada, Margus, (lõkendawate + silmadega lähemale astudes) kuuled sa, kõik! + </p> + <p> + MARGUS (selle kire üle weidi kohkunult): Meie ei mõtle sinust ju midagi + halba, ei tea ju sinust ega sinu wanematest üleüldse midagi. Muud, kui et + - kümne aasta eest ühel tormisel õhtul meie läwe ette juhtusid ja meile + jäid. + </p> + <p> + TIINA (waenulikult) Ei! Te teate weel midagi. Te teate weel, et minu ema - + kirikutulbas surnuks pekseti! + </p> + <p> + MARGUS: Minu Jumal - kui sa sedawiisi wägisi sõnu suust wälja kisud - + nojah, seda me teame ka. + </p> + <p> + TIINA (nagu enne): Ja usute muidugi ka, et minu ema - oli nõid? + </p> + <p> + MARGUS (tüdinult): Midagi me ei usu! + </p> + <p> + TIINA (ähwardawalt, weel lähemale astudes): Te usute, wõib olla, et mina + ka nõid olen? + </p> + <p> + MARGUS (kurwalt): Ah Tiina, mis sa nüüd uuristad ja wägisi oma südame rahu + häwitada püüad? Keegi ei pea sind nõiaks! Mis sinu ema oli ehk mitte ei + olnud, see magab ühes temaga mulla all! + </p> + <p> + TIINA (nutma purskades ja ennast ära pöörates, käsa ringutades): Ema, + emakene! Sina üksi armastasid mind, miks sa ei ütelnud mulle, et elu muud + ei ole, kui sajakordne surm! (Jälle Marguse poole:) Kas sa tead? Kas sa + tead! Kui minu ema - kui tema - kõigeparem inimene ilma pääl - kui minu + ema nõid oli, siis - olen mina ka nõid. Siis olen mina ka nõid, Margus! + (Wiskab ennast kummuli puu najale ja nutab). + </p> + <p> + MARGUS (wähe aega kui uimane, siis hellalt): Tiina! Mis sa nüüd ennast + waewad! Kas sind keegi on nõiaks nimetanud? Ütle kes, küll ma tal suu + kinni panen. Kas sind keegi on põlanud? Kas siis meid midagi jõuab + lahutada? Sinu ema õnnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein pääle + kaswanud, kõik on niihästi kui ununud! (Murelikult:) Muidugi, kui sind + mõisa ja kirikukirja panema läheme, siis see ju kõne alla tuleb, sellest + mööda ei saa... + </p> + <p> + TIINA (wappub nutust). + </p> + <p> + MARGUS: Ära nüüd nuta! Tule lähme koju. Mina sind ei jäta, sa ei tea ju + Tiina, ma ei mõista seda ütelda, kuidas sa mul armas oled. + </p> + <p> + TIINA (läbi nutu): Kui nad mind sinust lahutawad, (waikseinalt) kui nad + seda teewad, siis... + </p> + <p> + MARGUS: Ära karda. Tule, ma pean minema, päew on juba lõunal. Isa ootab. + </p> + <p> + TIINA (silmi kuiwatades): Mine pääle, Margus, küll ma tulen järele. + </p> + <p> + (Margus wõtab Tiina õrnalt kaenla, mis see nüüd waikselt sündida laseb. + Ära. Ka Tiina tahab teisele poole minema hakata, sääl astub Mari temale + wastu.) + </p> + <p> + MARI (külmade silmadega): Kuhu sa lähed? + </p> + <p> + TIINA (erutatult): Sa oled siin? Sa ei ole koju läinud? Sa kuulatasid? + </p> + <p> + MARI: Jah! Ükskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa õige päris tahad! + (Äritatult:) Ära wõrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga õnnetuse + sisse joosta, mina ei taha mitte! Kuuled! + </p> + <p> + TIINA (haawatult): Õnnetuse sisse joosta? Mis õnnetus mina siis olen? + </p> + <p> + MARI: Wõi küsib weel! Oi, kui ilmsüüta! Salalik ja kawal, seda sa oskad! + Seda sa oskasid esimesest päewast pääle, kui majasse said. Kõige otsas, + mis minu oma, olid sa kahe käega kinni. Igalpool olid sa jaomees, minule + ei pidanud enam midagi jääma, (kibedusega) isegi oma särgikesi pidin ma + sinu selga andma! (Kaeblikult:) Isa ja ema petsid sa ära, ja nüüd... + (purskab nutma). + </p> + <p> + TIINA (kohkunult): Mari! Mis sa ometi... Kõik see..! + </p> + <p> + MARI: On õige! Kes kõndis isa, ema järel nagu kutsikas? Kes jooksis juba + käsku täitma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes wõrgutas Margust juba + maastmadalast pääle? Sina!! - Kas sa olid ka nagu teine tüdrukukene ja + tundsid ka mõnest asjast häbi? Oli teile ka mõni puu kõrge ja mõni wesi + sügaw? Paksust ja wedelast läksid sa poisiga läbi! Mina waatasin päält ja + nutsin! + </p> + <p> + TIINA (kaastundlikult): Waene Mari! + </p> + <p> + MARI: Kelle pärast? Sinu pärast! Ja nüüd tahad sa weel seda wiimast, seda + kõigewiimast! Aga - enam ma ei lase! Piinatud loomalgi lõpeb korra + kannatus otsa, miks siis mitte inimesel! + </p> + <p> + TIINA (nagu enne): Ah, Mari!.. + </p> + <p> + MARI (ägedalt): Ära hakka nõrgutama! Jäta Margus rahule, ja - mina waikin + nagu seni! + </p> + <p> + TIINA (nagu enne, õrnalt): Oh Jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui ka + tahaksin! Mis siis mina selle wastu wõin, kui Marguse süda minu poole + hoiab ja mitte sinu poole! Kui sina ka waikiksid, - see peab ju ikka isale + ja emale teada saama, warem wõi hiljem! + </p> + <p> + MARI: Ära sega! Mõtle Pähni-palu pääle ja mis sääl sündis! + </p> + <p> + TIINA: Pähni-palu pääle? + </p> + <p> + MARI: Aasta tagasi, kui sääl nõndasama marjul olime nagu täna siin! Enam + mina oma hinge ei waewa ja seda enese teada ei pea, olgu sa ka kümme korda + ilma ees minu -kasuõde! + </p> + <p> + TIINA: Mis jutt see on? + </p> + <p> + MARI: Ära püüa salata, mina nägin! + </p> + <p> + TIINA (ärewil): Mis see tähendab? Mis sa nägid? + </p> + <p> + MARI: Hunt wiis Kiwesti-Kaarli warsa ära... + </p> + <p> + TIINA: Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? + </p> + <p> + MARI: Hunt olid sina! + </p> + <p> + TIINA (nagu ussist nõelatud). + </p> + <p> + MARI: Ära salga midagi, mina nägin! Sa arwad, et ma magasin? Ma olin ju + küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus pääle, aga + ma ei maganud, minu silmad oliwad lahti, ma olin walwel... + </p> + <p> + TIINA (kähisewa häälega): Mari! Sa oled hull! + </p> + <p> + MARI: Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad warsa + wahtisiwad... + </p> + <p> + TIINA: Sellepärast, et ilus wäikene wars oli! + </p> + <p> + MARI: ... ja siis - korraga ei olnud sind enam kusagil. Ainult mära lõhkus + köie otsas, kui hunt warsaga metsa jooksis! Mina nägin! Hunt olid sina! Ja + - kolm päewa selle järele ei söönud sa, näkitsesid ainult toidu kallal. + </p> + <p> + TIINA (äkisti ühe sammu Mari poole astudes, metsikult): Mari! + </p> + <p> + MARI (hoolimatalt): Jaa, Mari! (Pureledes:) Ära wahi mulle niisuguste + silmadega otsa, nagu tahaksid ka mind ära murda. Ma tean su silmi küll, ma + nägin, kuidas sa Pähni-palus warsa wahtisid, enne kui ta wiisid! Mina sind + ei karda, mind kaitseb Jumala ristike. Mis ma näinud, olen ma näinud ja + kinnitan seda kas wõi kirikus altari ees! + </p> + <p> + TIINA (ülespoole tõstetud kätega): Issand halastaja päästa! Ema, nüüd on + ka minu käes kord, nüüd sirutab needmine käe ka su lapse järele wälja! + Igawene Jumal! Kes sa elu annad ja wõtad! Ära anna mind timuka käe alla + häbistada, siin mina ägan sinu poole, sa tead, puhas sellest süüst... + (Waarub ja langeb südantlõhestawalt nuttes puu alla kummuli.) + </p> + <p> + MARI (kohkunud, nõuta, vaigistades, ruttu): Tiina! Oh Jumal! Et see ka üle + minu huulte tuli!.. Mina ei ütle seda ju kellegile, mina ei saa ju ometi + teiseti, mina nägin seda! + </p> + <p> + TIINA (ägades): ...Lase mind surra siiasamasse, enne kui nad nüüd ka minu + kallale tulewad nagu nad sinu kallale tuliwad - hukka mõistetud juba ette + - ema, emakene! Miks jätsid mind ilma elama, tõugata ja tallata, ennem + wiinud mu wesile, kannud kalajärile, pistnud tükk mürgi juurt mu suhu, + sina kes sa tark olid ja teadsid, et õigust ega halastust ilmas ei ole, + ema, ema! + </p> + <p> + (Tuulehoog läheb kohisedes läbi metsa.) + </p> + <h3> + (EESRIIE) + </h3> + <p> + <br /><br /> + </p> + <hr /> + <p> + <a name="link2H_4_0003" id="link2H_4_0003"> </a> + </p> + <div style="height: 4em;"> + <br /><br /><br /><br /> + </div> + <h2> + KOLMAS WAATUS. + </h2> + <p> + (Jaani-õhtu metsa ääres lagendikul. Kui wõimalik, siis näitelawale maha + tehtud tuli. Eespool püstipandud warras tõrwapütiga, mida näha ei ole. + Nooremad poisid kannawad tule jaoks hagu kokku, wanemad poisid peawad + tõrwatonni all nõu. Elaw liikumine, kõnekõmin ja naerulagin läbisegi, + inimesi tuleb ühtelugu juure.) + </p> + <p> + HAOKANDJAD (läbisegi): 1) Teeme ikka jaaniku mis jaanik on! 2) Missugust + enne ei ole olnud! 3) Mis üle kolme walla näha! + </p> + <p> + JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima): Täna teeme jaaniku jah! + Mis üle kolme walla näha jah! + </p> + <p> + 1. HAOKANDJA: Jass, kanna hagu! + </p> + <p> + JASS: Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugile. Naer.) + </p> + <p> + (Eemalt kostab tulejate tüdrukute laul.) + </p> + <p> + TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi): 1) Tere! 2) Tere poisid! 3) Tere + läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.) + </p> + <p> + II. HAOKANDJA (poisikestele): Jukut, Jaani ja teised, minge tooge kuiwi + kadakaid. + </p> + <p> + LAPSED (kilkades laiali): Toome meie kuiwi kadakaid! + </p> + <p> + WANATÜDRUK EPP (tõrwatonni warrast katsudes): Kas see warras ka peab? + </p> + <p> + POISID (naerdes läbisegi): 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull! Seda + ei kanguta Epp ise ka lahti! + </p> + <p> + OGAR POISS: Mina - mina - mina tõin terwe kuuse korraga! + </p> + <p> + TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Kas saab ka hää jaanik? 2) Kas oli ka kase tohtu? + 3) Ja hästi palju tõrwa? + </p> + <p> + POISID: 1) Tõrwa kui mett! 2) Tõrwa ja tohtu - küllalt! Wana raswase + rattarummu lõhkusime pilbasteks ja kiilusime täis! See põleb kui põrend! + </p> + <p> + EPP: Kes sinna tule otsa wiib? + </p> + <p> + 1. POISS: Epp ise ronib üles! + </p> + <p> + POISIKE: Mina ronin üles, pistan põlema! + </p> + <p> + II. POISS: Kas püksipõlwed ka peawad? (Naer, poisikesel on püksipõlwed + wäga kärisenud.) + </p> + <p> + III. POISS: Wibalikuga pistame tule otsa! + </p> + <p> + TÜDRUKUD: 1) No mis te weel ootate, pange ju põlema! 2) Hakkame pääle jah! + </p> + <p> + POISID: 1) Wara alles! 2) Ootame weel wähe, ilm alles walge! 3) Kõik ei + ole weel koos! + </p> + <p> + I. TÜDRUK (ettepoole kogunud teistele tüdrukutele): Tammaru rahwast ei ole + ka weel? + </p> + <p> + II. TÜDRUK: Sina ootad Margust? + </p> + <p> + III. TÜDRUK: Mis sina temast ootad, temal ise oma! + </p> + <p> + JASS: Ei tea, kas Tammaru-Tiina ka tuleb? + </p> + <p> + I. POISS: No miks ta's ei pea tulema? + </p> + <p> + JASS: Wõi sa ise ei tea? + </p> + <p> + EPP (Jassile): Mis sa ometigi niisugust juttu ajad! Waata kui sa ei saa! + </p> + <p> + (Inimesi kogub enam ja enam ümber kuulatama.) + </p> + <p> + II. POISS: Ega ei tohi niisugust hullu asja nimetada! Kes seda oleks + uskunud! + </p> + <p> + III. POISS: Ei tea, kas on ikka tõsi wõi? + </p> + <p> + I. POISS: Mis see? See Kiwesti-Kaarli warsa lugu wõi? + </p> + <p> + WANA NAENE: Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru-Mari ise oma silmaga + nägi! + </p> + <p> + I. TÜDRUK: Huu! Hirmu ajab pääle! + </p> + <p> + POISIKE (wana naesele): Tädi, missugune see libahunt õige on? + </p> + <p> + WANA NAENE: Wõi mina teda olen näinud! Hunt ikka nagu hunt, kui werejanu + ja murdmise himu pääle tuleb! Muud kui - esimesed jalad olewat tal lühemad + kui tagumised. Inimese käed ju ka lühemad kui jalad. + </p> + <p> + (Enam inimesi kogub kuulatama.) + </p> + <p> + KESKEALINE MEES: Puha ebausk! + </p> + <p> + I. POISS: Ebausk jah, kuidas nüüd inimene ennast wahel hundiks ja jälle + inimeseks muuta saab. + </p> + <p> + WANA NAENE: Kust ta's ebausk on? Wa' Räägu-Rein Pärakülas, kätt ega jalga + ei wiitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igalpool silmaga + näha, loomad äralõppenud, kewadel ei jõua jalgu alla wõtta, kantakse teisi + inimeste wahel laudast wälja, aga - peremees? Peremees paks ja punane, + nagu puik, weri näost wälja tulemas. Kõik ilma inimesed teawad, et ta + libahundiks käib ja et kõik see rammu murtud lammaste soojast werest + tuleb! + </p> + <p> + KESKEALINE MEES: Hull jutt puha! + </p> + <p> + WANA NAENE (nagu enne): Hull jutt? Kui sulase ka libahunti tegema wälja + õpetas? Wana Rein ei jõudnud teopäewi ära teha, kui siis pandi mõisa poolt + wana Aasta-Mats sinna sulaseks, et see teopäewad tasa teeks. Tee teopäewi, + kui leiwakotti kaasa panna ei ole! - Aga warsti hakkas ikka wa' Aasta-Mats + ka paksuks ja punaseks minema, tegi ikka teopäewad tasa ja kõik ja kiitis + ise igal pool, et ta nii hää koha pääl weel ei olla teeninud, kui Räägul. + Muud kui - ühel hääl päewal olla Matsil see "sõna" metsas meelest ära + läinud, ei ole ennast enam inimeseks tagasi muuta saanud. Jooksnud küll + tagurpidi käpukile ümber kiwi, aga seda "sõna", seda ei olla tal enam + meele tulnud. Kui siis jooksnud hundist pärast koju ja peitnud ennast + haganikku ära. Silmad põlenud pääs ja weripunane keel hammaste wahelt + wäljas. - Seni kui wana Rein koju tulnud, teist ise ümber kiwi wedanud ja + tast jälle inimese teinud! + </p> + <p> + KESKEALINE MEES: Kes tahab, see usub! + </p> + <p> + WANEM INIMENE: No kas teil nüüd mitte enam muud juttu käes kõneleda ei + ole, kui niisugust tühja lori! + </p> + <p> + WANA NAENE: Ei ole see tühi lori! + </p> + <p> + III. POISS: Ei wõi teada midagi. Kust see jutt muidu inimeste suhu sai? + </p> + <p> + WANA NAENE: Ega suitsu muidu ei tõuse, kui tuld ei ole! + </p> + <p> + EPP: Ah, jätke järele, kõnelege midagi muud! + </p> + <p> + JASS: See ju see kõigeuuem jutt on! + </p> + <p> + III. POISS: See ju nüüd läheb kui kõlin läbi kihelkonna. + </p> + <p> + KESKEALINE MEES: Mina olen kuulnud, Margus tahtwat Tiinat wõtta! Siis + tekkiwad ikka kõiksugused hullud jutud! + </p> + <p> + JASS (on ennast metsa ära peitnud ja heidutab säält): Õhõi, õhõi, soend, + soend, libahunt! Silmad põlewad pääs kui tulerauad! + </p> + <p> + (Kõik kohkuwad ja lööwad lahku; lapsed jooksewad tõrwapüti alla + hunikusse.) + </p> + <p> + EPP: Mis rumal jutt ja lori see on! Ära rikuwad inimeste tuju! Jaani- + õhtul ei ole nüüd paremat. Poisid, pistke jaanik põlema! Tulge tüdrukud, + hakkame nukku jooksma, et korra otsa pääle saame! Tulge! + </p> + <p> + WANEM INIMENE: Ära rikuwad tuju jah! + </p> + <p> + TÜDRUKUD (läbisegi): 1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah, mis meil + ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina ette otsa! + </p> + <p> + EPP (edwistades): Mina nüüd weel! + </p> + <p> + POISID (läbisegi): 1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on hää laulu + hääl! 4) Epp seda asja oskab! + </p> + <p> + EPP: Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame pääle! + </p> + <p> + (Ürgab:) + </p> + <p> + Lähme nukku ehtimaie, + </p> + <p> + Kulda kägu kängitsema!.. + </p> + <p> + (Wanemad inimesed hoiawad kahele poole kõrwale, tüdrukud lööwad ringi, + kaks neiut lükatakse keskele ja laotatakse neile walge linik pääle, kuna + teised nende ümber keeru'käiwad ja laulawad. Poiste parmas hoiab paremale + poole ja walib nukupüüdjad. Pahemale poole koguwad torupillimees, wanemad + mehed ja naesed, kõik hääs tujus. Nukumäng peab kiiresti minema. Kuni + nukku joostakse, süütawad wanemad poisid wibalikuga ülesse tuld; säält + hakkab punakat walgust alla paistma.) + </p> + <p> + Nukumäng I. + </p> +<pre xml:space="preserve"> + Lähme nukku ehtimaie, +</pre> + <p> + Kulda kägu kängitsema, + </p> + <p> + Ehi nukku, eeri nukku, + </p> + <p> + Ehi enda ehtemile, + </p> + <p> + Pääle pane pardi sulgi + </p> + <p> + Liida pääle linnu sulgi. + </p> + <p> + (Neiud keskel teewad kästud liigutusi.) + </p> + <p> + Rinda pane suure sõle + </p> + <p> + Kui see kuu taewaesse, + </p> + <p> + Kaela heida helmekorra, + </p> + <p> + Kui see korda kanamune, + </p> + <p> + Pähe pane laia pärja, + </p> + <p> + Kui see wihma wikerkaari. + </p> +<pre xml:space="preserve"> + Nukukene, noorukene, +</pre> + <p> + Seadi jalad jooksemaie, + </p> + <p> + Wiska linik lepa pääle, + </p> + <p> + Kaelarätik kase pääle! + </p> + <p> + (Neiud wiskawad liniku, jooksewad ringist wälja, poisid kannul neid + püüdmas. Ringisolejad hoiawad tahapoole poolringi.) + </p> + <p> + Jookse nukku, jõua nukku, + </p> + <p> + Jookse poolest Poolamaada, + </p> + <p> + Weidikese Wene maada, + </p> + <p> + Natukese Narwa maada! + </p> + <p> + Nukku koju kutsutakse, + </p> + <p> + Üle aia hõigatakse, + </p> + <p> + Tule koju nukukene, + </p> + <p> + Tule koju, tunne oma! + </p> + <p> + Mats su oma, hoia teda, + </p> + <p> + Jaan su päris, pea teda! + </p> + <p> + (Poisid on nukud kinni püüdnud ja tulewad nendega tagasi. Kõnelagin ja + seletamine.) + </p> + <p> + KARJALAPSED (kargawad jaanitule ümber ja laulawad): + </p> + <p> + Puhas, püha Jaanikene, + </p> + <p> + Hoia minu karjakest, + </p> + <p> + Karja minnes, koju tulles, + </p> + <p> + Hoia metsas kahju eest, + </p> + <p> + Õpeta sa põõsa tagant, + </p> + <p> + Karja haljast heina sööma! + </p> + <p> + (Kilkawad :) Jaanike ! Jaanike ! (ja jooksewad laiali.) + </p> + <p> + WANAKAS MEES (wõtab midagi pihuga maast ja pillub tuide): Tutrad tulesse, + kasteheinad kesale, linad minu põllu pääle! + </p> + <p> + (Sarwemäng näitelawa taga: tuttaw lehepilli lugu.) + </p> + <p> + I. TÜDRUK: Tammaru Margus! + </p> + <p> + II. TÜDRUK: Margus jah! Tema lehepilli lugu! + </p> + <p> + (Mõned jooksewad wastu, teised teewad pilli loo järele lühikese + jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE tulewad. + Mõlemad wiimased jääwad ettepoole, wanemate inimeste juure seisma. + Teretamine ja elaw liikumine, aga ka - pääde kokku pistmine ja + sosistamine. Tüdrukud hoiawad nähtawasti wähe Tiina eest kõrwale, aga + mitte wäga silmapaistwalt. On, nagu tikuks tume tuju wõlmust wõtma. EPP + saab sellest aru ja tõttab seda peletama.) + </p> + <p> + EPP: No mis te's nüüd mängu katki jätsite? Tulge jälle nukku jooksma! Ega + see Jaaniõhtu maast ei ole leitud, millal me teid kõik paari saame! + </p> + <p> + TÜDRUKUD (läbisegi): Nukku jooksma jah, nukku jooksma! (Koguwad ringi.) + </p> + <p> + EPP: Kes see keskele? + </p> + <p> + I POISS: Epp ise keskele! (Naer.) + </p> + <p> + EPP (tujukalt): Soo, wõi Epp keskele? Siis wist - Jass püüdma? Seda te + tahate? (Naer.) Ei, Tammaru Marit, Tiinat keskele - Margus ja Meelimäe- + Mart püüdma! + </p> + <p> + TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (pistawad pääd kokku. Perenaenc näib elawalt + kõnelewat, peremees awaldab käsa laotades tuska). + </p> + <p> + HÄÄLED (läbisegi): Olgu! Olgu! Marit Tiinat keskele, Margus ja Märt + püüdma! (Mõned tüdrukud jooksewad Mari tooma, Tiina jääb üksi.) + </p> + <p> + TAMMARU PERENAENE (astub Mari poole, nagu teda ära tooma): Mari, ära sina + praegu mine! + </p> + <p> + TÜDRUKUD (wõtawad Mari keskele): Ei, ei! Tema peab tulema, meie ei jäta! + </p> + <p> + EPP (Tiina juure astudes): Noh, tule! + </p> + <p> + TIINA (kahewahel): Wõtke mõni teine! + </p> + <p> + MARGUS (Tiinale): Mine, mine! + </p> + <p> + EPP (wiib Tiina Mari kõrwale keskele). + </p> + <p> + (Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine, selgesti on kuulda, et siin ja + sääl kõneldakse:) Saab näha, kumma Margus walib! Nukumäng II + </p> + <p> + (Epp ürgab ja tüdrukad laulavad, poisid mängiwad kandliga kaasa:) + </p> + <p> + Oh see nukku waenelapsi, + </p> + <p> + Ilma pääta pääsukene, + </p> + <p> + Ole ei ema ehitamas, + </p> + <p> + Ole ei isa ilustamas! + </p> + <p> + Nuta, nuta, nukukene, + </p> + <p> + Nuta, nuta, nuutsu, nuutsu, + </p> + <p> + Alane ala õlade, + </p> + <p> + Koole ära koguni! + </p> + <p> + Tõuse üles, nukukene, + </p> + <p> + Alles sul isa, alles ema! + </p> + <p> + Hüppa nukku, karga nukku, + </p> + <p> + Jookse nukku, jõua nukku, + </p> + <p> + Siputele siibasida, + </p> + <p> + Soputele sulgesida! + </p> + <p> + Nukukene, noorukene, + </p> + <p> + Ära sina mõtle metsa poole, + </p> + <p> + Metsas palju murdajaida, + </p> + <p> + Kiwi kõrwal kiskujaida! + </p> + <p> + Tule koju nukukene, + </p> + <p> + Ei ole aega nukul olla, + </p> + <p> + Nukul kangas kamberissa + </p> + <p> + See tahab kulda, kudumista, + </p> + <p> + See tahab lõuend, lõhkumista! + </p> + <p> + Tule koju, nukukene + </p> + <p> + Tule koju, tunne oma, + </p> + <p> + Märt su päris, pea teda, + </p> + <p> + Margus oma, hoia teda! + </p> + <p> + (Tiina ja Mari pistawad jooksma. Ringis olejad hoiawad tahapoole + poolringi. Mari ei lase ennast Mardist tabada.) + </p> + <p> + I. POISS: Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile! + </p> + <p> + II. POISS: Märt, ole wahwa! + </p> + <p> + I. POISS: Margus, tõmba Mari kinni! + </p> + <p> + III. POISS: Margus nüüd Marit tahab! Mari jääb ikka Märdile! + </p> + <p> + (Mari jookseb paaril korral Margusele risti wastu, et sellele wõimalust + anda teda tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab sellele järele, + kes aga ka ennast kergesti püüda ei lase.) + </p> + <p> + JASS: Mis sina nüüd, Mari, ennast weel Margusele topid, ega Margus ju sind + ei taha! + </p> + <p> + I. POISS: Ega ta hull ei taha jah! Mari oleks ikka walmis küll! + </p> + <p> + II. POISS: Margus ei hooli maast ega taewast! + </p> + <p> + III. POISS: Margus teeb mis Margus tahab, mis temal Mariga tegu! + </p> + <p> + TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (eespool, on nähtawasti wäga erutatud. Kui + Margus neist mööda jookseb, haarab perenaene tema käiksest kinni.) + </p> + <p> + PERENAENE (pahaselt): No mis see nüüd olgu! + </p> + <p> + MARGUS (ei hooli midagi, kisub ennast lahti, jookseb Tiina järele). + </p> + <p> + I. POISS: Mari, ära sellepärast nuta! Märt ka hää poiss! + </p> + <p> + II. POISS: Lepi Märdiga jah. Näe, Margusel Tiinaga tõsi taga! + </p> + <p> + WANANAENE: Margus on hull! Ju see üks wägi on, mis teda lahti ei lase, et + ta enam millestgi ei hooli! + </p> + <p> + (Jälle pääde kokkupistmine ja sosistamine. Kõik peawad nukujooksjaid + silmas, kes tagapoolt keskele tagasi tulewad. MARI (Märdiga) leegitsewa + näoga, asjata püüab ta oma wiha warjata, - TIINA (Margusega) alandlikkude, + aga särawate silmadega. Kui mõlemad paarid keskel kokku puutuwad, ei + suuda)MARI (ennast pidada, ta pöörab Tiina poole ja kähistab sellele näkku + - küll nõnda, et see ainult Tiinale kuulda peaks olema, aga see on kõigile + kuulda): + </p> + <p> + Libahunt! + </p> + <p> + (Tiina tarretanud, Margus kohkunud. Päältwaatajate hulgas sosistamine ja + kahjurõõmsad näod): Mis ta ütles? Kuulsid, kui ütles! + </p> + <p> + (Warsti lendab ka siit ja säält sõna): + </p> + <p> + Libahunt! + </p> + <p> + (Silmapilguks piinlik waikus. Tulewalgus ülewelt on kahwatuks muutunud, + tuli on kustumas. - Korraga kõlawad kusagilt pimedast pilkesõnad): + </p> + <p> + Metsa-hulli, metsa-halli, + </p> + <p> + Metsa ojarmu emanda, + </p> + <p> + Mine sooda solgutama, + </p> + <p> + Läbi laanede laduma, + </p> + <p> + Kiwi külgi kiskumaie! + </p> + <p> + (Kahjurõõmus naerukihin, teistel tõsised näod. Ja jälle teiselt poolt + kõlawad pilkesõnad): + </p> + <p> + Metsa-hukku, metsa-hakku, + </p> + <p> + Metsapeni, pikkalõuga, + </p> + <p> + Susi suuri, pää jämeda: + </p> + <p> + Ära sa puutu minu pulli, + </p> + <p> + Ära sa katsu minu karja, + </p> + <p> + Werista minu warsakest! + </p> + <p> + (Margus on äritatud ja nõuta, ta kargab pilkajate poole ja tahaks mõnda + tabada, aga neid ei ole leida. Tiina tarretus muutub ülewoolawaks nutuks. + Ta on keskele üksi jäänud ja kustuwa tule kuma paistab weel ainult tema + pääle.) + </p> + <p> + MARGUS: Tiina! Tiina! Ära nuta! Inimesed on niisuguses tujus ja - ega nad + seda keegi ju ise ei usu ja - homme on ju kõik jälle ununud. Ära nüüd + nuta! (Pureledes inimeste poole:) Mis te siis nüüd teete? Häbenege ennast! + Tühi laimujutt pannakse käima, ja - teil ei ole paremat teha, kui seda + järele rääkida ja teist inimest pilkama ja haawama hakata?! - Ära nuta, + Tiina! + </p> + <p> + TAMMARU PEREMEES (pahaselt Margusele): No mis sina's nüüd? Sinule on keegi + midagi ütelnud wõi? + </p> + <p> + MARGUS (pureledes): Kas sa ei näe siis, et teisele inimesele liiga + tehakse! + </p> + <p> + (Kusagilt pimedast lendab wana wiisk Tiina jalgade ette ja jälle kõlawad + pilkesõnad): + </p> + <p> + Susi säh, silmapaik! + </p> + <p> + Kui sa meie karja tuled: + </p> + <p> + Pane see silma ette - + </p> + <p> + Susi säh, silmapaik! + </p> + <p> + TIINA (nutt muutub leegitsewaks wihaks): Mis te tahate minust! Inimesteks + loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete + mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhatkorda hunt, hunt + metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole, kui teie! Hunt tapab + ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!.. Ja arwate ennast + paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie - + orjawerega wõietud häbioksad wedelewad aedade taga maas, koerte lakkuda! + Hunt on waba, teeb mis ta tahab, tuleb kui ta tahab, läheb kui ta tahab, + armastab ja wihkab keda tahab! Ja läheb teie seast, sest et ta teid - + põlgab! (Astub uhkelt metsa poole, keegi ei takista teda, kõik on kui + tarretanud.) + </p> + <p> + (Metsas wilguwad siin ja sääl pimedas korra pisikesed wiirastuled, nagu + hundi silmad Üles, mis kohe jälle kaowad.) + </p> + <p> + (Siis selle waikuse keskelt): + </p> + <p> + WANEM INIMENE: Püha Jumal! Jaanituli kustunud! See ei tähenda hääd! + </p> + <p> + WANANAENE: Ja mets nii must ja kole! Siia küll enam ei julge jääda! + </p> + <p> + (Tõusew hirm inimeste hulgas, tüdrukud ja naesed koguwad üksteise ümber + hunikusse, lapsed ripuvad wanemate riiete küljes. Kõnekõmin ja + hädaldamine, üksikud hakkawad minema, aegamööda kaowad kõik. Üksi järele + jääb maas hõõgawa tuleaseme juure Margus; tema äritatud olekust on näha, + et ta tumedate mõtetega wõitleb. - Eemal seisavad Tammaru peremees ja + perenaene, kes tusased ja Üksteisega ägedasti kõnelenud on, mis aegapidi + kuuldawale tuleb.) + </p> + <p> + PEREMEES (käsa laotades): No ütle!.. Mis sa narriga ikka teed! + </p> + <p> + PERENAENE: Ammu oleks tüdruk waja silma alt ära saata olnud! + </p> + <p> + PEREMEES: No ja, ära saata! Kuidas teda äkki ära ajad? Aga ega muud nõu + üle ei jää! Kes siis seda nüüd uskus, et ta tõega - (käsa laotades) oma + häätegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jäta! + </p> + <p> + PERENAENE: Hunt ikka, mis hunt! Mis ta inimestele ütles! + </p> + <p> + PEREMEES (ähwardawalt): No tulgu tagasi! + </p> + <p> + PERENAENE (Marguse poole astudes): Ära tuled ka wõi? + </p> + <p> + MARGUS (kaeblikult): Kuida ma tulen, kui nägid, et... ära jooksis ja ei + tea, mis ta teeb! + </p> + <p> + PERENAENE (armuta): Ei tee midagi! + </p> + <p> + PEREMEES (pilkawalt): Sa ehk tahad ka metsa järele joosta? + </p> + <p> + MARGUS (murelikult): Kuhu mina temale järele tean minna! + </p> + <p> + PEREMEES Tuled siis wõi ei tule? + </p> + <p> + MARGUS (tusaselt): Küll ma tulen! + </p> + <p> + PEREMEES (perenaesele): Las' konutab. Lähme pääle! (Hakkawad perenaesega + minema. Margus jääb üksi ja sorib pää ees maas, jalanukiga tuhka.) + </p> + <p> + (Tema juure astub pimedast wälja ja paneb teda murelikult tähele) + </p> + <p> + MARI (õrnalt): Margus! + </p> + <p> + MARGUS (karmilt): No - mis sina weel tahad! + </p> + <p> + MARI (alandlikult): Mis ma nüüd tahan, Margus! Mitte midagi ma ei taha! + </p> + <p> + MARGUS: Siis - mine! + </p> + <p> + MARI (murelikult): Kuida ma jätan su siia... Jumala ainuüksi!.. Teised on + kõik ära läinud... + </p> + <p> + MARGUS: Ajasid tema jälle metsa! Kes teab, kas tuleb tagasi wõi ei tule! + </p> + <p> + MARI (wähe aja pärast): Küll tuleb. Ega see esimene kord ei ole. Ta on ju + mitu puhku ära olnud ja ikka jälle tagasi tulnud! + </p> + <p> + MARGUS (pureledes): Mitu puhku! Kui te temale ülekohut tegite. - Tema ei + ole nagu teie, tema ei kannata ülekohut, tema weri on teistsugune! See on + õrn, lööb kergemini keema, see... aga seda ei suuda sina ju mõista! + </p> + <p> + MARI: Ah Margus! Mina ei suuda seda mõista, kuidas sa nõnda tema küljes + kinni oled! + </p> + <p> + MARGUS: Ja muidugi ei suuda sa seda. Mine! Ma ei taha sind näha. Kuulutad + oma halba unenägu teistele nagu tõtt! + </p> + <p> + MARI (nuttes): Oh Jumal, Margus, ma ei näinud und! + </p> + <p> + MARGUS: No siis arwasid sa seda omast pääst wälja! Mina Tiinat ei jäta. Ja + kui ta ka kümmekorda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui + sina! (Ära.) + </p> + <p> + MARI: (temale järele): Margus! (Purskab walusalt nutma, käsaringutades): + Margus! Oma hinge laotaksin ma sinu teeraa pääle, et aga sinul pehmem + astuda oleks, surra wõiksin ma sinu eest, aga libahundile ma ei wõi sind + jätta! Ma ei wõi mitte! + </p> + <h3> + (EESRIIE.) + </h3> + <p> + <br /><br /> + </p> + <hr /> + <p> + <a name="link2H_4_0004" id="link2H_4_0004"> </a> + </p> + <div style="height: 4em;"> + <br /><br /><br /><br /> + </div> + <h2> + NELJAS WAATUS. + </h2> + <p> + (Rehealune. Paremat kätt wäikene uks rehetuppa, selle lähedal + ristjalgadega söögilaud ja wanamoodi istmed. Pahemat kätt wanaema woodi, + selle kõrwal pink, eespool puutelgedega, paksu põidadega wanker (Marguse + suwine magamise ase). Tagaseinas suur wäraw, pärani lahti, kust hele + päikese walgus sisse tuleb ja ruumi, mis muidu must ja suitsunud (laest + rippuwad kõrred alla), omal wiisil armsaks teeb. Wäljas - suwise maakoha + prospekt: põllulapid, metsatukad, wõsa. Inimeste kohta maksab, mis II + waatuse alguses öeldud; wanaema nüüd peaaegu täitsa pime.) + </p> + <p> + MARGUS (seisab norus tagaseina wärawa piida najal, ei kuule ega näe, wahib + tühjusesse). + </p> + <p> + PERENAENE (tuleb tarest, jääb peatama, tahaks nagu midagi ütelda, aga + wäänab - kui Margus teda ei näe ega kuule - pääd ja läheb kurwalt tagasi). + </p> + <p> + MARI (tuleb õues weepangedega wärawast mööda, kohkub Margust nähes natuke, + waatab temale aralt otsa ja läheb ära. Margus istub wanaema woodi lähedale + pingi pääle, jääb käsepõsikil konutama). + </p> + <p> + JAANUS (tuleb jalgu järel wedades teiselt poolt, rangid õlal, ohjad käes, + jääb Margust nähes läwe kohale seisma): Täna ei ole teole minekut - wana + peremees rääkis nagu kesa kordamisest... + </p> + <p> + MARGUS (nagu ärgates): Mis see? Kes? Ah soo!.. (Waatab mujale.) + </p> + <p> + JAANUS (lähemale tulles): Ei ole meie Tiinat weel näha ühti? Neljas päew + juba... + </p> + <p> + MARGUS (ei wasta). + </p> + <p> + JAANUS: Warem, kui ta seda tegi, - kolmandal päewal oli ta ikka tagasi... + </p> + <p> + MARGUS (pöörab tusaselt näo teisale). + </p> + <p> + JAANUS: Ta üks suure südamega loom ikka on. Eks mina ütelnud juba sel + ajal, kui peremees ta majasse jättis: ära tee! Hääd sellest wälja ei tule! + </p> + <p> + MARGUS (tusaselt): No mis sellest siis paha tulnud on? + </p> + <p> + JAANUS: Nojaa, mis mina tean. Tüdruk ju kui tulesäde. See teenib ikka kahe + eest oma leiwa ära. Muud kui... + </p> + <p> + MARGUS (ei wasta.) + </p> + <p> + JAANUS: ...et ta ennast taltsutada ei suuda ja kui jälle midagi on, metsa + jookseb ja enne tagasi ei tule, kui wiimane nälg ajab... + </p> + <p> + MARGUS (kärsitult ära pöördes): Ah! + </p> + <p> + JAANUS (wabandawalt): Ega's mina midagi!.. Aga wõi see's! Kes seda enam + kinni peab, kui korra niisugune jutt lahti on pääsnud. See läheb kui + kulutuli. Peremehel-perenaesel ikka õigus ka, kui nad sind teda wõtta ei + lase! + </p> + <p> + MARGUS (ennast taltsutades, etteheitwalt): Kas sina siis ka Tiinast halba + usud? Sina ometi tunned teda! + </p> + <p> + JAANUS (tusaselt): + </p> + <p> + Mida minu uskumisest wõi!.. + </p> + <p> + MARGUS: Kas sina siis ei wõi nende ilma inimeste suud kinni panna? Sina + ometi tead, et - tema niisugune juba on. Temal ei ole seda wagusat orja + werd, mis meil, - sina ometi tead! + </p> + <p> + JAANUS: Tean wõi ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest targem + oleksin, et mina nende suud sulguda saan! (Teeb minekut.) Kas ma siis + lähen kesa kordama wõi? + </p> + <p> + MARGUS (tusaselt): Eks sa lähe, kui kästi. (Jääb nagu enne konutama. + Jaanus ära.) + </p> + <p> + WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades toast ja sihib oma woodi poole; juhtub + kätega Marguse külge): Kes see (katsub käega) ah sina oled pojake! Mis + sina siin nüüd teed? Muretsed pääle? (Paitab käega.) + </p> + <p> + MARGUS (waikselt): Ei midagi, wanaema! Niisamuti!.. + </p> + <p> + WANAEMA (kaastundlikult): Ei midagi jah! (Toetab pikkamisi Marguse kõrwale + oma woodi ääre pääle:) Muud kui - nagu surnu oleks majas! + </p> + <p> + MARGUS: (piinatud, ei wasta midagi). + </p> + <p> + WANAEMA: Kui sa alles wäikene olid, Margus, kui sul midagi waja oli, wõi + sa midagi teada tahtsid ja teistel ei olnud sinu jaoks aega, tulid sa + alati minu juure!.. + </p> + <p> + MARGUS (soojalt): Sinu juure tuleme ju kõik, wanaema! + </p> + <p> + WANAEMA (pääd raputades): Ei, pojakene, kõik te ei tule. Sina ei tule! Sul + ei ole mulle ammu midagi ütelda olnud! + </p> + <p> + MARGUS (kehitab õlasid, kurwalt): Mis ma sulle ka pidin ütlema, wanaema, + mis sa ise ei tea! + </p> + <p> + WANAEMA: Jah! Wanaemal ei ole küll enam silmakesi, kae pani neile kaane + pääle, aga wanaema näeb siiski! Enam weel kui enne, kõik mis sünnib ja + kuidas on! Wanaema näeb ka sinu südamesse, pojakene! + </p> + <p> + MARGUS (piinatult): Mis selle üle siis weel kõnelda ja sõnu teha! Wõi + sinagi teisiti, wanaema. Sa ju mõistad mind ka hukka, pimedast pääst nagu + teised kõik! + </p> + <p> + WANAEMA (tõstab pää üles, nagu tahaks ja wõiks ta Margusele silma + waadata): Ei, Margus! Seda ei tee ma mitte! + </p> + <p> + MARGUS (õnnelikus ärewuses): Tõesti, wanaema! (Mõlemate kätega wanaema + käte ümbert kinni hakates ja särawate silmadega temale otsa wahtides.) + Sina mõtlesid teisiti, kui... isa ja ema ja teised kõik? (Elawalt) + Wanaema! (Laseb käed langeda ja astub tagasi.) Ma ei usu seda! See ei ole + ju tõsi! See ei wõi ju olla! + </p> + <p> + WANAEMA: Ah, Margus! Et sul weel usku oleks minu sisse! Et ma weel sinu + käe pihku wõtta (otsib Marguse kätt) ja sulle rahu südamesse tagasi + kõneleda jõuaks, nagu enne, kui sa weel laps olid ja mõnikord nuttes minu + juure tulid! - Sa ära mõista isa ja ema hukka. Ei tee nemad, nagu sina + ütled, midagi pimedast pääst. Nende waade on selge, weri jahe ja meel + kaine. + </p> + <p> + MARGUS (üle keedes): Meel kaine?.. Mis te's nüüd tahate? Ise ometi wõtsite + Tiina majasse ja pidasite teda nagu oma last? Ja nüüd! Nüüd kus mina + poisikese põlwest pääle temaga kokkukaswanud olen, nüüd... kus Tiina mulle + armas on - (ägades) wanaema, sa ei tea kui armas - nüüd on ta korraga teie + meelest ei tea mis. Mis ta's teile on teinud? + </p> + <p> + WANAEMA: Ah, Margus! Ma tean küll! Kõikide pääle tuleb see korra! Nagu + maru! Siis tuiskab ja tormab weri ja näeb õnne ja õnnetust sääl, kus - + midagi iseäralist ei ole. See ehk teine, Margus, ühe ja sellesama pääle + loodud on kõik- sugu edasi kandma ja lapsi ilmale tooma. See on kõik! + </p> + <p> + MARGUS (nagu tõrges laps): Wanaema, mina ei jäta Tiinat! See - libahundi + lori? See on ju hull jutt! + </p> + <p> + WANAEMA: Jäägu see! Muud kui - mis me teame Tiinast? Mis me teame sellest, + kes ta on ja kust ta tuleb? - Margus! Siuru ja sirjelind, ei need sünni + paari. Ja Tammaru sugu ja tõug? Margus, kui sa tahad ja kannatad + kuulatada, ma jutustan sulle neist? + </p> + <p> + MARGUS: (Õlasid kehitades, rahutult): Ja - mis see..? Mis sellel siis + nüüd... Mis minul siis sellega..? + </p> + <p> + WANAEMA: Mis sinul sellega tegu? Ei tea, Margus, ehk ometi? Meie tõug, + Margus, see elab siin Tammarul juba kümme põlwe, wiis wiimast mis ma ise + näinud ja oma wanaema ja ema käest kuulnud olen... + </p> + <p> + MARGUS (on kärsitu, aga ei wasta midagi). + </p> + <p> + WANAEMA: Kas sa kuuled ka? + </p> + <p> + MARGUS: Kuulen küll. Kõnele pääle. + </p> + <p> + WANAEMA: Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja wõsa on kollaste + juukste ja siniste silmadega; see wõttis naisi ainult oma keskelt - ei ole + tilkagi wõõrast werd meie soontes, see on - puhas! + </p> + <p> + MARGUS: Wõõras weri? Kust siin see wõõras? Ta on ju ometi teie eneste + silma all üleskaswanud ja inimeseks saanud! + </p> + <p> + WANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestuste sisse ärawajunud, + jutustab edasi): Meie tütred ja noorikud ei olnud ilusad, neid ei nõutud + mõisa... Neli põlwe tagasi, kui ühte nõuti (on sügawasti liigutatud ja + lööb silmad maha) - see uputas ennast jõkke. Surnuaia müüri taga, kui mina + weel nägin ja mäletan, seisis ikka weel tema ristikene - karjalapsed ka + hoidsiwad ristikest ja ei tallanud maha... + </p> + <p> + MARGUS (ka liigutatud, teeb sellekohase liigutuse, aga ei wasta midagi). + </p> + <p> + WANAEMA (nagu kaugele tagasi waadates ja siis jälle alates): Me olime + pikaldased ja aeglased; meil oli alati kõiges kaks last, kui palju, siis + kolm — kui Jumal sigidusele warakult taba ette pani - üksainus! Meie + teenisime Jumalat ja orjasime mõisat kartuse ja wärisemisega; elu lust ja + rõõm oli meie eest lukkupandud asi. Kui meie laulsime, oliwad meie laulud + rasked ja kurwad! Helgeid aegasid meil ei olnud, kirge meie ei tunnud - + uute orjahingekeste eest oli meil hirm... + </p> + <p> + MARGUS (rahutumalt): Mis sellest nüüd minule, wanaema...? (kaeblikult) Mis + sa kõneled kõigest sellest! See ei tee ju midagi paremaks! + </p> + <p> + WANAEMA (ennast püstiajades): Jah, mis sellest nüüd sinule!... Ainult, + et... kuidas meie sugu ja wõsa enne on elanud, elu ja kannatamiste pääle + waadanud. Põlwest põlwe, nii halwad kui me olime - me oleme oma päritud + pruukisid pühaks pidanud, oleme waiksed ja wagusad olnud ja - püüdnud + iseennast ära wõita. Kui sa seda tead, eks sa siis - kui sul mõnikord süda + raske on ja murduda tahab, eks sa siis mõtle ka wanaema pääle, oma isa ja + oma ema pääle, kes ju kõik ka korra noored oliwad, nagu sina nüüd, ja - + wõib olla wahest ka kõik kätte ei saanud, millest süda sonis!... + </p> + <p> + MARGUS (läheb enam ja enam rahutumaks): Ah wanaema, wanaema! Sinu sõnad + sööwad ju südame sees ära! + </p> + <p> + WANAEMA: Kõik oleme loodud kannatama, üks nõnda, teine nõnda. Aga - aeg + paneb iga haawa pääle rohtu! Noor weri on kerge armastama ja kerge - + unustama! (Paitab.) Ei midagi, wanaema püüab korra jälle targem olla, kui + teie noored. Temal aega käes mõtelda! Ja siis tulewad kõik need - (wahib, + nagu näeks ta nägemist) kes meie suguwõsast enne meid elasid ja eluraskust + kannatasid, ja need, kes pärast meid tulewad ja jällegi kannatawad ja... + seisawad nii selgesti, et katsu neid käega, pikas reas sääl - (sirutab käe + wälja) kus - ah! ju muud midagi ei ole, kui wanaema mured! Mitu põlwe + edasi, mitu ja mitu! ja mitu põlwe tagasi! (wälja sirutatud käsi wäriseb) + - ma ei näe sääl wõõrast werd, kõik on kollaste pääde ja siniste + silmadega! Kollaste pääde ja siniste silmadega! (Laseb käe langeda ja + püüab - Marguse pääle waadates - nagu pisarat silmast ära pigistada.) - + Aga ära seda südamesse wõta, Margus, ära seda südamesse wõta, see on + ainult - wiirastus, mis wanaema wahel näeb! (paitab korra Margust ja + ootab, et see midagi wastaks.) Kui päike looja läheb, kui wanad ja hallid + oleme, siis... on kõik kannatused ära ununud nagu unenägu! + </p> + <p> + MARGUS (wahib weel ikka kohkunult sinna, kuhu wanaema käsi näitas, õhkab + siis raskeste ja jääb jälle konutama). + </p> + <p> + MARI (tuleb rehetoast, toob lusikaid ja leiba lauale. Tema silmad walwawad + murelikult Margust. Et Margus ennast ei liiguta, ei julge ta midagi + ütelda, waid läheb tasakesi tagasi). + </p> + <p> + PEREMEES (tuleb õuest, tema nägu muutub Margust nähes tusaseks. Astub mõne + sammu ja jääb siis keset rehealust seisma): Noh, ei ole teda ikka weel + näha? + </p> + <p> + MARGUS (teeb liigutuse, nagu oleks tal äge sõna keele pääl, pöörab aga näo + teisale ja waikib). + </p> + <p> + PEREMEES: Kas sa ei kuule, poiss, et sinuga kõneldakse? + </p> + <p> + MARGUS: Kuulen küll. Mis ma siis pidin wastama? Kui sa Tiina järele küsid, + siis tead sa ise niisama hästi, et ta weel tagasi ei ole. + </p> + <p> + PEREMEES (enam iseenesele): Wõiks ta ka parem jääda, kus ta on! + </p> + <p> + PERENAENE (tuleb, paneb sööginõu lauale): Tulge nüüd sööma! + </p> + <p> + PEREMEES (Margusele, kes ennast ei liiguta): No mis sa's nüüd lõrretad? + Nagu ei oleks sul enam elu sees! Mis hingeõnnistus sul siis nüüd kaduma + läks? (Istub lauda.) Aastate järele juba mees, aga poisikese aru. Kui sa + naist wõtta tahad - mina ei keela. Mari ootab, tee sügisel pulmad! + </p> + <p> + PERENAENE: Jah, mina seda ka ei mõista! Sa wõid ometi ainult inimest + wõtta, kellel Issanda weri südames! Kes metsa ära ei jookse! + </p> + <p> + (Jaanus tuleb õuest ja asub lauda, nõndasama ka wanaema ja Mari. Ka Margus + istub isa kõrwale. Tume meeleolu, keegi ei räägi sõna.) + </p> + <p> + JAANUS: Meelimäel olla hunt eila tallekese karja juurest ära wiinud. + </p> + <p> + PERENAENE (alamõttega): Eks ole! Waja omagi karjasele ütelda, et loomadega + kodu lähedale hoiaks! (Sööwad jälle, nagu enne, sõnalausumata.) + </p> + <p> + (Läwe päält langeb wari tuppa. Sääl seisab Tiina - nälginud ja kahwatanud, + riided wähe korratud. Ta on häbelik ja ei julge silmi üles tõsta.) + </p> + <p> + JAANUS (näeb teda kõige enne): Meie kadunud, inimene! + </p> + <p> + MARGUS (üles karates, et Tiinale wastu jooksta, õnnelikult): Tiina! Oled + sa ometi korra tulnud... + </p> + <p> + PEREMEES (Margust karmilt istmele surudes): Siia jää! Sellega õiendan + mina! + </p> + <p> + (Margus ei julge ennast liigutada, kuna peremees aeglaselt lusika käest + paneb ja tulejale wastu astub.) + </p> + <p> + PEREMEES: Kust sa tuled? + </p> + <p> + TIINA (waatab paluwate silmadega ringi, aga ei saa sõna suust). + </p> + <p> + PEREMEES (raudselt): Kust sa tuled? Kus sa olid selle aja? + </p> + <p> + TIINA (aralt): Metsas olin! Ma ei julgenud ju enam inimeste hulka tulla! + (Hakkab nutma.) + </p> + <p> + PEREMEES: Metsas? Metsas hulgub hunt! Mis sa tegid metsas? + </p> + <p> + WANAEMA (on söögilauast ülestõusnud ja sihib oma woodi ääre poole. Tiina + lähedale seisma jäädes): Latseke, millest sa elad metsas, kui sa metsa + jooksed? + </p> + <p> + PERENAENE (söögilauast): Seda sina weel küsid? Mets on ju nüüd liha täis. + </p> + <p> + TIINA (nuttes nagu enne): Millest ma elan? Ei millestki, wanaema. Metsas + on marju, metsas on oblikaid ja juuri. (Ülewoolawas ärduses ennast wanaema + ette maha wisates ja tema põlwede ümbert kinni hakates:) Sina, wanaema, + sina ei keela mulle oma armu! Ma olen ju küllalt põlwede pääl maas Jumala + poole äganud, aga tema ei halasta! Ikka jälle tuleb see taltsutamata wiha, + ja mina ei saa selle wastu! Lapsena olin ma hää, usu mind, wanaema, ma + olin hää! Aga kui nad ütlesiwad, minu ema olla nõid, kui nad tema surnuks + peksiwad, kui nad mind sajatamise sõnadega läwe eest läwe ette saatsiwad, + siis! Siis kaswas see wiha iga ülekohtu wastu minu pisukeses südames nagu + kõwa tükk ja on minuga ühes suureks saanud ja mina ei saa selle wastu. + Mina ei saa selle wastu, usu, wanaema, mina ei saa! + </p> + <p> + WANAEMA: Aga metsa jooksed sa latseke, ja oled saal päewad ja ööd! + </p> + <p> + TIINA (ülewoolawas ärduses): Ah wanaema! Metsas on nii hää... nagu sambla + sisse suruda ja nutta... kuni wiha - tilk tilga järele sulab ja süda jälle + kergeks saab. Sääl ei tahaksgi nagu enam inimene olla, tahaks olla metsas, + prii ja waba, waba ja prii... + </p> + <p> + MARGUS (lahtiste kätega Tiina poole tormates): Tiina! + </p> + <p> + PEREMEES: (Marguse käewarrest kinni haarates ja teda tagasi tõugates, + Tiina poole pöörates, üleskeewa vihaga): Libahunt! + </p> + <p> + TIINA (nagu ussist nõelatud, üleskarates, waarudes; wanaema astub eemale): + Seda ütled ka sina! (Nagu paludes ülestõstetud kätega - siis käsa silmade + ette kattes:) Halastaja Jumal! + </p> + <p> + PERENAENE (laua äärest): Sa oled ometi ise jaanitule ääres kõigi inimeste + kuuldes tunnistanud, et sa libahunt oled! Mis sa's nüüd weel seda salata + tahad? + </p> + <p> + TIINA (perenaese poole sirutatud kätega): Oh, ema, mis sa seda etteheitma + hakkad, mis walus ja wihas meeltheitja inimese suust mõtlemata üle huulte + tuli! + </p> + <p> + PEREMEES (valusa kibedusega): Mõtlemata? Ütle parem, kuidas sa mu poja ära + nõidunud ja enesele järele pannud oled! + </p> + <p> + TIINA (tõuswa uhkusega): Ei ole mina Margust ära nõidunud ega enesele + järele pannud, seda teab Margus, seda teab Jumal, seda teate teie. Ja kui + Margus minu poole hoiab ja mind tahab, (tema silmad lööwad lõkedama) siis + on see tema oma waba tahtmine! Ja mina - wõin ainult uhke olla, et hää + inimese südame enesele olen wõitnud ja - hingepõhjast alandlik ja tänulik, + et ma Jumala suures maailmas hoopis mahajäetud ja üksi ei ole... + </p> + <p> + PEREMEES (ei suuda ennast enam taltsutada, pea karjudes): Nõid oled, ja + nõia palga saad korra, nagu su ema nõid oli ja oma palga sai. Wälja minu + katuse alt, ussiseeme! + </p> + <p> + TIINA (leekiwas wihas): Mis?! Nõid - olen mina ja nõid oli minu ema...? + Minu ema ihu mullas ja hingekest õndsate hulgas tuled sa - teotama? Minu + ema, kelle lapse sa ometi puhtast halastusest oma juure wõtsid, teda + toitsid ja katsid! + </p> + <p> + PEREMEES (ennast ära pöördes): Olgu ka neetud see tund, kus ma seda tegin! + </p> + <p> + TIINA (ennast taltsutades, kaeblikult esite, siis wihaselt): Oh et te + parem mind kiskjate loomade kätte oleksite jätnud! Siis oleks warakult + kõigel walul ja piinal ots olnud. Hing oleks ema juure ja Jumala sülle + tagasi saanud. Leiba olete ihule annud, hinge olete nälgida lasknud. + Toitnud ja katnud olete, armastanud ei ole te mind. Ihule andsite + warjupaiga, hing jäi üksi. Ja otsis hinge! Otsis teie hinge kümme pikka + aastat ja ei leidnud mitte. Mürki olete mu hingesse walanud! Ja nüüd, kus + ma abi ja armu otsima tulen, teie juure, kes mulle isa ja ema pidid olema, + nüüd! nüüd ütlete ka teie: libahunt! Tulgu see teie hinge pääle! Ah!! Ei + ole siis ka minu südames enam sädet lapse-armastust, ega tänu - me oleme + tasa! + </p> + <p> + MARGUS (hädaldades): Tiina!... Missugune sa isa ja ema wastu oled! + </p> + <p> + TIINA (nagu enne): Ei ole need mulle isa ja ema! Ja ei ole ka sinule isa + ja ema, kui neil sinu wastu armu ega halastust ei ole! (Rahulisemalt:) + Margus! Suures raamatus seisab: mees jätab isa ja ema maha ja hoiab naese + poole - (pöörab ennast minema) - tule! + </p> + <p> + MARGUS (õnnetult): Ja - kuhu? Mõtle ise järele - kuhu! + </p> + <p> + PERENAENE (nagu pilgates): Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei tooda? + </p> + <p> + MARGUS: Ja kes meid paari, kes meid kirikukirja paneb, kui mõisa kirja ei + ole! + </p> + <p> + TIINA: Mina tean koha, kust meid keegi tagasi ei too. Laanes, soode ja + rabade taga, kust kurg ka ainult lennates üle pääseb, on mägi, mäe sees + hallikas ja koobas. Ja paari? Paari paneb meid Jumal. Tule, kui sa minu + oma oled! + </p> + <p> + PEREMEES: Ha! Asjata petad sa poissi! Sellel on aru pääs! + </p> + <p> + TIINA: Tule, Margus! + </p> + <p> + MARGUS (on sõnadeta õnnetu). + </p> + <p> + TIINA (kurwalt): Kui sa ei tule, Margus, siis - ütle, et sa ei tule! + </p> + <p> + MARGUS: See ei ole ju wõimalik! See oleks ju meeletus! Me peame teist teed + leidma, me peame... (Waatab abiotsiwalt isa ja ema otsa ja jääb nende + kiwistanud nägusid nähes wait.) + </p> + <p> + TIINA: Sa ei tule? + </p> + <p> + MARGUS (laotab õnnetult käsa, jääb wait). + </p> + <p> + TIINA (meeleäraheitmises Marguse poole): Sinagi ehk usud nüüd, et ma - + libahunt olen? Oh Jumal! Meel läheb segi! Ma ei tea seda ju! Wõib olla oli + siis minu ema see... ja mina!... olen seda werega temalt pärinud ja see + mürk... (Käsa ringutades:) Oh Jumal, ma ei tea seda ju! (Waarub.) + </p> + <p> + PERENAENE (valjult): Ära siis wõta Jumala nime suhu, kui sa ei tea! + </p> + <p> + TIINA (wihaselt): Libahunt... Libahunt on ka Jumala loom! + </p> + <p> + PERENAENE: Ei ole libahunt Jumala loom! Ei kõlba see inimeste hulka! Kasi! + </p> + <p> + TIINA: Mina olen Jumala loom, olgu ma ka libahunt! Teie? Wiletsad! Teil ei + ole julgust ega jõudu, armastust ega ustawust - midagi ei ole teil! Ja + tahate kohut mõista? Teie?! + </p> + <p> + Kui ma hunt olen, on huntide hulgas mu ase, ehk on nende juures enam + õigust ja enam halastust! (Astub uhkelt läwe poole. Minnes muutub tema + wiha ärduseks. Läwe pääl tagasi waadates :) Jumalaga, Margus! (Nuttes + ära.) + </p> + <h3> + (EESRIIE.) + </h3> + <p> + <br /><br /> + </p> + <hr /> + <p> + <a name="link2H_4_0005" id="link2H_4_0005"> </a> + </p> + <div style="height: 4em;"> + <br /><br /><br /><br /> + </div> + <h2> + WIIES WAATUS. + </h2> + <p> + (Wiis aastat hiljem. Seesama rehetare, mis esimeses waatuses. Inimesed on + wanemaks jäänud, MARGUSELE on habe kaswanud, tema kui ka MARI - nüüd + Marguse naene - näojooned on kõwaks ja waljuks muutunud. Kõigewähem + muutunud on sulane JAANUS. WANAEMA on õige wanaks jäänud ja kokkulangenud, + tema pää nõtkub, näitab nagu tukuks ta alati. Jälle hiline talwe õhtu ja + peerg põleb pihis; wäljas torm ja aegajalt huntide hulumine.) + </p> + <p> + (Sawiku lähedal istub MARI ja ketrab, ahju nurga ääres pingi pääl konutab + Jaanus, käed süles. POISS-MÄRT lõpetab woodi ääre pääl pastlarihmade + sidumist, wõtab kasuka ja kübara waia otsast.) + </p> + <p> + JAANUS: Kuhu see Märt siis weel wastu õhtut minema ehib? + </p> + <p> + MÄRT: Ma lähen tõistrele, toon tüdruk-Mari ära. See ju sääl on, ja - tea + kas saab tuisust läbi üksi koju. Ma lähen temale wastu. + </p> + <p> + JAANUS (naerdes): Sa oled ju Mari wastu õige wiisakaks hakanud. Räägiti + ikka, et sul tõistre-Anuga tõsi taga pidi olema... + </p> + <p> + MÄRT: Sooh, wõi räägiti? Noh, siis üks tee ja kaks asja. (Naerdes:) Jaa, + eks pea enese ette hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu kombel + raudwaraks ei jäeta. Siin oled sina taluisa ameti pääl, ega sind siit enam + wälja kangutada saa. Minu jalgade all weel mitu tuult. + </p> + <p> + JAANUS: Soo, wõi üks inimene ka minu pääle kade! - Jah, eks ma ole siia + peatama jäänud, wõib olla jään weelgi, kui talurahwas mind - mahamatta + tõotawad. + </p> + <p> + MÄRT: Ei maksa sinu pääle kade olla ühtigi. Jaa, kui talurahwas sulle + selle pika teenistuse eest ka sauna kõrwale kambri üles oleksid löönud ja + sinu naesele-lastele seadinud, siis ehk wahest oleks kade olla maksnud, + nõnda aga... + </p> + <p> + MARI (kuiwalt): Wõi talle küllalt seda ei ole pakutud, juba ennegi, wana + peremehe ajal. - Temast nüüd saab! + </p> + <p> + JAANUS (naerab): Ega saa jah, näha on, et ei hakkagi saama. + </p> + <p> + MÄRT: No - hääd õhtut kõigile! (Ära.) + </p> + <p> + (Jutu wahe.) + </p> + <p> + WANAEMA (tuleb käsikaudu kobades kambrist, wana kasukaräbal ümber õlade, + toetab sawikule istuma - wokiwurinat kuuldes): Mis sa nüüd, latseke, jälle + wokiga? Läbe ometi ka pühapäewa pidada! + </p> + <p> + MARI: Ei ole enam pühapäew, pühapäew juba läbi. Töö tahab tegijat. - Mure + ka! Margus alles wäljas, ei tule ega tule. Leiab ta selle tuisuga teed wõi + ei leia, ja eksib metsa ära. + </p> + <p> + WANAEMA: Jah, ei tea kuhu ta nõnda hilja pääle jääb! + </p> + <p> + JAANUS: Noh, küllap läks ka tee ääre kõrtsi sisse ja sääl - kaob tuttawate + seltsis aeg käest. + </p> + <p> + MARI (tusaselt): See on siis õige temp, kui teab, et teised kodus tema + pärast hirmul on ja ootawad? + </p> + <p> + JAANUS (ala-mõttega): Kes teab, kui palju ta seda teab! + </p> + <p> + WANAEMA: Jaah... (Lõpetab, ei ütle midagi.) + </p> + <p> + JAANUS (kes aegajalt peergu kohendab): Mis suur igatsus tal ka kodu + järelegi! Lapsi teile Jumal ei ole annud, maja tühi ja kõle... + </p> + <p> + MARI (ei wasta midagi, tallab ainult kõwemini wokki. Lõng katkeb. + Kummardab woki üle ja tõstab korraga pää üles): Kuule, kui tulewad! + </p> + <p> + (Läbi waikuse ja tuule mühina on kuulda, kuidas huntide hulumine lähemale + tuleb ja siis jälle kaugemale kaob. Kõik kuulatawad.) + </p> + <p> + WANAEMA (õhates): Jah!... + </p> + <p> + JAANUS (wähe aja pärast): Ütlesid midagi, wanaema? + </p> + <p> + WANAEMA (wahel puhates ja jälle rääkides): Mis ma suurt ütlesin - midagi! + Kõik kordub siin maa pääl - midagi ei muutu. Inimesed küll - tulewad ja + lähewad, sünniwad ja surewad, muud kui - mind mulda - surm ei taha, jätab + nagu sambaks ilma pääle, ehk mind küll - kellegil enam waja ei ole. - Poja + ja minija kutsus ta ära ja oleksid ometi weel wõinud elada... (Ei saa + liigutuse pärast edasi.) + </p> + <p> + JAANUS (ka murelikult): Jah, need wiis kõhutõbi, kui ta - teisigi wõttis, + noori ja wanu nagu loogu. Kelle külge ta hakkas, ega sel pääsemist ei + olnud. + </p> + <p> + WANAEMA: Jah, nende hädal ots pääl! Ei ole enam südamewaewa kannatada, ei + sega tuisk ega maru nende rahu! + </p> + <p> + MARIT (waewawad nähtawasti ka piinlikud mõtted, ta tõuseb tasakesi üles ja + läheb tuppa ära). + </p> + <p> + WANAEMA (mõtetes): Nagu Marigi praegu... + </p> + <p> + JAANUS: Jah, nagu temagi! Ja mina tegin temale ka weel haiget. Tuli + tahtmata keele pääle, ja - wõi siis ongi meie majas õnne? - Kuid - mis + temagi sinna parata saab! + </p> + <p> + WANAEMA: Jaah... + </p> + <p> + JAANUS: Hale neid mõlemid Margusega waadata. Ei ole midagi, mis neid + ühendaks! Ja see kolmas! See - hulgub ka ikka alles metsi mööda! Kas ta ei + saa, wõi ei tahagi ennast enam inimeseks muuta, - seda ei tea keegi, seda + teab Jumal! + </p> + <p> + WANAEMA (waluga): Jah, kes tooks troosti ja kinnitaks, et see nõnda ei + ole, ehk küll kõik seda arwawad ja usuwad! Kes leiaks luud-kondikesed + üles, mis tõendaks, et ta - parem siis ometi - juba ammu surnud ja rahu + sees on! + </p> + <p> + JAANUS (raskelt): Ei, surnud ta ei ole. Ja - tema ta on! Ära ta meie + nurgast ei lähe ja püss ka tema pääle ei hakka. Nüüd muidugi, kus juba + igaüks teab, teda keegi enam puutuma ei hakkagi. - Mis õige hunt see siis + ka on, kes ei murra, inimesi ei karda ja - leiwa wastu, wõtab, kui + wisatakse? See ikka Tiina on, seda usuwad kõik. + </p> + <p> + WANAEMA (nähtawasti südametunnistuse piina all): Kui oleks, et weel + suudaks! Kui annaks Jumal weel tunniks wõi päewaks silmanägemise tagasi..! + Üteldakse, kui niisugusele noa tera otsast leiba anda, mis Suurel-reedel - + sa tead küll?... et siis tast jälle inimene saab... + </p> + <p> + JAANUS (nukralt): Margus ju tahtis seda teha mullu heina ajal, kui loom + õhtul tule juure wälja tuli... perenaene lõi noa ja leiwa käest, loom + jooksis huludes metsa! + </p> + <p> + WANAEMA (kohkudes): Ohh!! + </p> + <p> + JAANUS: Sest ajast ju ka peremehe ja perenaese wahe nii paha on, olgugi et + nad sellest ei räägi! + </p> + <p> + WANAEMA (ägades): Et tuleks surm ja wiiks! Siis - tahaks kannatada kõik, + kuid mitte enam siin seda südamewaewa ja piina! Me kõik oma tarkusega + oleme süüdi tema elust ja surmast! + </p> + <p> + JAANUS: Jah! Süüdi wõi mitte süüdi..! + </p> + <p> + WANAEMA (wähe aja pärast): Mul on nii halb täna, niisugune waew - nagu + waritseks jälle kuskil midagi, millest mööda ei pääse, mille wastu ei saa! + Et Margus ometi tuleks! + </p> + <p> + JAANUS: Jah, täna nad wäljas on, hoonete ja õueaedade ümber hulguwad! - + Waadata õige, kas ei näe ja kuule midagi. (Wõtab kübara, tahab õue minna.) + </p> + <p> + MARI (õhinaga kambrist tulles): Mine õige õue, Jaanus, sul on enam jugust! + Sääl nagu on keegi... + </p> + <p> + JAANUS (hakkab uksepulgast kinni, sell silmapilgul lendab uks ise lahti). + </p> + <p> + MARGUS (püss käes, astub üle läwe. Jaanusele): Noh? + </p> + <p> + JAANUS: Ei midagi, tahtsin õue minna. - Ma wõtan su hobuse lahti. + </p> + <p> + MARI (rõõmsa elawusega): Said ikka weel eluga tagasi? Ei tulnud hundid + sulle kallale? + </p> + <p> + MARGUS (ette poole astudes, tusaselt): Sain, nagu näed. (Jaanusele.) Pole + sul waja minna, loom juba oma asemel (Püssi Jaanuse kätte andes.) Säh, + pühi see kuiwaks. + </p> + <p> + JAANUS (püssi waadates): Polegi märjaks saanud. Higine ainult. + </p> + <p> + MARGUS: No kui hõlgede all oli ja ise pääl istusin. + </p> + <p> + MARI (Marguse üleriideid wastu wõttes, weidi etteheitwalt): Kus sa ometi + nii kaua olid! + </p> + <p> + MARGUS (tusaselt): Nii kaua olin... Olin kus ma olin, kellele mul siis + selle üle waja seletust on anda. + </p> + <p> + WANAEMA (lepitawalt): Ega Mari ju halwa pärast ei küsinud! + </p> + <p> + MARI (kaebawalt): Jah, nii pahas tujus on ta... + </p> + <p> + MARGUS (äritatult): Mis ma's teile pean ütlema? Kusagil ma ei olnud. + Niisama kadus teiste seltsis aeg käest... (Istub sawikule.) + </p> + <p> + WANAEMA: Nojah! + </p> + <p> + JAANUS (wähe aja pärast, et juttu teha): Mis sääl kiriku juures siis + tehti? + </p> + <p> + MARGUS (tusaselt): Sinule seda just waja seletada, ega sina seda enne ei + ole näinud. (Kui märkab, et teised kõik norus on.) Miks te's ära magama ei + ole läinud? + </p> + <p> + MARI: Magama nüüd! Niisugusel ööl... Kui sind kodus ei olnud?... + </p> + <p> + MARGUS (urisedes): Mind! Keda ka weel oodata waja! + </p> + <p> + (Waikus. Tule tuhin pühib kõwemine ümber maja. Eemalt on üksiku hundi + hulumist kuulda.) + </p> + <p> + WANAEMA (iseenese ette õhates): Oh Issand halasta!.. + </p> + <p> + MARGUS (nagu wanaema mõtteid mõistes): Ei ole waja wanu asju meele + tuletada. Laske surnud magada. Me - ei ole keegi - puhtad tema elust ega + surmast! + </p> + <p> + (Keegi ei wasta, tume meeleolu on maad wõtnud.) + </p> + <p> + MARI (aralt): Kas sa süüa ka tahad? + </p> + <p> + MARGUS (karmilt): Ei. + </p> + <p> + MARI: Kust sa süüa said? + </p> + <p> + MARGUS (kärsitult): Ükskõik kust ma sain, wõi ei saanud. + </p> + <p> + MARI (nukralt): Midagi sa ei taha, midagi sa ei räägi - (murelikult minema + hakates ja peatades) - magama tuled ka wõi? + </p> + <p> + MARGUS: Mine pääle. + </p> + <p> + (Mari haawatult ära, wanaema nagu tukub, Jaanus ehib magama minema - keegi + ei räägi sõna. Korraga huntide hulumine lähedal. Jaanus ärewil, Margus + kargab üles ja kuulatab terawasti.) + </p> + <p> + JAANUS: Häbemataks lähewad need ka! + </p> + <p> + WANAEMA (kui hulumine ikka edasi kestab, pomisedes): + </p> + <p> + ...oh Peeter, püha sulane, + </p> + <p> + Pane koerad kaleeie, + </p> + <p> + Hurdad ümberrõngaeie.... + </p> + <p> + MARI (särgiwäel, erutatult üle kambri läwe): Margus! Wõta püss, hirmuta! + Küllap on lauda ukse kallal! (Lööb ukse jälle kinni.) + </p> + <p> + (Margus on juba kübara pähe surunud, nurgast püssi wõtnud ja - Jaanus on + temale ukse awanud - kaob üle läwe. Jaanus kuulatab lahtise läwe pääl, + tuisk ja lumi tungiwad sisse. Kuulda on, kuidas huntide hulumine kaugemale + läheb.) + </p> + <p> + WANAEMA (on ennast üles ajanud, kobab läwe poole ja pomiseb lõdisedes): + </p> + <p> + ....Metsapeni, pikkalõuga, + </p> + <p> + Metsa kuldane kuningas, + </p> + <p> + Mine sooda solgutama, + </p> + <p> + Mine laanta laiutama, + </p> + <p> + Kiwi külgi kiskumaie.... + </p> + <p> + (Wäljas pauk, tulejuga pimedas ja naesterahwa äkiline karjatamine.) + </p> + <p> + JAANUS: Püha Jumal taewas! (Kargab üle läwe ja jookseb hääle poole.) + </p> + <p> + WANAEMA (nagu enne, on keset tuba jõudnud): + </p> + <p> + Meid kaitse oma were sees, + </p> + <p> + Oh Issand Jumal abimees... + </p> + <p> + MARI (rutuga ümberwisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles, + hirmul wanaema ümbert kinni hakates): Wanaema! Wanaema! - Oh Jumal! + Wanaema?... + </p> + <p> + WANAEMA (hirmul): Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli + inimese hääl! + </p> + <p> + MARI (kõige suuremas erutuses, tormab läwe poole. Jõud lõpeb jalust, + toetab ukse piida najale.): Oh Jumal, Jumal - (kiljatades) Margus! + </p> + <p> + WANAEMA (wärisedes ja lõdisedes): See ei olnud Marguse, see oli tema hääl! + </p> + <p> + MARI (käsa ringutades): Halastaja Jumal! + </p> + <p> + (Üle läwe tõstawad Margus ja Jaanus käte pääl Tiina, toowad tema + sammsammul ette, tulewalguse poole. Tiina on närakates, metsik ja + nälginud, endisest ilust ei ole enam midagi järel, ainult silmades on + õnnelik sära. Tema käed on rinnus olewa haawa pääle surutud, ta wäriseb ja + lõdiseb, weri walgub põrandale.) + </p> + <p> + MARGUS (on Tiinale näkku waadanud, südantlõhestawalt): Tiina! + </p> + <p> + JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu wastukaja): Tiina! + </p> + <p> + MARI (ahastades): Tema! Ikka tema!! + </p> + <p> + WANAEMA (ägades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lähedal! + </p> + <p> + MARGUS (Tiinat kandes): Oh Jumal! Tiina! Tuled sa nõnda! Ja mina... (hääl + murdub) mina olen sinu tapja! + </p> + <p> + TIINA (pääga jaatades): Jah! Ma tänan sind, Margus! + </p> + <p> + MARGUS (on Tiina õrnalt istuma pannud, tema ette maha langedes, + meeleheitlikult): Kõigest sest, mis seni oli, ei olnud weel küllalt, nüüd + olen ma sind ka weel püssiga lasknud!... (Nutab.) + </p> + <p> + TIINA: Ära nuta, Margus! Sina, - sina ei ole ju süüdi! - Wellekesed! - + Wellekesed oliwad näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis!... (Toibudes + ja igaühele otsa waadates): Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma - kus ma + õnnelik olin! Ja - kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah + Margus, mul ei ole enam palju aega - ma tänan sind! Kõige eest! See on + minu wiimane õnn - et sinu käsi minu wiletsusele ja waewale otsa pääle + tegi!.. Margus, ma armastasin sind ja armastan sind ikka ja igaweste! + (Tema silmad wajuwad kinni, kõne muutub sonimiseks:) Kus ma siis olen? + Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni + tuli tallekesega, tahtis pesasse wiia. Metsapeni andis tallekese minule. + Mina andsin ju wahel tema poegadele leiba! - (Suures erutuses:) Mis te + tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjudes:) Ära löö! (Kõne asemel + walus inisemine- pää langeb longu.) + </p> + <p> + MARGUS (meeleheitmisel): Tema sonib! + </p> + <p> + WANAEMA (raskelt): See on surm! + </p> + <p> + TIINA (ärgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (Õnnelikult:) Süüa + andsiwad minule! (Naeratades) Wõi jalad harkis all, nagu kunagi poisil! + See nüüd minu noorik!... (Äkki erutatult:) Mis te tahate minust! Mina ei + tea Kiwesti-Kaarli warsast! Ema! Ema! (Tahab üles tõusta, + südantlõhestawalt): Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lähewad laiali + lahti.) Ja anna neile andeks nende wõlad, kui meie andeks anname oma... + (Huuled liiguvad weel tasa, langeb kokku - sureb.) + </p> + <p> + (Margus surub Tiina silmad kinni ja nutab, nurgas nuutsub Mari, Jaanus + seisab tummalt, kokku pandud kätega.) + </p> + <p> + WANAEMA (kummarkile surnu üle, loeb juba ammugi pomisedes surnupalwet, aga + nõnda, et ainult wiimased sõnad kuuldawale tulewad): ...Ja wõta tema + patust puhas hingekene oma auuriiki, Issand, igawene Jumal! Aamen! + </p> + <p> + (Surmawaikus.) + </p> + <h3> + (EESRIIE.) + </h3> + <div style="height: 6em;"> + <br /><br /><br /><br /><br /><br /> + </div> + +<pre> + + +End of the Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg + +*** END OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK LIBAHUNT *** + +***** This file should be named 44217-h.htm or 44217-h.zip ***** +This and all associated files of various formats will be found in: + http://www.gutenberg.org/4/4/2/1/44217/ + +Text file produced by Ülo Treikelder and Annika Aas +HTML file produced by David Widger + +Updated editions will replace the previous one--the old editions +will be renamed. + +Creating the works from public domain print editions means that no +one owns a United States copyright in these works, so the Foundation +(and you!) can copy and distribute it in the United States without +permission and without paying copyright royalties. Special rules, +set forth in the General Terms of Use part of this license, apply to +copying and distributing Project Gutenberg-tm electronic works to +protect the PROJECT GUTENBERG-tm concept and trademark. Project +Gutenberg is a registered trademark, and may not be used if you +charge for the eBooks, unless you receive specific permission. If you +do not charge anything for copies of this eBook, complying with the +rules is very easy. You may use this eBook for nearly any purpose +such as creation of derivative works, reports, performances and +research. They may be modified and printed and given away--you may do +practically ANYTHING with public domain eBooks. Redistribution is +subject to the trademark license, especially commercial +redistribution. + + + +*** START: FULL LICENSE *** + +THE FULL PROJECT GUTENBERG LICENSE +PLEASE READ THIS BEFORE YOU DISTRIBUTE OR USE THIS WORK + +To protect the Project Gutenberg-tm mission of promoting the free +distribution of electronic works, by using or distributing this work +(or any other work associated in any way with the phrase "Project +Gutenberg"), you agree to comply with all the terms of the Full Project +Gutenberg-tm License available with this file or online at + www.gutenberg.org/license. + + +Section 1. General Terms of Use and Redistributing Project Gutenberg-tm +electronic works + +1.A. By reading or using any part of this Project Gutenberg-tm +electronic work, you indicate that you have read, understand, agree to +and accept all the terms of this license and intellectual property +(trademark/copyright) agreement. If you do not agree to abide by all +the terms of this agreement, you must cease using and return or destroy +all copies of Project Gutenberg-tm electronic works in your possession. +If you paid a fee for obtaining a copy of or access to a Project +Gutenberg-tm electronic work and you do not agree to be bound by the +terms of this agreement, you may obtain a refund from the person or +entity to whom you paid the fee as set forth in paragraph 1.E.8. + +1.B. "Project Gutenberg" is a registered trademark. It may only be +used on or associated in any way with an electronic work by people who +agree to be bound by the terms of this agreement. There are a few +things that you can do with most Project Gutenberg-tm electronic works +even without complying with the full terms of this agreement. See +paragraph 1.C below. There are a lot of things you can do with Project +Gutenberg-tm electronic works if you follow the terms of this agreement +and help preserve free future access to Project Gutenberg-tm electronic +works. See paragraph 1.E below. + +1.C. The Project Gutenberg Literary Archive Foundation ("the Foundation" +or PGLAF), owns a compilation copyright in the collection of Project +Gutenberg-tm electronic works. Nearly all the individual works in the +collection are in the public domain in the United States. If an +individual work is in the public domain in the United States and you are +located in the United States, we do not claim a right to prevent you from +copying, distributing, performing, displaying or creating derivative +works based on the work as long as all references to Project Gutenberg +are removed. Of course, we hope that you will support the Project +Gutenberg-tm mission of promoting free access to electronic works by +freely sharing Project Gutenberg-tm works in compliance with the terms of +this agreement for keeping the Project Gutenberg-tm name associated with +the work. You can easily comply with the terms of this agreement by +keeping this work in the same format with its attached full Project +Gutenberg-tm License when you share it without charge with others. + +1.D. The copyright laws of the place where you are located also govern +what you can do with this work. Copyright laws in most countries are in +a constant state of change. If you are outside the United States, check +the laws of your country in addition to the terms of this agreement +before downloading, copying, displaying, performing, distributing or +creating derivative works based on this work or any other Project +Gutenberg-tm work. The Foundation makes no representations concerning +the copyright status of any work in any country outside the United +States. + +1.E. Unless you have removed all references to Project Gutenberg: + +1.E.1. The following sentence, with active links to, or other immediate +access to, the full Project Gutenberg-tm License must appear prominently +whenever any copy of a Project Gutenberg-tm work (any work on which the +phrase "Project Gutenberg" appears, or with which the phrase "Project +Gutenberg" is associated) is accessed, displayed, performed, viewed, +copied or distributed: + +This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with +almost no restrictions whatsoever. You may copy it, give it away or +re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included +with this eBook or online at www.gutenberg.org + +1.E.2. If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is derived +from the public domain (does not contain a notice indicating that it is +posted with permission of the copyright holder), the work can be copied +and distributed to anyone in the United States without paying any fees +or charges. If you are redistributing or providing access to a work +with the phrase "Project Gutenberg" associated with or appearing on the +work, you must comply either with the requirements of paragraphs 1.E.1 +through 1.E.7 or obtain permission for the use of the work and the +Project Gutenberg-tm trademark as set forth in paragraphs 1.E.8 or +1.E.9. + +1.E.3. If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is posted +with the permission of the copyright holder, your use and distribution +must comply with both paragraphs 1.E.1 through 1.E.7 and any additional +terms imposed by the copyright holder. Additional terms will be linked +to the Project Gutenberg-tm License for all works posted with the +permission of the copyright holder found at the beginning of this work. + +1.E.4. Do not unlink or detach or remove the full Project Gutenberg-tm +License terms from this work, or any files containing a part of this +work or any other work associated with Project Gutenberg-tm. + +1.E.5. Do not copy, display, perform, distribute or redistribute this +electronic work, or any part of this electronic work, without +prominently displaying the sentence set forth in paragraph 1.E.1 with +active links or immediate access to the full terms of the Project +Gutenberg-tm License. + +1.E.6. You may convert to and distribute this work in any binary, +compressed, marked up, nonproprietary or proprietary form, including any +word processing or hypertext form. However, if you provide access to or +distribute copies of a Project Gutenberg-tm work in a format other than +"Plain Vanilla ASCII" or other format used in the official version +posted on the official Project Gutenberg-tm web site (www.gutenberg.org), +you must, at no additional cost, fee or expense to the user, provide a +copy, a means of exporting a copy, or a means of obtaining a copy upon +request, of the work in its original "Plain Vanilla ASCII" or other +form. Any alternate format must include the full Project Gutenberg-tm +License as specified in paragraph 1.E.1. + +1.E.7. Do not charge a fee for access to, viewing, displaying, +performing, copying or distributing any Project Gutenberg-tm works +unless you comply with paragraph 1.E.8 or 1.E.9. + +1.E.8. You may charge a reasonable fee for copies of or providing +access to or distributing Project Gutenberg-tm electronic works provided +that + +- You pay a royalty fee of 20% of the gross profits you derive from + the use of Project Gutenberg-tm works calculated using the method + you already use to calculate your applicable taxes. The fee is + owed to the owner of the Project Gutenberg-tm trademark, but he + has agreed to donate royalties under this paragraph to the + Project Gutenberg Literary Archive Foundation. Royalty payments + must be paid within 60 days following each date on which you + prepare (or are legally required to prepare) your periodic tax + returns. Royalty payments should be clearly marked as such and + sent to the Project Gutenberg Literary Archive Foundation at the + address specified in Section 4, "Information about donations to + the Project Gutenberg Literary Archive Foundation." + +- You provide a full refund of any money paid by a user who notifies + you in writing (or by e-mail) within 30 days of receipt that s/he + does not agree to the terms of the full Project Gutenberg-tm + License. You must require such a user to return or + destroy all copies of the works possessed in a physical medium + and discontinue all use of and all access to other copies of + Project Gutenberg-tm works. + +- You provide, in accordance with paragraph 1.F.3, a full refund of any + money paid for a work or a replacement copy, if a defect in the + electronic work is discovered and reported to you within 90 days + of receipt of the work. + +- You comply with all other terms of this agreement for free + distribution of Project Gutenberg-tm works. + +1.E.9. If you wish to charge a fee or distribute a Project Gutenberg-tm +electronic work or group of works on different terms than are set +forth in this agreement, you must obtain permission in writing from +both the Project Gutenberg Literary Archive Foundation and Michael +Hart, the owner of the Project Gutenberg-tm trademark. Contact the +Foundation as set forth in Section 3 below. + +1.F. + +1.F.1. Project Gutenberg volunteers and employees expend considerable +effort to identify, do copyright research on, transcribe and proofread +public domain works in creating the Project Gutenberg-tm +collection. Despite these efforts, Project Gutenberg-tm electronic +works, and the medium on which they may be stored, may contain +"Defects," such as, but not limited to, incomplete, inaccurate or +corrupt data, transcription errors, a copyright or other intellectual +property infringement, a defective or damaged disk or other medium, a +computer virus, or computer codes that damage or cannot be read by +your equipment. + +1.F.2. LIMITED WARRANTY, DISCLAIMER OF DAMAGES - Except for the "Right +of Replacement or Refund" described in paragraph 1.F.3, the Project +Gutenberg Literary Archive Foundation, the owner of the Project +Gutenberg-tm trademark, and any other party distributing a Project +Gutenberg-tm electronic work under this agreement, disclaim all +liability to you for damages, costs and expenses, including legal +fees. YOU AGREE THAT YOU HAVE NO REMEDIES FOR NEGLIGENCE, STRICT +LIABILITY, BREACH OF WARRANTY OR BREACH OF CONTRACT EXCEPT THOSE +PROVIDED IN PARAGRAPH 1.F.3. YOU AGREE THAT THE FOUNDATION, THE +TRADEMARK OWNER, AND ANY DISTRIBUTOR UNDER THIS AGREEMENT WILL NOT BE +LIABLE TO YOU FOR ACTUAL, DIRECT, INDIRECT, CONSEQUENTIAL, PUNITIVE OR +INCIDENTAL DAMAGES EVEN IF YOU GIVE NOTICE OF THE POSSIBILITY OF SUCH +DAMAGE. + +1.F.3. LIMITED RIGHT OF REPLACEMENT OR REFUND - If you discover a +defect in this electronic work within 90 days of receiving it, you can +receive a refund of the money (if any) you paid for it by sending a +written explanation to the person you received the work from. If you +received the work on a physical medium, you must return the medium with +your written explanation. The person or entity that provided you with +the defective work may elect to provide a replacement copy in lieu of a +refund. If you received the work electronically, the person or entity +providing it to you may choose to give you a second opportunity to +receive the work electronically in lieu of a refund. If the second copy +is also defective, you may demand a refund in writing without further +opportunities to fix the problem. + +1.F.4. Except for the limited right of replacement or refund set forth +in paragraph 1.F.3, this work is provided to you 'AS-IS', WITH NO OTHER +WARRANTIES OF ANY KIND, EXPRESS OR IMPLIED, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO +WARRANTIES OF MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PURPOSE. + +1.F.5. Some states do not allow disclaimers of certain implied +warranties or the exclusion or limitation of certain types of damages. +If any disclaimer or limitation set forth in this agreement violates the +law of the state applicable to this agreement, the agreement shall be +interpreted to make the maximum disclaimer or limitation permitted by +the applicable state law. The invalidity or unenforceability of any +provision of this agreement shall not void the remaining provisions. + +1.F.6. INDEMNITY - You agree to indemnify and hold the Foundation, the +trademark owner, any agent or employee of the Foundation, anyone +providing copies of Project Gutenberg-tm electronic works in accordance +with this agreement, and any volunteers associated with the production, +promotion and distribution of Project Gutenberg-tm electronic works, +harmless from all liability, costs and expenses, including legal fees, +that arise directly or indirectly from any of the following which you do +or cause to occur: (a) distribution of this or any Project Gutenberg-tm +work, (b) alteration, modification, or additions or deletions to any +Project Gutenberg-tm work, and (c) any Defect you cause. + + +Section 2. Information about the Mission of Project Gutenberg-tm + +Project Gutenberg-tm is synonymous with the free distribution of +electronic works in formats readable by the widest variety of computers +including obsolete, old, middle-aged and new computers. It exists +because of the efforts of hundreds of volunteers and donations from +people in all walks of life. + +Volunteers and financial support to provide volunteers with the +assistance they need are critical to reaching Project Gutenberg-tm's +goals and ensuring that the Project Gutenberg-tm collection will +remain freely available for generations to come. In 2001, the Project +Gutenberg Literary Archive Foundation was created to provide a secure +and permanent future for Project Gutenberg-tm and future generations. +To learn more about the Project Gutenberg Literary Archive Foundation +and how your efforts and donations can help, see Sections 3 and 4 +and the Foundation information page at www.gutenberg.org + + +Section 3. Information about the Project Gutenberg Literary Archive +Foundation + +The Project Gutenberg Literary Archive Foundation is a non profit +501(c)(3) educational corporation organized under the laws of the +state of Mississippi and granted tax exempt status by the Internal +Revenue Service. The Foundation's EIN or federal tax identification +number is 64-6221541. Contributions to the Project Gutenberg +Literary Archive Foundation are tax deductible to the full extent +permitted by U.S. federal laws and your state's laws. + +The Foundation's principal office is located at 4557 Melan Dr. S. +Fairbanks, AK, 99712., but its volunteers and employees are scattered +throughout numerous locations. Its business office is located at 809 +North 1500 West, Salt Lake City, UT 84116, (801) 596-1887. Email +contact links and up to date contact information can be found at the +Foundation's web site and official page at www.gutenberg.org/contact + +For additional contact information: + Dr. Gregory B. Newby + Chief Executive and Director + gbnewby@pglaf.org + +Section 4. Information about Donations to the Project Gutenberg +Literary Archive Foundation + +Project Gutenberg-tm depends upon and cannot survive without wide +spread public support and donations to carry out its mission of +increasing the number of public domain and licensed works that can be +freely distributed in machine readable form accessible by the widest +array of equipment including outdated equipment. Many small donations +($1 to $5,000) are particularly important to maintaining tax exempt +status with the IRS. + +The Foundation is committed to complying with the laws regulating +charities and charitable donations in all 50 states of the United +States. Compliance requirements are not uniform and it takes a +considerable effort, much paperwork and many fees to meet and keep up +with these requirements. We do not solicit donations in locations +where we have not received written confirmation of compliance. To +SEND DONATIONS or determine the status of compliance for any +particular state visit www.gutenberg.org/donate + +While we cannot and do not solicit contributions from states where we +have not met the solicitation requirements, we know of no prohibition +against accepting unsolicited donations from donors in such states who +approach us with offers to donate. + +International donations are gratefully accepted, but we cannot make +any statements concerning tax treatment of donations received from +outside the United States. U.S. laws alone swamp our small staff. + +Please check the Project Gutenberg Web pages for current donation +methods and addresses. Donations are accepted in a number of other +ways including checks, online payments and credit card donations. +To donate, please visit: www.gutenberg.org/donate + + +Section 5. General Information About Project Gutenberg-tm electronic +works. + +Professor Michael S. Hart was the originator of the Project Gutenberg-tm +concept of a library of electronic works that could be freely shared +with anyone. For forty years, he produced and distributed Project +Gutenberg-tm eBooks with only a loose network of volunteer support. + +Project Gutenberg-tm eBooks are often created from several printed +editions, all of which are confirmed as Public Domain in the U.S. +unless a copyright notice is included. Thus, we do not necessarily +keep eBooks in compliance with any particular paper edition. + +Most people start at our Web site which has the main PG search facility: + + www.gutenberg.org + +This Web site includes information about Project Gutenberg-tm, +including how to make donations to the Project Gutenberg Literary +Archive Foundation, how to help produce our new eBooks, and how to +subscribe to our email newsletter to hear about new eBooks. + +</pre> + + </body> +</html> diff --git a/44217-h/images/cover.jpg b/44217-h/images/cover.jpg Binary files differnew file mode 100644 index 0000000..09452c2 --- /dev/null +++ b/44217-h/images/cover.jpg |
